KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungite toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane
- oktoober 2006, Jõhvi 3-06-1078 X kaebus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele ettekirjutuse tegemiseks
- juuli 2006 ja
- oktoober 2006 X ja Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse esindaja Kristo-Taavi Ruus RESOLUTSIOON 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. 3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 01.06.2006 esitas X Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2) ning palus, et kohus teeks Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele ettekirjutuse väljastada talle esmased juhiload. Ta märkis, et sooritas 23.03.2006 edukalt sõidueksami, sai selle kohta vastava tunnistuse ja taotles vastavalt liiklusseaduse § 26 lg. 2 mootorsõiduki esmase juhiloa väljastamist, kuid Eesti Riiklik Autoregistrikeskus tegi ettepaneku sooritada uus sõidueksam. Kaebaja leidis, et tema õigused on rikutud, sest liiklusseaduse § 24 lg. 6 kohaselt tõendab mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus juhtimisõiguse saanud isiku õigust juhtida sõidukit esmase juhiloa saamiseni ja sama seaduse § 24 lg. 2 kohaselt tuleb eksam uuesti sooritada vaid siis, kui 12 kuu jooksul pole juhiluba välja võetud. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse kirjalikus vastuses (t.l. 29-31) peeti kaebust põhjendamatuks, paluti see rahuldamata jätta ning märgiti, et sõidueksami kaardi kohaselt on kaebaja sooritanud edukalt kolm sõidueksami esimese järgu harjutust, teise järgu kohta aga on eksamineerija andnud hinnangud vaid kahe elemendi kohta ja need on negatiivsed, mis tähendab eksami mittesooritamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr. 169 § 17 tuginedes selgitati, et juhiluba vormistatakse komisjoni otsusega, juhtimisõigus märgitakse koolituskursuse tunnistusele, allkirjastatakse ja kinnitatakse pitsatiga eksamikomisjoni esimehe poolt, kelleks on ARK direktori 11.02.2005 käskkirja nr. 1-3/05/26 kohaselt X, X sellise dokumendi täitmise ja pitsati kasutamise õigus aga puudub. ARK direktori 27.03.2006 käskkirjaga nr. 58 kinnitatud korra punkt 2.5 viidates 1 märgiti, et, kui eksam on edukalt sooritatud, siis see otsus protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla kõik eksamikomisjoni liikmed. Veel viidati sama käskkirja punkt 2.4.1 ja märgiti, et 23.03.2006 ei olnud X eksamile registreeritud, selle sooritamise aega polnud talle määratud ja eksamiprotokollis puudub tema nimi. Vastuses märgiti ära ka see, et X on kahtlustatav eksami ajal altkäemaksu võtmises ning X on asjaga seotud. Kohtuistungitel jäi kaebaja kaebuse väidete ja taotluse, juurde eitas eksami mittesooritamist ning väitis, et tegi selle toimumise ajal koostööd politseiga. Eesti Riiklik Autoregistrikeskuse esindaja Kristo-Taavi Ruus jäi samuti kirjalike väidete ja taotluse juurde ning leidis, et kaebaja väited politseiga tehtud koostöö kohta ei saa nende seisukohta muuta, sest tema sõidueksami kaardile kantud miinus sõidurea vahetamise lahtris on piisav alus lugeda eksam mittesooritatuks. KOHTU PÕHJENDUSED Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise kord on kehtestatud majandusja kommunikatsiooniministri poolt 29.07.2004 liiklusseaduse § 24 lg. 8 ja § 28 lg. 4 alusel välja antud määrusega nr.
