lg 1 ja lg 4 kohaselt on kreeditoril tahtliku kohustise rikkumise korral õigus 10 aasta jooksul alates nõude sissenõutavaks muutumisest nõuda kohustise täitmist. Käesoleval juhul on hageja esitatud kirjalike tõenditega tõendatud, et kostja rikkus kohustist tahtlikult. Nii teenuse osutaja kui hageja nõudsid kostjalt korduvalt suuliselt ja kirjalikult tellimus-lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kostja keeldus kohustist täitmast, sealjuures põhjendamata, miks ta seda ei tee. Kostja käitumine lepingust tuleneva võlgnevuse mittetasumisel on õigusvastane, olles vastuolus tsiviilkoodeksiga ning süüline, kuna kostja on teadlik saadud teenuse eest tasumise kohustusest, kuid tahtlikult jätnud kohustise täitmata. Nimetatud tasumise kohustis oli fikseeritud tellimus-lepingus, mille kostja allkirjastas ja mille üks eksemplar anti kostjale. Neil asjaoludel nõuab OÜ Aktiva Finants hagis AS Kane Metall vastu VÕSRS § 12 lg 1 ja lg 2, TsK §-de 173 lg 1; 174; 191 lg 1; 192; 230 lg 1 alusel 4719 krooni väljamõistmist, millest põhivõlgnevus 2360 krooni ja viivis 2359 krooni. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele ja kohtuistungil hagi ei tunnistanud. Kostja taotles hageja nõudele
Kostja raamatupidamises puudub Telenor Media Eesti AS poolt hagiavalduses näidatud summa ulatuses esitatud arve. Kostja ei eita Telenor Media Eesti AS-ga 10.10.2000 sõlmitud lepingut. Vastavalt sõlmitud tellimuslepingu punktile 4 peab pärast tellimuse vastuvõtmist Telenor Media Eesti AS saatma tellijale arve ja tellimuse kinnituse andmete õigsuse kontrollimiseks – eelpool nimetatud dokumendid kostjani jõudnud ei ole. Kostja ei ole mingil juhul kohustist rikkunud tahtlikult ja teadlikult, kuna pärast 10.10.2000 sõlmitud lepingut on kostja olnud ärilistes suhetes Infopluss Eesti AS eelkäijaga, kelle esitatud arved on tasutud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja nõue tuleneb 10.10.2000 sõlmitud tellimuslepingust (tl 7-8) info avaldamiseks kataloogis Eesti Ettevõtete Telefoniraamat
lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (
). Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (
Hageja leiab, et kostja on kohustusi rikkunud tahtlikult, mistõttu on nõude aegumistähtaeg kümme aastat.
lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
lg 1 tulenevalt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (
Kuni 01.07.2002 kehtinud
sätestas aegumistähtaja kulgemise alguseks päeva, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Käesolevas asjas on hagi maakohtule esitatud 29.05.2006, millest tulenevalt on möödunud
VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu arvates ei ole hageja kohustuse tahtlikku rikkumist kostja poolt tõendanud. Ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks kätte saanud tellimus-lepingu tingimuste p 4 kohase tellimuse kinnituse ja Telenor Media Eesti AS poolt 13.10.2000 väljastatud arve nr 39575R. Ka ei ole kohtule esitatud tõendeid, et Telenor Media Eesti AS oleks kostjale esitanud seoses tasumata arvega pretensioone või meeldetuletusi ja kostja oleks keeldunud oma lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Nähtuvalt teatisest nõude loovutamise kohta on AS Infopluss Eesti loovutanud nõude hagejale kaks päeva enne nõude aegumistähtaja lõppemist ja viimase esindaja on saatnud kostjale võlateatise juba 12.07.2005, s.o pärast nõude aegumist. Kostja on kohtule esitanud tõendeid, et ta on olnud Findexa Eesti AS-ga lepingulistes suhetes ka pärast vaidlusalust lepingut ning sellest võlasuhtest tulenev kohustus on kostja poolt täidetud. Taoline kostja käitumine kinnitab kohtu arvates kaudselt, et kostja ei ole rikkunud vaidlusalusest võlasuhtest tulenevat maksekohustust tahtlikult. Pooled ei ole viidanud ega kohus tuvastanud aluseid, mis annaksid kohaldada nõude aegumisele katkemist või peatumist. Neil asjaoludel tuleb
§-de 142 lg 1; 143; 144; 146 lg 1 alusel kohaldada hageja nõudele aegumist ja hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama seaduse § 173 lõike 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus, jättes hagi rahuldamata, jätab kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.