← Eesti

3-04-257/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2006, Tallinn Haldusasja

) § 9 lõikest 1 tulenevat isikusamasuse tuvastamise kohustust. Kauba (värske ja tehniline kala) müüjad eitavad tehingute toimumist. Kuna tõendid ei kinnita tehingute toimumist, on käibemaksu mahaarvamised maksukohustuslase raamatupidamises tehtud ebaõigesti. Kuna kauba müüjatena tuleb käsitleda tundmatuid isikuid, ei saa raamatupidamises kajastatud arveid lugeda tulumaksuseaduse nõuetele vastavateks originaaldokumentideks ning tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuluga.

  1. Halduskohtule esitatud kaebuses palus OÜ E tühistada MTA Lääne maksukeskuse 31.05.2004 otsuse.
  2. Pärnu Halduskohtu 30.09.2004 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised: a) Maksuhaldur ei ole määratlemata õigusmõiste rakendamisel hindamise piire ületanud. Reaalses tegelikkuses esinenud faktilised asjaolud – ühe ja sama päeva jooksul ühelt ja samalt müüjalt sama kauba ostmine ühtse eesmärgiga müüa see edasi kalatöötlemistehastele – vastavad määratlemata õigusmõiste „omavahel ilmselgelt seoses olevad tehingud“ abstraktse teokoosseisu tunnustele. Tehingute ilmselge seos avaldub tehingupartnerite ja -objekti ühtsuses, aga samuti ajafaktori ja eesmärgi kaudu. Asjaolu, et arved vormistati iga autokoorma kala kohta eraldi, ei anna alust lugeda loomult seotud tehinguid eraldi tehinguteks. Kaebuse esitajale laienesid äriühingutega toimunud omavahel ilmselges seoses olevate tehingute puhul rahapesu tõkestamise seadusest tulenevad kõrgendatud nõuded müüja isikusamasuse tuvastamiseks (

§ 7lg 3).

Kuna omavahel ilmselges seoses olevate tehingute alusel teostati juba ühe päeva jooksul enam kui 100 000 kr ulatuses kala ostu-müüki, mille eest tasuti sularahas, ja tehingupartneri isikut ei tuvastatud, on hoolsuskohustuse rikkumine tõendatud. b) Kaebuse esitaja on jätnud ostjana täitmata

§-s 9 sätestatud kohustuse kontrollida müüja või tema esindaja isikusamasust ega ole tõendanud, et kala müüja oli tõepoolest arvel näidatud isik. Kui arve esitanud isik pole käibemaksukohustuslane, pole ostjal õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Sularaha on tasutud tundmatule isikule. Maksuõiguslikus tähenduses sellisel juhtumil ei eksisteeri ei tehingut ega kulu (tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2). Tunnistajad ei tõendanud, et kala müüjaks oli tõepoolest arvel märgitud isik, vaid sularaha vastuvõtnud isik oli neile tundmatu. Asjaolu, et tegemist oli OÜ-ga TR ja RT Vahendus ning OÜ-ga E, ütles neile OÜ E töötaja või nägid nad nimesid kirjutatuna arvetel.

  1. c)Esitatud tõendid tekitavad küllaldase kahtluse tehingute toimumises. Maksukohustuslane ei ole ümber lükanud maksuhalduri maksuotsuses sisalduvaid väiteid, et kontrollitaval perioodil puudus müüjatel maksuametile esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide alusel palgaline tööjõud; OÜ E ei deklareerinud käivet; OÜ TR ja RT Vahendus deklareeris perioodil veebruar kuni mai 2001 käivet vähem kui OÜ E raamatupidamises kajastatud arvetest nähtub; ei ole tõendatud värske kala soetamine müüjate poolt Liu ja Lindi sadamatest ning nimetatud osaühingud ei oma kalapüügiluba.
  2. d)Maksuotsuses on toodud selle andmise õiguslikud alused, põhjendatud, miks maksuhalduri arvates ei ole kaebuse esitaja osaühingutega tehinguid teinud, ja hinnatud maksukohustuslase töötajate seletusi, jõudes seisukohale, et nad ei kinnitanud ega tõendanud ütluste andmisel ega revisjoni käigus, et kaebuse esitaja soetas kala just nimetatud osaühingutelt. Tulenevalt haldusmenetluse efektiivsuse põhimõttest, kui tõendamisesemesse kuuluvad asjaolud on kindlaks tehtud, ei ole dubleerivaid tõendeid vaja koguda. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 2