- Selle § 6 lg. 6 ja § 16 lg. 1 kohaselt antakse juhtimisõigus ARK büroo eksamikomisjoni otsuse alusel, eksami tulemused ja eksamikomisjoni otsus tuleb protokollida ning protokoll kõigi komisjoni liikmete poolt alla kirjutada. 23.03.2006 koostatud eksamiprotokollis ja juhtimisõiguse andmise otsuses nr. N230306 X nimi puudub (t.l. 49-50). Juba nimetatud määruse lisa nr. 4 punkt 3 kohaselt peab eksamineerija kõik eksami käigus tehtud märkused, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta sõidueksami kaardile kandma ja oma allkirjaga kinnitama. Kaebaja nimele vormistatud sõidueksami kaart nr. N0600724 (t.l. 21-22) ei sisalda eksamineerija otsust eksami tulemuse kohta ja sellele pole alla kirjutatud. Valdava enamiku sõidueksami teises järgus hindamisele kuuluvate oskuste kohta puuduvad sellel üldse märked ning nähtub ainult sõiduteel paiknemisele ja sõiduraja vahetamisele antud negatiivne hinnang. Kirjalikus kaebuses viidatud mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus (t.l. 2 ja 4) on liiklusseaduse § 24 lg. 6 kohaselt küll dokumendiks, millega saab esmase juhiloa vormistamiseni juhtimisõigust tõendada, kuid sama seaduse § 30 lg. 2 kohaselt võib selle vormistada alles pärast eksamitulemuste vormistamist. Seega ei ole olemas mingeid alusandmeid, milledest lähtuvalt saaks Eesti Riiklik Autoregistrikeskus kaebajale mootorsõiduki juhtimisõiguse tunnistuse väljastada. Temalt sõidueksami vastu võtnud X poolt kohtus antud tunnistused selle kohta, et tegelikult tegi ta eksami siiski ära (t.l. 68-69), ei saa olla tõsiselt võetavaks tõendiks. See isik on kahtlustatav karistusseadustiku § 294 lg. 1 ettenähtud kuriteos – altkäemaksu võtmises ja seda just nimelt kaebaja sõidueksamiga seoses (toimik nr. 06240100102). X ütluste usaldusväärsust kahandab veelgi asjaolu, et kohtueelsel uurimisel on ta uurijale kahel korral väitnud, et ta polnud veel jõudnud vigu analüüsida ja otsustada, kas kaebaja tegi eksami ära või mitte (toimiku nr. 06240100102 lehed 6373). X väitis halduskohtu istungil, et andis eksami sooritamiseks raha (t.l.52), sama on ta väitnud ka kriminaalasja kohtueelsel menetlusel (toimiku nr. 06240100102 lehed 4-8 ja 16-19). Seega pidi ta endale aru andma ka sellest, et eksami tulemuse suhtes ei ole tal selle eksamineerija käest enam võimalik saada objektiivset arvamust. Seetõttu ei ole asjaolul, kas X tunnistatakse altkäemaksu võtmises kohtus süüdi, käesoleva kaebuse lahendamisele olulist tähendust. Samuti ei oma kaebajale soodsat tähendust asjaolu, et raha andmine toimus politseiametnike teadmisel ja näpunäidetel. See kinnitab vaid seda, et tema tegevus pole käsitletav mitte sõidueksami tegeliku andmise, vaid kuriteo matkimisel osalemisena. Kuna eespool juba nimetatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr. 169 lisa nr. 1 punkt 1.2.1 kohaselt saab juhtimisõiguse andmise aluseks olla vaid vastava koolituse läbinud ja eksamineerija tunnistust omava isiku hinnang, ei saa arvesse tulla kaebaja enda arvamus eksami edukuse kohta (t.l. 2, 3) ja jälitustoimingul osalenud politseiametnik Margus Kuusi ütlused selle kohta, et eksamil sõitis ta normaalselt, ei teinud jämedaid rikkumisi ja sooritas eksami (t.l. 53-55). Eeltoodust lähtuvalt puudub Eesti Riiklikul Autoregistrikeskusel õiguslik alus X juhtimisõiguse tunnistuse väljastamiseks ning kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel 2 täies ulatuses rahuldamata jätta. Kuna vastustaja pole kohtukulude hüvitamise nõuet esitanud, jäävad poolte võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3