← Eesti

3-03-84/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2006, Tallinn Haldusasja number 3-03-84 Haldusasi S. M. kaebus Keila Vallavalitsuse 2. septembri 2003. a korralduse nr 913 ja 28. oktoobri 2003. a korralduse nr 1196 osaliseks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2005. a otsus haldusasjas nr 3-432/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus S. M. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 11. september 2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja S. M. (isikukood *), esindajad Toomas Bekker ja A. M. Vastustaja Keila Vallavalitsus, esindaja Janek Väli RESOLUTSIOON 1. Jätta S. M. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2005. a otsus haldusasjas nr 3-432/2004 muutmata. 2. Jätta menetlusosaliste kohtukulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 12. septembril 2006. Kassatsioonkaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 ja § 362 lg 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 29.10.1993 otsusega nr 1701 tunnistati I. K. Keila vallas asuva maaüksuse * pindalaga 37,83 ha õigustatud subjektiks. I. K. loovutas maa tagastamise nõudeõiguse U. L.le, kes loovutas selle 18.11.2002 S. M.le. Vabariigi Valitsuse 31.10.1995 korraldusega nr 935-k lubati, lähtudes maareformi seaduse (MaaRS) § 21 lg-st 3, AS-l * osta ehitiste alune ja nende teenindamiseks vajalik maa Keila vallas Niitvälja külas pindalaga 162,49 ha. AS * ja Eesti Vabariigi vahel sõlmiti maa ostumüügileping. Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonnas avati 18.03.1996 registriosa nr 1043 „Niitvälja spordiväljakud“. 3-03-84 Keila Vallavalitsuse 02.09.2003 korraldusega nr 913 tagastati S. M.le Keila vallas Niitvälja ja Nahkjala külas maatulundusmaa 31,08 ha üheksa lahustükina. Keila Vallavalitsuse 28.10.2003 korraldusega nr 1196 täiendati vallavalitsuse 02.09.2003 korraldust ja nähti ette, et ülejäänud 6,75 ha maa kompenseerimine lahendatakse eraldi korraldusega vastavalt MaaRS § 6 lg-le 2. 2. S. M.s esitas halduskohtule kaebuse Keila Vallavalitsuse 02.09.2003 korralduse nr 913 ja 28.10.2003 korralduse nr 1196 tühistamiseks osas, millega jäeti tagastamata Keila vallas Niitvälja külas asuv 4,13 ha suurune lahustükk. 3. Tallinna Halduskohtu 28.09.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised:

  1. a)Haldusakti põhjenduste puudumine on vormiviga, kuid ainuüksi sel põhjusel ei saa haldusakti kehtetuks tunnistada (HMS § 58).
  2. b)Keila Vallavalitsus oli kaevatavate korralduste andmisel kohustatud lähtuma Vabariigi Valitsuse 31.10.1995 korraldusest nr 935 ja tal puudus võimalus kaebuse esitajale maa tagastamiseks osas, mis oli ostueesõigusega erastatud kolmandale isikule. Kuna kaalutlusõiguse puudumise tõttu tuleks vastustajal kaevatavate korralduste tühistamise ja asja uueks otsustamiseks kohustamise korral võtta vastu samasisuline otsus, puudub kohtul võimalus kaebuse rahuldamiseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. S. M. apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus järgmistel põhjustel:
  3. a)Motiveerimisnõude täitmata jätmine on rikkunud apellandi kaebeõigust. Kui kohus oleks vallavalitsusele teinud ettekirjutuse asi uuesti läbi vaadata ja põhjendused esitada, oleks kaebuse esitaja õiguste kaitse tagatud. Maa tagastamata jätmise põhjust on vaja teada seetõttu, et kaebuse esitaja saaks halduskohtus vaidlustada maa tagastamata jätmise sisulist põhjendust. Vaidlustatud kohtuotsusega loodi olukord, kus maad saab tagastamata jätta ilma põhjendusi esitamata ja põhjenduste õigusust kontrollimata. Kuivõrd tagastamisele kuuluvat lahustükki kasutab äriühing, kuhu kuulusid Keila Vallavalitsuse töötajad, siis oli vallavalitsus huvitatud korralduse põhjendamata jätmisest.
  4. b)Vabariigi Valitsuse 31.10.1995 korraldusest nr 935-k ei nähtu, et maa müümine spordiklubile puudutaks vaidlusalust maad.
  5. c)Kohus otsustas enneaegselt küsimuse, kas on võimalik tagastada maad, mis on ostueesõigusega erastatud spordiklubile. See küsimus on lahendatav vindikatsioonihagi käigus. Halduskohtumenetluse käigus saab lahendada küsimuse, kas maa osaline tagastamata jätmine oli õiguspärane. Kohus oleks pidanud selgitama, mil viisil saaks kaebuse esitaja oma õigusi kaitsta.
  6. d)Halduskohus pidi menetluse peatama, kuni kohus on otsustanud Vabariigi Valitsuse 31.10.1995 korralduse nr 935-k seaduslikkuse. Apellatsioonkaebuse täienduses palutakse kahju hüvitamist, kuna vaidlusalune maa on edasi müüdud järgmistele ostjatele ja seetõttu 4,13 ha suurust lahustükki tagasi ei saa. Kahju on tekitatud Vabariigi Valitsuse 31.10.1995 korraldusega nr 935-k, Keila Vallavalitsuse 28.11.1994 korraldusega nr 217 ja Keila Vallavolikogu 11.09.1994 otsusega ja 21.12.1994 otsusega nr 41/9412. Kahju koosneb Keila vallas Niitvälja külas asuva 4,13 ha suuruse maatüki harilikust väärtusest ja sellel kasvanud palgimetsa väärtusest. Seega on lähtuvalt Maa-ameti hindamise osakonna statistika andmetest ning ** OÜ hindamisaktist tekitatud kahju 41300 x 158 + 227 190= 6 552 590 kr. Kahju tekitamisest sai apellant teada Tallinna Halduskohtu 28.09.2005 kohtuotsuse kaudu, kui selgus, et haldusakti, millega jäeti maa tagastamata, ei tühistata. 2

