← Eesti

2-04-1532/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-1532 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Gaida Kivinurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 20.oktoobril 2006, Tallinn Tsiviilasi OÜ H hagi KÜ P vastu võlgnevuse ülemineku tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu

  1. mai
  2. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ H apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
  3. september
  4. a, avalik kohtuistung Menetlusosalised Hageja OÜ H ja tema esindaja S. P ning kostja KÜ P ja tema esindajad A. R (ka A. R) ja V. G Istungist võttis osa Apellandina hageja H OÜ esindaja S. P ja vastustajana kostja KÜ P seaduslikud esindajad A. R ja V. G. RESOLUTSIOON
  5. Jätta Harju Maakohtu 10.mai 2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
  6. OÜ H esitas 09.11.2004 hagi Harju Maakohtusse KÜ P vastu võlgnevuse ülemineku tuvastamiseks.
  7. Hageja ostis kohtutäituri korraldatud avalikul enampakkumisel korteriomandi x. Korteri endine omanik V.T ei olnud aastate vältel maksnud korteri majandamiskulusid ja muid makseid. Peale korteriomandi ostmist maksis hageja kostjale endise korteriomaniku võlgnevuste katteks 50 000 krooni, kuid kostja nõuab hagejalt kõigi võlgnevuste tasumist, sealhulgas nende võlgnevuste tasumist, mis on kohtuotsustega V.Tilt kui korteriomanikult ja elamuühistu liikmelt välja mõistetud. Hageja ei nõustunud korteriühistu nõudmistega võla tasumiseks ja esitas kohtule tuvastushagi selles, et hagiavalduse esitamise ajal oli V.Tilt OÜ-le H üleläinud võlgnevuseks KÜ P ees 10 370, 10 krooni.
  8. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Vastavalt korteriühistu seadusele lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomandi omandajale üle kõik korteriomandi võõrandaja kohustused. Avalikul enampakkumisel oli hagejale teada, et V.Til on korteriühistu ees võlgnevus 124 496, 10 krooni. Avalikul enampakkumisel ja pärast seda on V.Ti võlgnevus kustutatud osaliselt, mistõttu käesoleval ajal on võlgnevuseks 56 740, 84 krooni. Õige ei ole hageja väide, et kui kostjal on võimalus kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevust välja nõuda täitemenetluse korras, siis see välistab õiguse nõuda võlg sisse võlaga korteri omandanud hagejalt. Elamuühistu reorganiseeriti korteriühistuks, mistõttu on kostja elamuühistu õigusjärglane ja elamuühistu õigused ja kohustused on talle üle läinud. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
  9. Kohus jättis hagi rahuldamata ning mõistis välja OÜ-lt H kohtukulu 157, 60 krooni.
  10. Kohtule esitatud kinnisasja 28.04.2004 kordusenampakkumise aktiga on tõendatud, et kordusenampakkumisel müüdi hagejale 303 000 krooni eest V.Tile kuulunud 3toaline korter x. Aktis on märkus selle kohta, et KÜ-le P on võlg seisuga 30.05.2004 summas 124 496, 10 krooni ja et ostja on teadlik KÜS §-s 51 sätestatud korteriühistu õigustest. Kordusenampakkumist ei ole vaidlustatud.
  11. Seega tulenevalt KÜS §-dest 51 ja 7 lõikest 3 on hagejal kohustus tasuda korteriühistule korteriomandi võõrandaja V.Ti tasumata jäänud majandamiskulud ja muud maksed täies ulatuses.
  12. Asjaolu, et majandamiskulude ja muude maksete osas on tehtud V.Ti suhtes mitu kohtuotsust, ei välista hageja seadusest tuleneva kohustuse täitmist korteriühistu ees.
  13. Tunnistaja K. P ütlustega kohtuistungil ja väljavõtetega kostja kontost on tõendatud, et V.Ti võlgnevus on täitemenetluses toimunud korteriomandi enampakkumisel ja selle järgselt tasutud üksnes osaliselt. Korteriühistu raamatupidamise arvestustega on tõendatud, et asja arutamise ajal on võlgnevuse suuruseks 56 740, 84 krooni.
  14. Hageja arvestus võlgnevuse kohta on ebaõige, kuna selles ei ole arvestatud korteriomandi võõrandanud V.Ti kõiki võlgnevusi korteriühistu ees.
