Obsah (5)

§ 468§ 630§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Kerli Pruuli Sekretär Otsuse tegemise aeg ja koht 09.oktoober 2006. a ,Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-0

§-dest 435,438, 439, 441, 442, kohus Otsustas: Hagi Rahuldada Tunnistada Tartu linnas X asuv korteriomand , üldpinnaga 49,2 m2 /kinnistatud 25.mail 1999 otsuse alusel, korteriomandi kinnistusregistriosa nr. 966503; katastritunnnus 79516:026:0002/ H.P. abieluväliseks lahusvaraks. Teha vastav kanne Tartu Maakohtu Tartu linna jaoskonna kinnisturegistriossa 966503. Kohtukulud jätta H.P. kanda, sh. kohtu poolt kantud postikulud.

§ 468lg.1 p.

1 alusel tunnistada käesolev kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

§ 630

, § 632 alusel on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul . Kohtuotsuse ärakirjad saata menetlusosalistele ja Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale. Asjaolud : H.P. on Tartu Maakohtule esitanud hagi V.B. ja S.T. ` vastu ühisvara lahusvaraks tunnistamise nõudes, seoses vara omandamisega lahusvara arvelt. Ta on taotlenud tunnistada Tartu linnas X asuv korteriomand , üldpinnaga 49,2 m2 /kinnistatud 25.mail 1999 otsuse alusel, korteriomandi kinnistusregistriosa nr. 966503; katastritunnus 79516:026:0002/ H.P. abieluväliseks lahusvaraks. Hageja H.P. põhjendab oma nõuet sellega, et vaidlusaluse kooperatiivkorteri on tema omandanud 1977.a. laenu peale ning tasunud laenu kuni 1993.a 1.juulini. 1982.a 17 aprilil abiellus tema J.P.. Kohe pärast abiellumist oli abikaasa keeldunud temaga koos elamast nimetatud korteris ning läks oma elukohta. Seda asjaolu tõendab ka majaraamat. Tartusse kolis J.P. alles novembris 1991.a. J.P. oli invaliid ning tööl ei käinud. Pension, mida ta sai, kulus temal endale elatiseks ja ravimitele. J.P. ei võtnud osa eelnimetatud korteril lasuva võla kustutamisest ega ole tasunud ka kommunaalteenuseid. H.P. tõendas, et nimetatud korteri omandamine, kõik korteriga kaasnevad maksud, on tema tasutud ja seega on see X asuv korteriomand omandatud ja säilinud tema lahusvara arvelt. Hageja palub kohtukulud panna kostjale S.T. ile , sest tema ei ole tunnustanud H.P. õigust nimetatud korterile ning on asunud pärijana üles selle vara pärimiseks. Kostja V.B. on võtnud hagi õigeks ning kinnitab hageja H.P. poolt esitatud asjaolusid. Kostja S.T. on samuti võtnud hagi õigeks ning on kinnitanud , et ta ei soovi esitada hagile vastuväiteid. Ta ei olevat hagejale H.P. le teinud kordagi takistusi nimetatud korteriomandi pärimiseks ning palub jätta menetluskulud hageja H.P. kanda. KOHTU PÕHJENDID Hageja poolt kohtule esitatud Eesti NSV Kurtide Ühingu Keskjuhatuse 10.mai 1976.a. kirjast nr.87/452 (tl.9)nähtub, et hageja H.R. `i(nimevorm enne abiellumist) elamistingimuste parandamiseks on peetud temale vajalikuks anda kooperatiivkorter. Tl. 12 olev Elamukooperatiivi „Kuuse“ korterikaart viitab hagejale kui isikule ,kes oli saanud nimetatud elamukooperatiivis korteri nr,. 33 üldpinnaga 49, 14 m

