Obsah (5)

§ 531§ 478§ 532§ 526§ 172

Tsiviilasi nr 2-06-16217 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2006, Tartu kohtumaja Tsiviilasi S.P. avaldus E.P. eestk

§ 531lg 2, 6).

6. Määrus jõustub määruse S.P. kättetoimetamisega (

§ 531lg 1).

7. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 478lg 3).

8. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (

§ 532, § 661 lg 1, 2).

AVALDUSE SISU E.P. põdes 21.04.2006 vasakpoolset ajuinfarkti, mille tagajärjeks on mõlemapoolne halvatus ja totaalne afaasia. E.P. on voodihaige ja vajab ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet. Haiguslikust seisundist tulenevalt ei ole E.P. võimeline suhtlema ei kirjalikult ega verbaalselt, samuti ei tule ta toime ühegi igapäevaelu toimingu teostamisega, rahaliste vahendite kasutamise ja käsutamisega ning asjaajamisega ametiasutustes. Avaldaja palub määrata ennast oma isa E P eestkostjaks (tl 4). KOHTU SEISUKOHT

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18aastaseks saanud isikul. Alla 18aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
2. E.P. suhtes viidi 02.08.2006 läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis ning koostati ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 35 (tl 20-21). Ekspertide Maria Volkonskaja ja Kadri Toomla arvamuse kohaselt esineb E.P. ajuinfarktist tingitud nõdrameelsus, mis seisneb kõigi iseseisvaks toimetulekuks vajalike oskuste, s.h elementaarsete vajaduste rahuldamise oskuse sügavas tagasilanguses. E.P. ei ole võimeline oma tegudest aru saama ega neid juhtima ning see suutmatus on kestev. 13.09.2006 isiku ärakuulamise protokollist nähtuvalt ei olnud E.P. võimalik saavutada verbaalset kontakti, ta vastas küll küsimustele, kuid vastus ei olnud arusaadav (tl 22). Kohtuistungil seletas avaldaja, et tegelikult ei saa E.P. paljudest asjadest aru, see ilmneb siis, kui esitada talle jutu sees kontrollküsimusi. Iga päev oskab ta kirjutada erinevat tähte, mida eelmisel päeval oskas, seda järgmisel päeval enam ei oska (tl 26). Ka eestkosteasutuse esindaja leidis, et E.P. ei saa üldjuhul aru, millest jutt käib (tl 26). Eeltoodust ja avalduses toodust tulenevalt leiab kohus, et E.P. on piiratud teovõime.
3. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt

§ 526lg 1 määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Pk

S § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi.

1. Avaldaja palus määrata ennast oma isa E.P. eestkostjaks ning jäi selle juurde ka kohtuistungil. Osa S.P. tööst on välisreisidel käimine, kuid selle tõttu tema isa olukord ei kannata. E.P. viibib Räpina haiglas, kus teda hooldatakse ja temaga tegeletakse (tl 4, 26-27). E.P. abikaasa J.P. on nõus, et eestkostjaks määratakse S.P. (tl 10, 27). Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt on S.P. E.P. eestkostjaks sobiv isik; ta on taganud oma isale ööpäevaringse hoolduse ja järelevalve (tl 16, 27). Ekspertide arvamuse kohaselt ei võimalda E.P. vaimne seisund anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes (tl 21). E.P. ärakuulamise protokollist nähtuvalt annab tema reageering küsimusele eestkostja isiku kohta alust arvata, et ta on nõus oma tütre määramisega eestkostjaks (tl 22). Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS § 96 sätestatud asjaolud, miks S.P. ei võiks määrata eestkostjaks. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks määrata E.P. eestkostjaks S.P..
2. Ekspertide arvates ei ole aeg, mille vältel E.P. eestkostet vajab, ette määratav, sest ajuinfarktist taastumine ei kuulu psühhiaatria pädevusse (tl 21). Tuginedes

§ 526

lg 2 p 5 ja lg 3, eestkoste seadmise aluseks olevatele asjaoludele ning eestkosteasutuse esindaja seisukohale (tl 27), peab kohus mõistlikuks otsustada eestkoste lõpetamise või pikendamise üle hiljemalt 20.09.

1. 2
2. Eksperdid leiavad, et E.P. ei ole suuteline tegema ühtegi tehingut ega andma nõusolekut ühegi tehingu tegemiseks, seega peab eestkostja teda igakülgselt esindama (tl 20-21). Eestkosteasutuse esindaja on seisukohal, et valimisõigust ei ole vaja E.P. jätta (tl 27). Seetõttu tuleb eestkoste seada E.P. kõigi asjade ajamiseks ning

§ 526lg 5 alusel tuleb lugeda, et E.P.

on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. 7.

§ 172lg 1 alusel tuleb jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kohtunik 3