(6)3-04-257 4. OÜ E apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks ning mõista vastustajalt välja apellandi kohtukulud. Apellant põhjendab taotlust järgmiselt:
  1. a)Iga kalakoormat tuleb käsitleda iseseisva tehinguna, sest eelnevate ja järgnevate kalakoormatega puudub seos. Kõigi tehingute maksumus oli alla 100 000 kr. Kuna ühte autokoormasse ei mahugi üle 50 000 kr väärtuses kala, siis ei ole kohased väited ühe tehingu vormistamisest eraldi arvetena.
  2. b)Maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 lg-st 1 ja § 150 lg-st 1 tulenev maksukohustuslase tõendamiskoormus ei tähenda, et maksuhaldur võib tasumisele kuuluva maksu määrata üksnes kahtluste või oletuste alusel. Kogutud tõenditest ei saa teha järeldust, et kaebuse esitaja korraldas maksuseaduse rikkumise või osales selles teadlikult. Maksuhalduril puudub õigus suvaliselt valida, kummale tehingupoolele ta maksusumma määrab, vaid tal lasub kohustus selgitada välja, kumb pool seadust rikub. Kaebuse esitaja käitus heas usus, lähtus tavapärasest praktikast ja hoolsusstandardist.
  3. c)Tunnistajate ütlused tõendasid tehingute reaalset toimumist ja apellandi maksu- ja kohtumenetluses esitatud seisukohtade paikapidavust. Kohus jättis kaebuse esitaja endise juhatuse liikme T. S ütlustele andmata objektiivse hinnangu, sest tunnistaja ei välistanud volituste andmist kolmandatele isikutele. Tõenditena jäeti arvestamata müüjate raamatupidamise seaduses (RPS) ja käibemaksuseaduses (KMS) toodud vorminõuetele vastavad arved. Samuti on antud maksuhalduri väidetele sisuline tähtsus ja neid on käsitletud tõenditena.
  4. d)Kolmandate isikute võimalikule õigusvastasele käitumisele osutavad tõendid ei oma asjas sisulist tähtsust, kuna need ei saa mõjutada heas usus käitunud tehingupartneri maksukohustust ega tõenda tehingute mittetoimumise fakti, mistõttu on kohus neid tõendeid ebaõigelt hinnanud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et ostjal puudub kohustus kontrollida, kas müüja käitub maksuõigussuhtes õiguspäraselt.
  5. e)Kohus ei andnud hinnangut väidetele, et maksuhaldur rikkus uurimisprintsiipi, ega käsitlenud seisukohta, et maksuotsus on väljastatud kaalutlusveaga. Haldusakt on motiveerimata, kuna see põhineb oletuslikel asjaoludel. Kohus ei kutsunud tunnistajatena välja OÜ TR ja RT Vahendus juhatuse liikmeid T. R ja A. Ta ega kõrvaldanud kahtlust, et allkirjad võivad siiski olla nende poolt kirjutatud. Kuigi kohus on leidnud, et T. R allkirjade puhul on ilma eriteadmisi kasutamata võimalik tuvastada, et allkirjad on erinevad, on ta hoidunud motivatsiooni lisamisest A. T suhtes. 5. MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Vastustaja leiab, et halduskohtu otsus on motiveeritud ja seaduslik. Lisaks märgib vastustaja järgnevat:
  6. a)Tuleb teha vahet ostja ja müüjate vastutuse vahel. Maksuotsuses ja kohtuotsuses puudub viide, et OÜ TR ja RT Vahendus ning OÜ E poolt maksudeklaratsioonide ja aruannete mitteesitamine, maksuhalduri korralduste mittetäitmine jne oleks mõjutanud kaebuse esitaja maksukohustust. Kaebuse esitaja vastutus põhineb rahapesu tõkestamise seadusest tuleneva hoolsuskohustuse mittetäitmisel.
  7. b)Apellant on jätnud tähelepanuta HKMS § 15 lg-s 3 esitatud nõuded tõendite esitamise kohta. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus need asuvad. Ka ei taotlenud kaebuse esitaja kohtu abi võimalike tõendite väljanõudmiseks. Seega ei saa kaebuse esitaja suutmatust oma seisukohti tõendada käsitleda kohtupoolsete seaduste väära tõlgendamise ja kohaldamise ning menetlusnormide rikkumisena.
  8. c)Kaebuse esitaja ei täitnud rahapesu tõkestamise seadusega pandud hoolsuskohustust, kuna ta ei suuda tehingute teist poolt tuvastada ja tal puudub 3