(4)3-03-84
  1. Keila Vallavalitsuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustutakse kohtuotsuse põhjendustega. Apellant põhjendas oma kaebust üksnes menetlusnormide rikkumisega. Kohus kontrollis sisuliselt haldusaktide andmise õiguslikke ja faktilisi aluseid lähtudes HMS §-st
  2. Kohtuistungil jäid protsessiosalised kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellant leiab, et kaalutluste mittenäitamine korralduses ei olnud pelk vormiviga, vaid vastustaja tahtlik tegevus eesmärgiga takistada apellandi kaebeõigust. Ringkonnakohus märgib, et apellant sai kohtusse pöörduda ning kohus tuvastas ka haldusakti andmise faktilise põhjuse: taotletud maa on müüdud Vabariigi Valitsuse 31.10.1995 korralduse alusel kolmandale isikule. Apellant on saanud kohtumenetluse käigus nimetatud asjaolule vastu vaielda. Uue samasisulise koos viidatud põhjendusega haldusakti andmine kaebuse rahuldamise järel ei tagaks apellandile enam laiemaid võimalusi kohtusse pöördumisel. Asjaolu, kas motivatsiooni ei esitatud korralduses tahtlikult või mitte, ei oma seetõttu tähtsust.
  4. Apellant leiab, et kohus ei oleks tohtinud jätta kaebust rahuldamata põhjusel, mida ei ole esitanud vastustaja. Ringkonnakohus märgib, et ka vastustaja poolt ebaõige põhjenduse esitamine oleks käsitletav vormiveana ning kohus ei saaks haldusakti tühistada juhul, kui vastustajal kaalutlusõigus haldusakti andmisel puudub. Kohus tuvastas õigesti, et vaidlustatud korralduste tühistamise korral peaks vastustaja andma välja uue sama sisuga haldusakti, sest juba kolmanda isiku omandis olevat maad ei saa tagastada.
  5. Apellant asus ka ise apellatsioonkaebusele esitatud lisas (kaebuse täiendus halduskohtule, milles taotletakse Vabariigi Valitsuse 31.10.1995 korraldusega nr 935-k tekitatud kahju hüvitamist) seisukohale, et Vabariigi Valitsuse 31.10.1995 korralduse alusel müüdud maa tagasinõudmine ei ole enam võimalik. Seetõttu puudub vajadus hinnata, kas halduskohus jättis ebaõigesti peatamata menetluse käesolevas asjas. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitamine Vabariigi Valitsuse viidatud korralduse tühistamiseks pärast maa ostueesõigusega erastamist on suure tõenäosusega ilma eduväljavaadeteta. Vabariigi Valitsuse korralduse õigusvastaseks tunnistamine ei tooks kaasa korralduse kehtivuse lõppemist. Seetõttu ei oleks ka käesolevas asjas vaidlustatud korralduste tühistamise korral võimalik teiste kohtuasjade kaudu vaidlusaluse maa tagastamine apellandile.
  6. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud haldusaktides ei ole selgesõnaliselt märgitud, et vaidlusalune maa lahustükk jääb kaebuse esitajale tagastamata. 28.10.2003 korralduses on märgitud, et ülejäänud nõudeõigusena ette nähtud 6,75 ha maa kompenseerimine lahendatakse maareformi käigus eraldi korraldustega. Tegemist on vormiveaga, sest maa tagastamata jätmine tuleb haldusaktis märkida selgesõnaliselt. Alles maa tagastamata jätmisel on võimalik asuda selle kompenseerimise juurde. Käesoleval juhul ei ole selline ebaselgus haldusaktis toonud kaasa siiski kaebuse esitaja poolt korralduse mittemõistmist ning kaebuse esitaja on saanud oma kaebeõigust kasutada. Selline vormiviga ei too HMS § 58 kohaselt kaasa haldusakti tühistamist.
  7. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda, tulenevalt HKMS § 92 lõikest
  8. Vastustaja taotles apellatsioonimenetluses kantud kohtukulude väljamõistmist apellandilt summas 3186 kr. Nimetatud summade kandmine kohtukuluna on tõendatud. 3
(4)3-03-84 Ringkonnakohus leiab, et kohtukulude väljamõistmise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Riigikohtu 24.04.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-19-01 leiti, et isikult avaliku võimu kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas antud vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus (näiteks protsessiosalise õiguste kuritarvitamine) ja muud asjaolud tingisid asutuse poolt õigusabi tellimise advokaadilt. Käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktid käsitlevad maa tagastamise menetlust, millega vallavalitsus tegeleb tavapärase ülesandena. Vaidlus ei ole ülemäära keerukas, arvestades asjaoluga, et haldusaktid anti tulenevalt maa ostueesõigusega erastamisest Vabariigi Valitsuse korralduse alusel. Selliste haldusaktide üle toimuv kohtuvaidlus ei ole sedavõrd keerukas, et vastustaja oleks pidanud kasutama advokaadi õigusabi. Oliver Kask Viive Ligi Lauri Madise 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.