1. 23.05.1977.a on hageja H.R. ja Elamukooperatiivi „Kuuse“ vahel sõlmitud rahaline kohustus, mille kohaselt H.R. sai elamukooperatiivilt laenu 4523 rubla., kohustusega tasuda see võlgnevus 15 aasta jooksul, samuti tasuma laenuprotsente osamaksu tasumiseks (tl. 12). Hageja poolt kohtule esitatud abielutunnistusest(tl. 58 ) ja abielulahutuse tunnistusest(tl. 59) nähtub, et hageja abielu R Elmariga registreeriti 04.septembril 1962.a. Tartus ja see abielu lahutati 16.märtsil 1982.a. Hageja poolt kohtule esitatud abielutunnistus( tl. 10) tõendab hageja H.R. i abiellumist J.P. 17.aprilllil 1982.a.. J.P. surmatunnistus( tl.56) tõendab 20.06.2004 hageja abielu lõppemist J.P. juriidilise fakti(J.P. surma ) tõttu. Asjas olev Korteriühistu „Siisike“ tõend kinnitab , et H.P. oli alates 03.02.1997 kuni 30.04.2003 selle ühistu töötaja ja sel ajavahemikul maksis H.P. , kes elas Tartus X oma kommunaalmakseid tasaarveldusena töötasust mahaarvamisena. Sotsiaalkindlustusameti tõend 07.04.
2. (tl. 71) tõendab, et H.P. le oli määratud invaliidsuspension alates 30.03.1963; alates 1989.a oli temale määratud vanaduspension. Hageja poolt kohtule esitatud majaraamatu väljavõte tõendab, et hageja abikaasa J P elas X külas ning alles 1991.a 29.aprillil kirjutas ta end välja ja lahkus sellest elukohast. Tl. 16 asuv Tartu Linnavalitsuse Ettevõtluse osakonna väljavõte rahvastikuregistrist tõendab, et J.P. elukohaks oli Tartu X korter alates
4. 1991.a-st. Hageja poolt kohtule esitatud ning toimiku lk. 18 asuv kviitung tõendab, et 30.juunil 1977 on H.R.(hageja) tasunud elamukooperatiivi osamaksu 3016 rubla. Hageja poolt kohtule esitatud ning toimikulehtedel 19-44 olevad maksekviitungid tõendavad , et H.P. (enne abiellumist J.P. kandis perekonnanime „ R“) on üksi tasunud korterilt X laenu ja kommunaalkulusid. Tl. 44 olev KÜ Siisike ( kuni 08.10.1998.a elamuühistu „Kuuse“) õiend kinnitab, et H.P. on samuti töötanud nimetatud ühistus. Hageja H.P. poolt kohtule esitatud tööraamatu väljavõtted kinnitavad tema töötamist Tartu Naha-ja Jalatsikombinaadis, Tartu Tarbijate Kooperatiivi Kaubamajas ,Elamuühistus „Siisike“ ja Korteriühistus „Kuuse“. Tööraamatud kajastavad ka 2 hageja tööalaseid ergutusi(tl. 45- 55). Maksu –ja Tolliameti tõendist (tl. 140) nähtub, et perioodil 01.01.1999 kuni 15.02.2006 esitatud tulu–ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötukindlustuse maksete deklaratsioonides ei kajastu andmeid J.P. tehtud väljamaksete ja tasumisele kuuluvate maksude ja maksete kohta. Kinnistamisotsuse ärakiri ja Kinnisturaamatu väljavõte (tl. 141, 142) tõendavad , et Tartu linnas asuva kinnistu X asuv korteriomand, üldpinnaga 49,2 m2 /kinnistusregistriosa nr. 966503; katastritunnnus 79516:026:0002/omanikuna on sisse kantud hageja H.P. . Hageja H.P. esindaja seletustel hageja on Tartu linnas asuva kinnistu X asuv korteriomandi, üldpinnaga 49,2 m2 ,omandanud enne J.P. abiellumist ning ka korteri järelmaksu tasunud oma vahenditega. Samuti on tema kandnud kõik korteri säilitamiseks ja hooldamiseks tehtud kulutused. J.P. elas sel ajal Otepääl ning ei võtnud rahaliste vahenditega osa kooperatiivkorteri omandamisest, osamaksete tasumisest ega ka selle korteri hilisemast hooldamisest. Hageja ja tema abikaasa teadmatusest oli lastud korteriomand kinnistada ühisvarana. Hageja(esindaja ) seletus on kinnitust leidnud ka eelpool nimetatud dokumentaalsete tõenditega, mis kinnitavad Tartu linnas asuva kinnistu X asuva korteri omandamist ja selle hooldamist ja säilitamist H.P. poolt. Kostja V.B. vastuses hagile kinnitab hageja väiteid ning seda, et J.P. ei olnud eluajal raha ,millega korterit omandada ja korterit säilitada. J.P. on oma eluajal alati rääkinud, et elab oma abikaasa H.P. kulul. V.B. oli seisukohal, et H.P. hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja S.T. i oli seisukohal, et hagi on põhjendatud ning ta oli nõus Tartu linnas asuva kinnistu X asuv korteriomandi, üldpinnaga 49,2 m tunnistamisega H.P. lahusvaraks. Perekonnaseaduse § 15.lg. 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasa lahusvara. Kohus hindab kogutud tõendeid kogumis ning on seisukohal, et asjas olevad tõendid kinnitavad üheselt, et H.P. on Tartu linnas asuva kinnistu X asuva korteriomandi , üldpinnaga 49,2 m2 , omandanud ning selle säilitanud oma vara arvel. Hageja endine abikaasa J.P. ei ole osa võtnud oma vahenditega selle vara omandamisest ning selle vara säilitamisest. Seega on õiguslikud alused tunnistada seda vara H.P. lahusvaraks ning sellekohane kanne teha ka registrisse. KOHTUKULUD

§ 173lg.1 kohaselt esitab kohus otsuses menetluskulude jaotuse.

Menetluskulude jaotuses nähakse ette millised kulud keegi menetlusosalistest kannab.

§ 174

lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul ,alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesolevas menetluses ei esine asjaolusid , mis tingiksid menetluskulude panemise hageja poolt taotletud kostjale S.T. ile. Asjaolu , et S.T. on üles astunud J.P. pärijana , ei anna alust väitele tema pahatahtlikkusest. Isiku poolt oma seadusliku pärimisõiguse kasutamine on isiku õigus ning selle õiguse kasutamise kohta temale süüetteheite tegemine ei ole põhjendatud.

§ 164lg.1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus on seisukohal , et kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtunik : 3