KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-21050 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2006, Tallinn Tsiviilasi M.M.e hagi A.R.u vastu 6000 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
- aprilli
- a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.M.e apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.M., esindaja A.K., kostja A.R. Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Pärnu Maakohtu 11.04.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
- Hagiavalduse kohaselt raius kostja hageja maatükilt Rapla linnas, H5 viis suurt ploomipuud, kaks suurt arooniapõõsast ja ilupõõsasmänni (mägimänni), tekitades sellega hagejale varalist kahju 6000 krooni ulatuses. Eeltoodut tõendab hageja Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna 14.09.2005 otsusega väärteoasjas nr 2700,05,
- Käesoleva ajani ei ole kostja hagejale tekitatud kahju hüvitanud ja keeldub selle maksmisest. Seetõttu palub hageja tekitatud kahju kostjalt välja mõista.
- Kostja tunnistab, et saagis H tänava maatükilt maha poole katkisest kreegipuust, ühe haige mägimänni ja kärpis arooniapõõsaid. Liinihoolduse Eesti OÜ tegi
- a augustikuus Aiandusühistu Vesiroos territooriumil liinialust raiet. Kokkuleppel Liinihoolduse Eesti OÜ-ga puhastas kostja ise hageja krundiga piirneval alal ümber elektriposti olevad puud. Kostja oma tegevusega hagejale kahju ei tekitanud. Hageja ei ole talle kahju hüvitamise nõuet esitanud. Esimese astme kohtu otsus
- Kohus jättis M.M.e hagi A.R. vastu 6000 krooni väljamõistmiseks rahuldamata.
- Hageja ei ole tekkinud kahju suurust tõendanud. Kostja on kogu aeg tunnistanud mägimänni, aroonia võsa ja ühelt kreegipuult murdunud haru mahasaagimist elektriposti ümbrusest ja selles osas saaks hagejale kahju tahtliku ja õigusvastase tekitamise lugeda tõendatuks. Asjaolu, et Liinihoolduse Eesti OÜ puhastas sel ajal hageja krunti läbiva elektriliini ümbrust ja et kostja otsustas oma krundi poole jääva elektriposti ümbruse ise puhastada, ei muuda kostja tegevust õiguspäraseks, sest raiutud mägimänd, arooniapõõsad ja kreegipuu jäid hageja krundile ja hageja nõusolek nende raieks puudus.
- Eesti Energia AS-i kirjast nähtub, et Liinihoolduse Eesti OÜ tegi
- a Raplas, H tänaval AÜ Vesiroos territooriumil hooldustöid ja antud õhuliini kaitsevöönd peab olema 2 meetrit mõlemale poole liini teljest; kui liin läbib võõra kinnisasja, siis tuleb liini ümbruse puhastamine kooskõlastada kinnisasja omanikuga. Lääne Politseiprefektuur on oma 14.09.2005 otsuses kvalifitseerinud kostja tegevuse karistusseadustiku (KarS) § 218 lõikes 1 ette nähtud väärteona, s.o puude ja põõsaste omavolilise raiena. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt raius kostja hageja krundilt viljapuid ja põõsaid ning ühe mägimänni, tekitades sellega kahju 6000 krooni. Puude ja põõsaste väärtusi, s.o oma nõuet ei ole hageja aga millegagi püüdnud tõendada, vaid on kogu hüvituse nõude esitanud ühe üldise summana. Seepärast ei ole võimalik hagi rahuldada ka kostja poolt tunnistatud osas.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõike 1 kohaselt peavad pooled tõendama asjaolusid, millele nõue või vastuväide tugineb. Hageja ei ole seda antud juhul teinud. Kostja süüditunnistamine puude ja põõsaste omavolilises raies ei tõenda veel tekkinud kahju suurust. Asjaolu, et hageja krundi teises otsas raiutud puude eest hüvitas Liinihoolduse Eesti OÜ hagejale vastastikusel kokkuleppel 6000 krooni, ei anna kuidagi alust lugeda tõendatuks, et ka kostja on hagejale tekitanud kahju sama suures summas.
- Hageja poolt väidetud viie ploomipuu olemasolu on üldse tõendamata. Paikvaatluse käigus selgus, et hageja ja kostja krundi piiril asuva elektriposti juures oli mägimänni känd ja posti kõrval kreegipuu, mille üks haru oli eemaldatud. Samas kõrval leidus veel ühe viljapuu känd. Hageja kinnitab, et üks ploomidest kasvanud mägimänniga kõrvuti elektriposti juures, ülejäänud neli aga ühes reas paralleelselt kahe krundi vahelise piiriga. Paikvaatluse käigus elektriposti juures ühtegi teist kändu peale mägimänni oma ei leidunud. Ülejäänud nelja ploomipuu kände ega asukohti hageja vaatluse käigus näidata ei osanud. Küll aga osutas kostja vaatluse käigus kahe krundi piiriga paralleelselt hageja krundil reastikku kasvavale kolmele ploomipuule. Kus said samas reas kasvada veel neli hageja poolt väidetud ploomipuud, seda hageja esindaja vaatluse käigus selgitada ei suutnud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
- M.M. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja 6000 krooni.
