) jõustumist. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (
RS) §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.
RS § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne
-s sätestatut. Kestvuslepingu mõiste sisaldub
lg-s 3 – kestvusleping on püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. Ego järelmaksukaardi kasutamise leping on seega kestvusleping. Lepingu kohane maksepäev, mil kostja kohustus tasuma teatud summa, oli iga kuu 10. kuupäev. Seega oli kostja esimene maksetähtpäev 10. jaanuar 2002.
jõustus
. Et hagiavalduses pole kirjas, millistel aegadel kostja krediitkaardiga antud summas tehinguid tegi, peab kohus vajalikuks analüüsida nii TsK kui ka
sätteid. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustiste täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). TsK § 224 alusel ei vabasta viivituse või kohustise muu mitte nõuetekohase täitmise juhtudeks kindlaksmääratud leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmine võlgnikku kohustise täitmisest natuuras. TsK § 216 lg 1 kohaselt on nõude loovutamine kreeditori poolt teisele isikule lubatud, kui see ei ole vastuolus seaduse või lepinguga või kui nõue ei ole seotud kreeditori isiksusega. Lg 3 järgi lähevad nõude omandajale üle ka kohustise täitmist tagavad õigused.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
lg 3 järgi lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda lepingu üles.
lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
kohaselt on juhul, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit.
RS § 14 kohaselt loetakse kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga võlaõigusseaduse § 94 lg-s 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas, kui ei ole kokku lepitud teistsuguses intressimääras. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus tagaseljaotsusega hagi ja mõistab X AS Hansapank kasuks välja 2 540,05 krooni.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.