  15. KÜS § 17 lg 7 ja eluruumide erastamise seaduse (EES) §-de 218 ja 219 kohaselt toimus elamuühistust korteriühistu moodustamine eluruumide erastamise seaduse §des 218 ja 219 sätestatud korras, selliselt, et elamuühistu (-kooperatiivi) üldkoosolek otsustas erastatud maa ja selle oluliseks osaks saava elamu jagamise korteriomanditeks ja elamuühistu (-kooperatiivi) reorganiseerimise korteriühistuks, millisel juhul kanti elamuühistu (-kooperatiivi) notariaalselt tõestatud avalduse, riigiga sõlmitud võõrandamistehingu ja muude seaduses sätestatud dokumentide alusel elamuühistu (-kooperatiivi) poolt erastatud maa kinnistusraamatusse korteriomanditena korterivaldajate nimele või elamuühistu (-kooperatiivi) üldkoosolek otsustas senisest elamuühistust (-kooperatiivist) eraldumise ja elamu baasil korteriühistu või uue elamuühistu asutamise. Uue ühistu asutamisel loeti kõik elamu korterivaldajad uue ühistu liikmeteks. 2

(5)
  1. Kohtule esitatud elamuühistu „L” (ettevõtte registri nr xxxxxxxx) 19.04.2001 toimunud üldkoosoleku protokolli ja mittetulundusühingu registrikaardiga on tõendatud, et elamuühistu Lasnamäe kujundati ümber korteriühistuks P (registrikood xxxxxxxxx). Seega on kostja puhul tegemist elamuühistu õigusjärglasega kellele läksid üle kõik elamuühistu õigused ja kohustused, sealhulgas õigus nõuda korteriomanikelt tasumata jäänud elamuühistu majandamiskulude ja muude maksete tasumist. Lähtudes eeltoodust on hagi põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuste nõue ja põhjendus
  2. OÜ H palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi ning tunnistada, et hagiavalduse esitamise ajal oli V.Tilt OÜ-le H üleläinud võlgnevuseks KÜ P ees 10 370, 10 krooni.
  3. Kohus ei lähtunud otsuse tegemisel hageja poolt selgelt väljendatud nõudest tuvastada hageja ja kostja poolsed suhted seisuga 02.10.2004 ehk hagiavalduse esitamise kuupäeval. Kohus lähtus lahendi tegemisel 28.04.2004 kinnisasja kordusenampakkumise aktist, milles oli märkus, et KÜ-le P võlgnevus 30.05.2004 seisuga oli 124 496, 10 krooni ning raamatupidamise arvestusest seisuga 10.04.
  4. Nimetatud dokumentaalsetes tõendites ei kajastu hageja poolt nõutud kuupäeva seisu, seega on kohtuotsus rajatud asjakohatule tõendile.
  5. Kohus viitab tunnistaja kohtutäitur K. P ütlustele ning kontoväljavõtetele, mille alusel oli võlgnevus enampakkumise toimumise ajal ning selle järgselt osaliselt tasutud. Kohtu poolt jäi tuvastamata, mis summaga tegemist on ja seega pole võimalik kindlaks teha tegelikku võla suurust. Vaatamata sellele, et kostja on esitanud omavahel vastuolus olevaid õiendeid võlgnevuse kohta, leidis kohus, et võlgnevuse suurus summas 57 740, 84 krooni on tõendatud 11.04.2006 esitatud õiendiga. Samas jättis kohus põhjendamata, miks ta ei võtnud arvesse varem esitatud kostja õiendeid, sh tõendit võlgade kohta korteri osas aadressil P-56, seisuga 01.10.2004, mis oli hagiavalduse nõude aluseks.
  6. Kohus võttes arvesse kostja raamatupidamise õiendi seisuga 11.04.2006 on ületanud hagiavalduse nõude piire ning vaidlustatav otsus on tehtud kostja nõude kohta, kuid kostja pole vastuhagi esitanud. Seega rikkus kohus TsMS §-i
  7. Tegeliku võlgnevuse väljaselgitamiseks esitas kostja erinevaid omavahel vastuolus olevaid raamatupidamise õiendeid, millega viis nii hageja kui ka kohtu eksitusse.
  8. Kohus leidis, et hageja arvestus võlgnevuse kohta on ebaõige, kuna selles ei ole arvestatud korteriomandi võõrandanud V.Ti kõiki võlgnevusi korteriühistu ees, samas jättis kohus täpsustamata, mis võlgnevusi kohus silmas pidas ning millisest seadusesättest selline universaalne õigusjärglus tuleneb.
  9. Hageja poolt esitatud 04.04.2006 võla arvestuses olid arvestatud V.Ti võlgnevusi ajavahemikul 24.09.2001 kuni 30.04.2004, kokku summas 60 370, 10 krooni. Antud summa arvutamisel lähtus hageja kostja poolt koostatud tõendist „võlgade kohta korteri osas aadressil P-56“, seisuga 01.10.2004, mille kohus jättis täielikult tähelepanuta, rikkudes TsMS § 232 lõiget
  11. Arvestuse ajavahemiku määramisel kohaldas hageja KÜS § 7 lõiget 3, millele viitab oma otsuses ka kohus. Kostja võib nõuda hagejalt üksnes KÜ P tegutsemise ajal tekkinud ja eelmise omaniku poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete tasumist. Hageja nõue tunnistada, et hagiavalduse esitamise ajal oli V.Tilt hagejale üle läinud võlgnevuseks kostja ees 10 370, 10 krooni on põhistatud sellega, et ülalnimetatud võlgnevuse summast oli hagiavalduse esitamise momendil hageja poolt tasutud 50 000 krooni. 3
(5)
  1. Kohus jättis analüüsimata, kas jõustunud kohtuotsusega muutus V. T võlgnevus temaga lahutamatult seotuks. Juhul, kui see on nii, siis ei ole TsÜS § 6 lõigetega 1 ja 2 ettenähtud eeldus tsiviilõiguste ja kohustuste üleminekuks täidetud.