(6)3-04-257 d) käibemaksu mahaarvamise õigus. Seetõttu on põhjendamatud apellatsioonkaebuse väited halduskohtu ekslikest järeldustest. OÜ E poolt on jäetud täitmata kuni 31.12.2001 kehtinud KMS § 10 p 2 ja § 18 lg 1 p 1 ning alates 01.01.2002 kuni 01.05.2004 kehtinud KMS § 11 lg 1 ja § 20 lg 1, lg 3 p 1 olulised nõuded.
  1. Kohtuistungil jäid protsessiosalised kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Apellatsioonimenetluses on vaidlus selle üle, kas halduskohus hindas õigesti tõendeid, asudes seisukohale, et apellandi poolt kauba ostmine OÜ-lt TR ja RT Vahendus ning OÜ-lt E ei ole tõendatud, ning kas halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et tehingute tegemisel nende äriühingutega ei ole apellant järginud hoolsusnõudeid tehingu teise poole kindlakstegemisel.
  3. Halduskohus leidis, et apellandi ja kala müünud osaühingute, kellele tasuti sularahas, vahelised tehingud on omavahel ilmselgelt seoses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tehingute sagedus, nende vaheline väike aeg, tehingute koguarv ja eesmärk osundab tehingute omavahelisele seosele, kuigi arved vormistati iga laadungi kohta eraldi ning tehingu toimumine ei olnud sõltuvuses teistest tehingutest. Tähtsust omab, et apellandi esindajatega kontakteeruti sarnasel viisil perioodiliselt, tehingud olid samasugused ja tehtud samal eesmärgil. OÜ TR ja RT Vahendus on müünud kala apellandile ajavahemikul 20.02.2001 kuni 06.07.2001 kokku 227 korral, OÜ E 06.10.2001 kuni 30.01.2002 kokku 59 korral. Tunnistajate O. T, M. K ja A. H poolt halduskohtu istungil antud ütluste kohaselt ei jõutud vähemalt Saaremaa sadamatest kaupa ühe autoga mitu korda päevas tuua. Sõidukeid, millega kala transporditi, oli tõendite kohaselt mitte üle kuue (toimiku lk-d 112 ja 121). Apellandi tegevuse ulatust arvestades oli seega ka vaidlusaluste tehingute maht ettevõtja käivet arvestades olulise suurusega. Ka asjaolu, et korraga pakuti vaid ühe koorma müüki, ei tähenda, et tehingute vahel seos puudub.
  4. Apellandi väide, et halduskohus on jätnud hindamata tõendid või ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis kinnitavad tehingu teise poole õigsust, on ebaõige. Halduskohus ei ole jätnud esitatud tõenditele hinnangut andmata. Asjaolu, et kala vedanud autojuhid on tunnistajatena kinnitanud, et OÜ E ja OÜ TR ja RT Vahendus on neile nime poolest tuntud, ei kinnita, et tehinguid ka tegelikkuses nende äriühingutega tehti. Kinnitust leiab tunnistajate ütlustest üksnes asjaolu, et tehingute tegemisel esitati neile nende ettevõtjate rekvisiitidega arved ja saatelehed. Tunnistajad A. H (tl 524), O. T (tl 526) ja M. K (tl 528) kinnitasid, et T. S ja T. R on neile tundmatud. T. Si ütlustest (tl 522) nähtub, et OÜ E ei ole apellandiga tehinguid teinud ega sarnaseid tehinguid teinud ka teiste ettevõtjatega. Ka T. R eitas maksuhaldurile antud seletustes (tl 98-100) selliste tehingute tegemist ega kinnitanud ka kellegi teise poolt selliste tehingute tegemist. Ei OÜ E ega OÜ TR ja RT Vahendus ei ole nendelt tehingutelt käibemaksu tasunud. Apellandi väide, nagu oleks tunnistaja T. S pidanud tõenäoliseks volituste väljastamist teistele isikutele tehingute tegemiseks apellandiga, ei ole põhistatud. Nii maksuhaldurile kui halduskohtus kinnitas T. S, et OÜ E ei ole apellandiga tehinguid teinud. Allkirjade ehtsuse kontrollimise vajaduse halduskohtu poolt välistasid tunnistajate A. H, O. T ja M.K ütlused, et T. R ja T. S on neile tundmatud, kuigi nende väidete kohaselt koostati saatelehed kauba laadimisel koos vahendajaga, kelle isikut ükski tunnistajatest kindlaks ei teinud. Ka maksumenetluses ega halduskohtumenetluses ei ole menetlusosalised esitanud tõendeid, mis näitaksid, milliste isikutega tehingud tegelikult tehti. 10.

