2-06-13739/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2006.a, Tartu Viimase kohtuistungi aeg
2. september 2006 Tsiviilasja number 2-06-13739 Tsiviilasi R.P. hagi Tartu Linnavalitsus vastu lapse tagasisaamise nõudes Menetlusosalised ja nende hageja: R.P. kostja: Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakond; asukoht: Raekoja plats
3. esindajad RESOLUTSIOON
4. Jätta hagi rahuldamata.
5. Jätta laps S.S. R.P. tagasi andmata. Kohtukulude jaotus Jätta kohtukulud poolte kanda. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
6. mail
7. a esitas R.P. hagi Tartu Linnavalitsuse vastu Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna kaudu lapse S.S. tagasisaamiseks. Hagiavalduse kohaselt viibib S.S. alates
8. märtsist
9. a Tartu väikelastekodus Käopesa, kuna hagejat süüdistati lapse väärkohtlemises ja laps võeti seetõttu kohtuotsusega temalt ära. Hageja väidab, et ei ole oma lapsele kunagi halba tahtnud ja kui ta eksis millegagi, siis on ta lapse eemal olles oma vigadest aru saanud. Hageja on last kogu selle aja sees vaatamas käinud ning laps ütleb iga kord emale, et tahab koju tulla. Hageja töötab Kesklinna Kaubahallis AS-s Comarket koristaja-abitöölisena ja saab ka invaliidsuspensioni, mistõttu on ta suuteline oma poega kasvatama. Hageja käib ka Tartu Laste Tugikeskuses psühholoogi juures. Eelnevast tulenevalt taotleb hageja oma last S.S. tagasi. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista.
10. novembri
11. a Tartu Maakohtu otsusega mõisteti R.P. süüdi lihtmenetluse korras KarS § 121 järgi oma lapse S.S. kehalises väärkohtlemises. Ajavahemikul süüdimõistmisest kuni käesoleva ajani on Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna lastekaitse spetsialisti koostöö hagejaga olnud väga komplitseeritud. Kostjal on kujunenud ajaga arusaam, et R.P. ei ole aru saanud oma kuriteo raskusest. Vestluses lastekaitse spetsialisti Ljudmilla Atškasoviga on R.P. korduvalt väitnud, et tema ei ole lapsele midagi teinud. R.P. on kriminaalhooldusel ja ka oma endisele kriminaalhooldajale Maret Sildalale ei ole ta kuriteo toimepanemist omaks võtnud. R.P. ja tema poja S.S. vahel puudub lähedus. Kui R.P. külastab oma last S lastekodus, ei jookse laps kohe tema juurde, vaid ema peab teda enne korduvalt enda juurde kutsuma. Lastekodus laps emast ei räägi ja tema külaskäike ei oota. Peale emaga kohtumist on laps ärritunud, ei allu korrale ja on vägivaldne teiste laste suhtes. Seoses R.P. korduvate kaebustega lastekodule, lastekaitsetöötajatele, Tartu Maavalitsusele ja Sotsiaalministeeriumile oma lapse S.S. külastamiskorra osas, otsustati Tartu Väikelastekodus Käopesa korraldada ümarlaud. Ümarlaual arutati viimasel poolaastal ema ja lapse vahel toimunud kohtumisi nii väikelastekodus kui ka lasteaias. Lasteaia rühmaõpetajate sõnul ei ole võimalik ema rühma lubada, kuna see segab teisi lasteaias viibivaid lapsi ja rühmatööd. Väikelastekodu Käopesa rühmakasvatajate sõnul ei ole R.P. külaskäigud ka lastekodus lapsele hästi mõjunud. Peale emaga kohtumist on laps alati ärritatud, halvas tujus, eirab kasvatajate korraldusi, kiusab teisi lapsi. Probleeme on tekkinud R.P. l ka teiste lastekodu kasvandikega suhtlemisel. Suhtumine teistesse lastesse on mõnitav, samas uurib ta pidevalt oma lapselt, kas keegi on teda kiusanud. R.P. üldine hoiak lastekodu suhtes on negatiivne ja halvustav. Lähtudes lapse huvidest otsustati, et edaspidi võib R.P. külastada oma last Tartu väikelastekodus Käopesa üks kord kuus iga kuu esimesel laupäeval või pühapäeval. Lasteaias Pääsupesa ema oma last enam vaatamas käia ei või. R.P. on käinud nõustamisel psühholoogi Lemme Haldre juures Tartu Laste tugikeskuses
12. a juunis kahel korral. Kuna ta on ise võtnud negatiivse hoiaku nii lastekaitse- ja lastekodutöötajate kui ka teiste spetsialistide suhtes, kes püüavad teda aidata, ei ole töö temaga oodatud tulemusi andnud. Psühholoogi juurde läks ta vaid seetõttu, et talle laps tagasi antaks. R.P. võttis psühholoogi juurde pöördumist kui käsku mitte aga soovitust, et ta ise abi saaks. Oma toime pandud kuritegu lapse suhtes ei tunnistanud ta ka psühholoogile. Korduvalt on R.P. oma probleemiga, et laps talle tagasi antaks, pöördunud telefoni teel ka Tartu Laste Tugikeskuse sotsiaaltöötaja Kaisa Kuiva poole ja palunud, et Kaisa Kuiv tema eest lastekaitseametile ning väikelastekodu Käopesale kostaks. 