- Kostja saagis hagejale kuuluvas aias asukohaga Rapla, H tn 5b maha hagejale kuuluvad üle 20 aasta vanad viis suurt ploomipuud, kaks suurt mustaroonia põõsast ja ühe suure ilupõõsasmänni. Rapla politsei algatas kostja vastu väärteomenetluse ning kostja tunnistas 2
(4)ennast süüdi KarS § 218 lõike 1 järgi ning lubas hagejale hüvitada 6000 krooni suuruse kahju.
- Kostja väide, et puud saagisid maha Liinihoolduse Eesti OÜ töötajad ning 24.01.2006 eelistungil väidetu, et kostja saagis puud maha koos Liinihoolduse Eesti OÜ töötajatega, on vale. Kohus ei arvestanud Liinihoolduse Eesti OÜ töötajate ütlustega, politsei seisukohaga ning ei tühistanud ka väärteoasjas 14.09.2005 tehtud otsust. Kohus tunnistas ebaõiglaselt süüdi ka Liinihoolduse Eesti OÜ töötajad. Vastustaja seisukoht
- A.R. ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
- Kolleegium leiab, et kohtuotsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata puuduliku eelmenetluse tõttu uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
- Hagi menetlusse võtmise ajal kehtinud TsMS § 164 sätestas eelmenetluse ülesanded, mille kohaselt kohus selgitab eelmenetluses välja hageja nõuded ja kostja vastuväited, samuti tõendid, mida protsessiosalistel on esitada oma väidete põhjendamiseks. Samad ülesanded paneb kohtule ka kehtiva TsMS §
- Lääne Politseiprefektuuri jõustunud väärteo otsusega tuvastati kostja poolt hageja varale kahju tekitamine ja kostjat karistati varavastase väärteo toimepanemise eest. Seega on hagejale kahju tekitamise kohta tõend esitatud ja hagi täies ulatuses rahuldamata jätmine kohtu poolt on ilmselt ebaõige. Kohus tuvastas ka, et kostja on kogu aeg tunnistanud mägimänni, aroonia võsa ja ühelt kreegipuult murdunud haru mahasaagimist ja selles osas saaks kahju tahtliku ja õigusvastase tekitamise lugeda tõendatuks, kuid kuna hageja konkreetsete puude ja põõsaste väärtust ei tõendanud, ei saa hagi rahuldada. Õige on kohtu seisukoht, et kostja süüditunnistamine puude ja põõsaste omavolilises raies ei tõenda veel tekkinud kahju suurust ning mahasaetud puude ja põõsaste väärtuse kohta tuleb esitada täiendavaid tõendeid. Hageja ei suutnud aga ilma õigusabita nõutavaid tõendeid esitada. Kohus jättis hageja kindlustamata õigusabiga, mistõttu jäid hageja poolt vajalikud tõendid esitamata ja kahju suurus välja selgitamata.
- Kohus määras hageja esindajaks A.K., kes ise selleks soovi avaldas, kuid kes ei vasta TsMS §-s 218 lepingulise esindaja jaoks ette nähtud nõuetele. Kohus leidis, et A.K. on piisavalt pädev hindama tekitatud kahju, kuid kohus ei andnud hinnangut, kas A.K. on ka piisavalt pädev olema esindajaks kohtus ja kaitsma oma esindatava huve. Toimiku materjalidest ei nähtu, et A.K.l oleks juriidiline haridus. Arstliku ekspertiisi otsuse kohaselt on hagejal raske puue. Ta ei ole tervisliku seisundi tõttu ise kordagi kohtuistungil käinud ega paikvaatluse teostamisest osa võtnud. Kolleegium leiab, et sellises olukorras tuleb hageja õigusabita jätmist pidada menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks. TsMS § 219 lg 5 kohaselt määrab kohus käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul, samuti muul käesolevas seadustikus sätestatud juhul isiku huvide kaitseks tema esindajaks riigi õigusabi seaduses sätestatud korras advokaadi.
- Kuna kahju suuruse osas on olulised asjaolud välja selgitamata ja neile hinnang andmata, rikuks uue otsuse tegemine apellatsioonikohtus pooltele seadusega ette nähtud kaebeõiguse realiseerimist. Seetõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
- Kohtukulude väljamõistmine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus. G. Kivinurm M. Seppik U. Loonurm 3
(4)