§ 7lg 3 kohaselt on paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja kohustatud tuvastama §-s 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse kõigil isikutel, kellega ta 4

(6)3-04-257 tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni või tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni. Paragrahvi 5 lg 1 p 2 kohaselt on ettevõtja, kes ei ole

mõistes krediidi- või finantseerimisasutus, kuid keda võidakse kasutada rahapesu teostamisel, ettevõtja, kes sooritab või vahendab tehinguid vähemalt käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud väärtuses.

§ 9

lg 2 kohaselt isikusamasuse tuvastamiseks esitab Eestis registreeritud juriidiline isik või Eestis registreeritud välisriigi äriühingu filiaal vastava registri registrikaardi väljavõtte ning välismaa juriidiline isik vastava registri väljavõtte või registreerimistunnistuse ärakirja. Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud dokumendis peab sisalduma: 1) juriidilise isiku nimi, tegevusala, asukoht ja aadress; 2) registreerimise number; 3) juhataja või juhatuse liikmete nimed, elukohad, isikukoodid (juhul kui need on olemas) ning nende volitused juriidilise isiku esindamisel. Lõike 1 kohaselt isikusamasuse tuvastamiseks esitab füüsiline isik või juriidilise isiku esindaja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud dokumendi, Eesti Vabariigis väljaantud kehtiva juhiloa või välisriigis väljaantud kehtiva reisidokumendi. Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud isikut tõendava dokumendi isikuandmete või kannetega lehekülgedest tehakse säilitamiseks koopia. Paragrahvi 10 lõike 1 kohaselt kui isiku tuvastamisel tekib põhjendatud kahtlus, et ta ei tegutse enda nimel või arvel, peab § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja tuvastama selle isiku, kelle nimel või arvel ta tegutseb. Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selle üle, et apellant ei tuvastanud sularahas tasutud tehingute puhul ühegi isiku puhul, kes on tehingu teine pool, muul viisil, kui arvel näidatud andmeid uskudes. Halduskohus leidis seetõttu õigesti, et apellant ei ole järginud

-s sätestatud kohustust tehingu teise poole kindlakstegemisel ning ei käitunud seega nõutava hoolsusega teise poole kindlakstegemisel. Apellandi väide, et Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.2003 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-40-03 viitamine on ebaõige, ei ole põhjendatud.

