3-05-479/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-479 Haldusasi M.Ii kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti
2. mai 2005 otsuse nr 20051123 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
3. mai 2006 määrus haldusasjas nr 3-05-479 Menetluse alus ringkonnakohtus M.Ii määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta M.Ii määruskaebus rahuldamata. Muuta Tallinna Halduskohtu
4. mai 2006 määruse haldusasjas nr 3-05-479 põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. KMA keeldus 02.05.2005 otsusega nr 20051123 M. I tähtajalise elamisloa ja tööloa andmisest, mille peale oli õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule või vaie KMA-le 10 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates. Kaebaja esitas 18.05.2005 KMA-le vaide, mis 02.06.2006 kirjaga nr 15.3-09/21592-1 tagastati ning vaidemenetlus lõpetati. 3-05-479
6. M. I esitas 20.06.2005 kaebuse Tallinna Halduskohtule KMA 02.05.2005 otsuse nr 20051123 tühistamiseks. Kohus selgitas 01.09.05 ja 07.11.05 kohtumäärustes ja 01.12.05 kohtunõudes kaebajale, et kuna kaebaja vaiet ei vaadatud sisuliselt läbi vaid tagastati, siis ei saa kohaldada HKMS § 9 lg-t 3 ja lugeda esialgse haldusakti peale esitatud kaebuse esitamise tähtaja alguseks vaideotsuse teatavakstegemise päeva ja seega tühistamiskaebus ei ole tähtaegne. Kohus selgitas kaebajale, et juhul, kui kaebaja soovib jääda tühistamiskaebuse juurde, tuleb esitada tähtaja ennistamise taotlus ja märkida tähtaja möödalaskmise põhjused. Samuti selgitas kohus võimalusi taotluse muutmiseks. Kaebaja ei soovinud taotlust muuta. 15.11.2005 kirjas tõi kaebaja välja kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjusena asjaolu, et viibis kaebuse esitamiseks ettenähtud ajal kartseris.
7. Tallinna Halduskohtu 30.05.2006 määrusega jäeti M. I tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning lõpetati haldusasja nr 3-05-479 menetlus. Kohtumääruses leiti, et kuna kaebaja vaide suhtes sisulist otsust ei tehtud, vaid vaie tagastati kaebajale, siis ei kohaldu KMA 02.05.2005 otsuse nr 20051123 vaidlustamisel kohtus HKMS § 9 lg-s 3 sätestatud tähtaeg. Kaebus tuli esitada 10 päeva jooksul KMA 02.05.2005 otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Seega on tühistamiskaebus esitatud tähtaja rikkumisega. Esitatud kaebusest nähtub, et M.I on vaidlustatud otsuse kätte saanud. Kaebaja pidi olema teadlik kaebuse esitamise tähtajast, mis on ära toodud kaevatava otsuse lõpus. Kaebaja on 15.11.2005 kirjas nimetanud tähtaja möödalaskmise põhjusena asjaolu, et ta viibis kaebuse esitamiseks ettenähtud ajal kartseris. Kohus nõustus vastustaja seisukohaga, mille kohaselt ei saa kaebaja poolt nimetatud asjaolu lugeda mõjuvaks objektiivseks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel, kuna kaebaja ei ole tõendanud, mis ajavahemikul ta kartseris viibis ega põhjendanud, kuidas antud asjaolu oli takistuseks kaebuse tähtaegsel esitamisel. Kohtule teadaolevalt on ka kartseris viibimise ajal kinnipeetaval võimalik saada kohtuga kirjavahetuse pidamiseks nii paberit kui kirjutusvahendit. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8. M. I määruskaebuses palutakse halduskohtu 30.05.2006 määrus tühistada. Kaebaja ei valda eesti keelt sel määral, et töötada dokumentidega. Kõik kaebajale saadetud dokumendid olid aga eestikeelsed. Ämari vanglas ei ole koosseisulist tõlki. Tõlke saamiseks tuleb pöörduda Ämari vangla sotsiaaltöötaja poole ning sotsiaaltöötajaga kokkusaamine võib aset leida 1-3 päeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse esitamisest. Sel ajal, mil kaebajal pidi olema sotsiaaltöötajaga kokkusaamine, sotsiaaltöötajat ei olnud ning kaebaja pidi teda ootama. Kaebuse tähtaja möödalaskmine toimus kaebajast sõltumatutel põhjustel.
