Obsah (6)

§ 407§ 468§ 367§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2006, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-14681 Ts

) § 306 lg 1 ning § 307 lg 1 kohaselt kätte antud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 10.04.2006. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul

§ 407lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt sama sätte 3. lõikele võib tagaseljaotsuse sellisel juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt 2 2-06-14564 seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulist, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti.

§ 367

kohaselt võib hagis koos põhinõudega esitada viivisenõude ka selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. AS Hansa Liising Eesti, AS Hansapank (edaspidi hageja) ja M.R. (edaspidi kostja) sõlmisid 23.03.2003 Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt võimaldas AS Hansa Liising Eesti kostjale krediidilimiiti summas 12 000 krooni, püsimaksega 480 krooni kalendrikuus. 23.12.2003 AS-i Hansa Liising Eesti ja AS-i Hansapank vahel sõlmitud lepingu punkt 1 kohaselt andis AS Hansa Liising Eesti AS-ile Hansapank üle kõik õigused ja kohustused, mis tulenevad Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingutest. Vastavalt lepingule arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi, mille määr on 16% aastas. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma iga kuu

1. kuupäeval hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja tagastama kasutatud krediidilimiiti püsimakse suuruses summas. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 6 988.63 krooni väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimakse tagastamata. Kostjal tekkis võlgnevus hageja ees. Seisuga 18.04.2006 moodustab kostja Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 7 238.63 krooni, millest võlgnevuse põhiosa on 6 988.63 krooni ja leppetrahv 250 krooni. 28.05.2002 sõlmisid hageja ja kostja arvelduskrediidi lepingu, mille alusel lubas hageja kostjal kastutada arvelduskrediidi limiiti summas 4 000 krooni. Krediidisumma kasutamise tähtaeg oli 28.05.2003.Vastavalt lepingule pikendas hageja lepingut ühe aasta kaupa kuni 28.05.
2. Krediidisumma kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 20% aastas kasutuses olevast krediidisummast. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks oli
3. kuupäev. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada viivist 0,1% viivitatud summalt päevas. Kostja võttis kogu krediidisumma kasutusse, kuid ei tasunud määratud maksepäevadel intresse. Seisuga 18.04.2006 moodustab kostja arvelduskrediidi lepingust tulenev võlgnevus kokku 2 939.42 krooni, millest põhiosa on 2 312 krooni, intress 377.40 krooni ja viivis 250.02 krooni. Hageja on teavitanud kostjat kirjalikult Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingust ja arvelduskrediidi lepingust tulenevatest võlgnevustest ja nõudnud võlgnevuste tasumist, kuid kostja ei ole kuni käesoleva ajani võlgnevusi tasunud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja võlgnevus kogusummas 10 178.05 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates 19.04.2006 (EKP intress + 7% aastas).

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

3 2-06-14564 Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Merike Varusk Kohtunik 4