2 Kostjale on hageja jätnud väga kergesti ärrituva, enese oletatavaid õigusi jonnakalt taga ajava inimese mulje. R.P. ga on väga raske teha konstruktiivset koostööd, mis viiks sisuliste lahendusteni ja lõpuks taas kokku ema ja lapse. Kuna R.P. eitab oma toime pandud kuritegu, ohustab ta jätkuvalt oma lapse elu ja tervist ning avaldab lapsele oma käitumisega kahjulikku mõju, on lastekaitseteenistus seisukohal, et R.P. le ei tohi tema last S.S. tagasi anda. Lapse naasmine ema juurde tuleb Tartu Linnavalitsuse arvates kõne alla vaid juhul, kui R.P. asub koostööle spetsialistidega, lasteaia kasvatajatega ning lastekodu personaliga. Samuti vajab R.P. kindlasti psühholoogilist abi, mida kinnitavad nii kriminaalhooldaja kui ka Tartu Laste Tugikeskuse sotsiaaltöötaja ja psühholoog. Lähtudes eeltoodust palub Tartu Linnavalitsus jätta hagi rahuldamata. KOHTUISTUNG Tunnistaja Margit Malva on Pääsupesa lasteaias õpetaja. Ta räägib, et S.S. ise oma perekonnast ei kõnele. Kodumängudes võtab ta neutraalse seisukoha, kuid mängib kaasa. R.P. on paar korda rühmas käinud, konflikte olnud ei ole. Tunnistaja Kaja Sillapuu on lastekodu Käopesa kasvataja. Ta ütleb, et alguses, kui poiss lastekodusse tuli, käisid vanemad teda tihti vaatamas. S oli pinges, kui vanemad tulid. Kui vanemad tulevad, siis ta läheb nende juurde nagu väike vanainimene – silm ei lähe särama. R.P. ei ole aru saanud, miks S lastekodus on. Tema hoiak on selline, et lastekodu on kõige halvem koht, kus lapsed on. Ta räägib S, et ta ei saa koju, sest kasvatajad on pahad. Kohtumised toimusid laupäeviti. Laps oli enne ja pärast kohtumisi endast väljas ega kuulanud sõna ning oli väga ärritatud. Nüüd toimuvad kohtumised harvem. Ema on tihtipeale lastekodusse helistanud ja küsinud, kuidas S läheb. Pea iga kord ta süüdistab lastekodu personali kõikvõimalike asjade eest. Tunnistaja A.P. on R.P. ema. Ta selgitab, et lastekodus on personal temaga S nähes halvasti käitunud, mispeale S nutma hakkas. Sinna tunnistaja rohkem S vaatama ei ole läinud, vaid on külastanud teda lasteaias. Lasteaias on olnud juhuseid, kus on last vaatama mindud, kuid kasvatajad ei ole teda lapsega kokku lubanud. A.P. on seisukohal, et kui last koju ei lubata, siis võiks tal olla võimalus vähemalt nädalavahetustel kodus käia. Hageja ja kostja jäävad oma seisukohtade juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud.
13. mai
14. a otsuses on kohus leidnud, et S.S. tuleb oma vanematest eraldada, kuna talle on ohtlik elada koos emaga põhjusel, et ema suhtes on algatatud kriminaalasi seoses S.S. kehalise väärkohtlemisega ja isal puuduvad võimalused ja oskused lapse kasvatamiseks ja talle turvalise elukeskkonna tagamiseks. PkS § 53 lg 4 sätestab, et lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. Hagi esitas ema, seega tuleb tuvastada, kas lapse temalt äravõtmise põhjused on ära langenud või mitte. R.P. on oma lapse kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja kannab käesoleval hetkel veel tingimisi karistust. Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakond on tuvastanud, et R.P. ei ole kriminaalhooldaja, psühholoogi ega lastekaitse spetsialisti juures S.S. väärkohtlemist omaks võtnud, vaid süüdistab lapse isa A.S. enda vastu süüdistuse fabritseerimises. Siit järeldub, et kuna hageja oma süüd ei tunnista, siis ei saa ta olla sellest ka midagi õppinud. Seega ei ole välistatud, et padjaga lämmatamine, mida R.P. S.S. suhtes korduvalt toime pani, või muud liiki väärkohtlemine uuesti aset ei leia. 3 Lisaks on R.P. vaenulik lastekodu ja lasteaia suhtes, kus S.S. viibib. R.P. ei ole asunud eelmainitud asutustega koostööle ega ole suunatud S.S. olukorra parandamisele ega probleemidele lahenduste leidmisele. Eelnevast tulenevalt nähtub, et R.P. ei ole oluliselt muutunud alates ajast, mil ta lapsest eraldati. Seega ei ole muutunud ka asjaolud, mille alusel R.P. lt laps ära võeti, ning lapsel on endiselt ohtlik emaga elada. Ennatlik oleks R.P. le lapse S.S. tagasi andmine ning seda lapse ohutuse seisukohast tulenevalt. Märkimisväärne on ka asjaolu, et ema külaskäigud ei ole S.S. hästi mõjunud. Ema külaskäigud ei tekita S.S. positiivseid emotsioone, ta ei lähe rõõmuga külla tulnud emale vastu. Peale külaskäike on ta teiste laste suhtes kiuslik ega allu kasvatajatele. Kohus asub seisukohale, et PkS § 53 lg 4 kohaldamine käesoleval juhul ei ole põhjendatud ning jätab hagi rahuldamata. KOHTUKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kasuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega jäävad kohtukulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosalise nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik 4