  1. Apellant leiab, et maksukohustuslase kaasaaitamiskohustust (MKS § 56 lg 1 ja § 150 lg 1) on käesoleval juhul kohaldatud valesti, sest maksuhaldur ei saa oletustele tuginedes valida, millist isikut maksustada. Ringkonnakohus leiab, et maksustamise aluseks ei ole käesoleval juhul maksuhalduri kahtlus, vaid objektiivne asjaolu: apellandi raamatupidamises kajastatud dokumendid ei tõenda tehingute toimumist neis näidatud isikutega ning seetõttu käibemaksu mahaarvamine ei ole kooskõlas käibemaksuseadusega. Sularaha on antud isikutele, keda ei ole maksumenetluse käigus kindlaks tehtud ning seetõttu ei saa apellandi kulusid käsitleda selliste ettevõtlusega seotud kuludena, mis on nõuetekohaselt tõendatud.
  2. Neil asjaoludel ei võinud apellant ilma hoolsusnõudeid järgimata eeldada, et kauba tegelikud müüjad on OÜ E ja OÜ TR ja RT Vahendus. Maksuotsus on käibemaksu osas õiguspärane.
  3. Riigikohtu halduskolleegiumi 12.06.2003 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-52-03 nähtub, et kui maksumaksja poolt esitatud arve ei ole mingil põhjusel kõlblik sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, siis ei tulene sellest iseenesest arve kõlbmatus tulumaksuarvestuses. Tulumaksuarvestuse põhinõue on see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksest saab rääkida näiteks siis, kui tasutakse sularaha tundmatule füüsilisele isikule. Kui apellant teadis või pidi teadma, et arvetel näidatud osaühingud pole tegelikud müüjad, siis on maksuhalduri maksuotsus tulumaksukohustuse osas õige. Tingimus „pidi teadma“ tähendab, et apellandil oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et arvetel pole näidatud tegelikud müüjad. Riigikohtu halduskolleegiumi 05.06.2006 otsuses 5

(6)3-04-257 haldusasjas nr 3-3-1-34-06 leiti, et hoolsusnõuete täitmine seoses müüja isiku tuvastamisega pole tulumaksu osas oluline, sest müüja isik ei ole ostja tulumaksukohustuse kindlakstegemisel oluline. Käesolevas asjas pole tuvastatud, et apellant teadis või pidi teadma, et arvetel näidatud isikuid pole tegelikud müüjad. Riigikohus leidis viidatud lahendis, et rahapesu tõkestamise seaduse nõuete eiramine pole apellandi tulumaksukohustuse väljaselgitamisel oluline, sest müüja isik pole ostja tulumaksukohustuse määramisel oluline. Hoolsusnõuete täitmine omab tähtsust vaid sama isiku maksukohustuse seisukohalt oluliste asjaolude tuvastamisega. Hoolsusnõuete rikkumine, millega kaasnevad vaid raskused teiste isikute maksukohustuse väljaselgitamisel, ei saa olla maksukohustuse suurenemise aluseks. Seetõttu tuleb maksuotsus tühistada tulumaksu ja sellelt arvestatud intressi puudutavas osas.
  1. Ringkonnakohus leiab, et asja saatmine uueks läbivaatamiseks halduskohtule ei ole vajalik. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kaebus kuulub rahuldamisele osas, milles taotletakse maksuotsuse tühistamist tulumaksu ja sellelt arvestatud intressi puudutavas osas. Muus osas tuleb kaebus jätta rahuldamata.
  2. Apellant palub jätta apellandi kohtukulud vastustaja kanda. Apellant on tõendanud riigilõivu tasumist halduskohtus 5000 kr ja apellatsioonimenetluses 5000 kr. Tulumaksu ja intresside suurus kogu maksuotsuses toodud summast on 70 protsenti, seega tuleb vastustajalt apellandi kasuks välja mõista 7000 kr. Lauri Madise Viive Ligi Oliver Kask 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.