  2. Kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevust on võimalik võlgnikult sisse nõuda täitemenetluse korras. Seetõttu peaks olema välistatud võimalus, et kostja saab nõuda kohtuotsusega väljamõistetud võlga samaaegselt nii V.Tilt täitemenetluse raames kui ka hagejalt. Nii hageja kui ka V.Ti käest üheaegselt võla sissenõudmine loob olukorra, kus kostja võib saada nõutava summa mõlema isiku käest ning selle alusel alusetult rikastuda. Samuti jättis kohus arvesse võtmata asjaolu, et nimetatud tsiviilasjades on täitemenetlus juba algatatud.
  3. Kohus tõlgendas ebaõigesti materiaalõiguse norme, nimelt KÜS § 7 lõiget 3 koos TsÜS § 6 lõigetega 1 ja 2 ning KÜS §-iga 5¹ ning tegi selle tulemusel ebaõige järelduse, et hagejal on kohustus tasuda korteriühistule endise korteriomaniku V.Ti tasumata jäänud majandamiskulud ja muud maksed täies ulatuses.
  4. Kui pidada kostjat EÜ Lasnamäe õigusjärglaseks, siis võivad korteriühistule üle minna üksnes need õigused ja kohustused, mis olid elamuühistul olemas korteriühistu loomise hetkeks. Õigus nõuda korteriomandajalt eelmise omaniku võlgnevusi tekkis üksnes korteriühistu loomisega.
  5. Kohus on ekslikult samastanud korteriühistu liikmete õiguste ja kohustuste ülemineku korteriomaniku kui elamuühistu liikme õiguste ja kohustuste üleminekuga, seda sisuliselt põhjendamata. Kohtu viide KÜS §-le 5¹ on asjakohatu, kuna see säte käsitleb õigusi ja kohustusi, mis tulenevad korteriühistu liikmeks olemisest. Korteriühistuseadus ei reguleeri elamuühistute tegevust. Muuhulgas KÜS § 7 lõikes 3 sätestatud õigus ei laiene elamuühistule ja seega ei saa elamuühistu korteri võõrandamisel nõuda uuelt korteri omanikult endise omaniku võlgade tasumist Vastustaja seisukoht
  6. KÜ P ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  7. Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 10.05.2006 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata.
  8. Põhimõtteliselt on hagi esitatud kahel erineval õiguslikul alusel, mille kohaselt siis ei kuulu sissenõudmisele KÜS § 7 lg 3 alusel V.Ti võlad summas 32496, 20 krooni, mis olid V.Tilt välja mõistetud 2 kohtuotsuse alusel (tsiviilasjad 2/5/231-6538/01 ja 2/3/33-3166/02) ja seega temaga lahutamatult seotud. Peale selle leidis hageja hagi täienduses, et hageja ei pea tasuma neid V.Ti võlgu, mis olid tekkinud enne KÜ P moodustamist, kuna kostja KÜ P ei ole elamuühistu õigusjärglane.
  9. Kohus ei ole otsuse tegemisel ületanud hagiavalduses esitatud nõude piire nagu märgitakse kaebuses. Nõude piiride ületamiseks TsMS § 439 alusel ei ole see, kui kohus hindab asjas esitatud tõendit, mida pole esitanud hageja vaid kostja. Kohus võib otsuse tegemisel tugineda kõigile tõenditele, mis asja arutamise käigus poolte poolt kohtule esitatud.
  10. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja poolt hagiavalduses toodud asjaolud ei võimalda hagi rahuldada, selleks puudub õiguslik alus. Ka on kohus seda otsuses piisavalt põhjendanud. 4
(5)
  1. Kohus leidis õigesti, et hageja poolt esitatud arvestused ei kajasta vaidlusaluse korteri võõrandanud V.Ti kogu võlgnevust ja on otsuses ka seda piisavalt põhjendanud. Pole õige ka kaebuses toodud väide, mille kohaselt pole kohus otsuses märkinud, millisest seadusesättest tuleb KÜ P õigusjärglus. Maakohus on õigesti tuginenud KÜS §-le 17 lg 7 ja EES §-le 21-8 ja 21-
  2. Ebaõige on ka hageja seisukoht, mille kohaselt ei vastuta hageja KÜS § 5-1 ja 7 lg 3 alusel V.Ti võlgade eest, mis oli V.Tilt välja mõistetud kahe kohtuotsuse alusel. Ka selles osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Kuna hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus, siis puudus kohtul vajadus ka kõiki tõendeid eraldi hinnata.
  3. Ülaltoodu lausel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. G. Kivinurm R. Allikvere U. Reinola 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.