9. KMA palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuses esitatud kaebetähtaja ennistamise põhjuseid halduskohtus kaebaja poolt ei esitatud. Halduskohtul ei ole olnud võimalus hinnata neid oma 30.05.2006 määruse tegemisel. Ka määruskaebusest ei nähtu, et kaebust ei olnud võimalik esitada tähtaegselt. Määruskaebusest ei selgu, millal ta sotsiaaltöötaja poole pöördus, pole ka tõendatud, et vastuvõtuks määratud ajal ta sotsiaaltöötajaga kohtuda ei saanud. Kaebaja oleks võinud juhul, kui ta tundis, et ta ise vajalike menetlustoimingute sooritamisega hakkama ei saa, taotleda riigi õigusabi. 2 3-05-479 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja oleks pidanud vaide tagastamise vaidlustama. Kohtueelse menetluse läbimiseks tuleb HKMS § 9 lõike 3 mõttes lugeda ka olukord, kus isiku vaie on õigusvastaselt jäetud läbi vaatamata. Isikult ei saa võtta õigust vaidlustada kohtus haldusakti või seada selle vaidlustamine sõltuvusse täiendavate toimingute vaidlustamisest põhjusel, et vaideorgan rikkus vaide esitaja õigusi. Seega võib kaebuse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 02.05.2005 otsuse nr 20051123 tühistamiseks HKMS § 9 lõikele 3 tuginedes lugeda esitatuks tähtaegselt ka juhul, kui kohus leiab kaebuse tähtaegsuse küsimuse hindamisel, et vaide tagastamine 02.06.2005 oli õigusvastane. Ringkonnakohtu hinnangul ei tule efektiivse õiguskaitse põhimõttest lähtudes vaide tagastamise seaduslikkuse üle läbi viia eraldiseisvat kohtumenetlust, vaid vastava seisukoha saab kujundada ka 02.05.2005 otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel eelmenetluses kaebuse esitamise tähtaegsust kontrollides. KMA leiab, et vaide tagastamine oli põhjendatud ja kaebaja õiguste suhtes proportsionaalne. Ei nähtu, et kaebajale oleks jäänud arusaamatuks KMA 19.05.2005 esitatud palve puudused kõrvaldada. Kaebaja ei palunud haldusorganilt abi ega ka täiendavat tähtaega vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja ei teinud kõike endast olenevat vaidemenetluse jätkamiseks. Kaebaja oli teadlik tagajärgedest, mis puuduste kõrvaldamata jätmisega kaasnesid. KMA-l puudus võimalus abistamiskohustuse teistviisi täitmiseks kui puuduste äranäitamine ja tähtaja andmine puuduste kõrvaldamiseks. HMS-st ei tulene, et vaide esitajal puuduvad igasugused kohustused ning isik võib jääda lootma, et haldusorgan kõrvaldab omal initsiatiivil puudused vaides. KMA oleks saanud vaide tagastamise aluse olemasolu või puudumist selgitada vaid osaliselt. KMA ei oma informatsiooni kohtumenetluse kohta juhul, kui kohtusse on küll esitatud kaebus, kuid seda pole veel menetlusse võetud. Vaide tagastamine toimus kooskõlas hea halduse põhimõtete ja HMS-ga.
11. Ringkonnakohus nõustub KMA seisukohaga ning leiab, et vaide tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu oli õiguspärane. HMS § 76 lg 2 sätestab kohustuslikud nõuded vaidele, sh tuleb vaides esitada kinnitus kohtuvaidluse puudumise kohta. Kaebaja vastavat puudust ei kõrvaldanud. Puuduvad andmed selle kohta, et puuduse kõrvaldamine oleks kaebaja jaoks osutunud võimatuks või raskendatuks. Vanglate infosüsteemi andmetel ei viibinud kaebaja 2005.a. maikuus kartseris. Arvestades puuduste kõrvaldamise teate lühidust ja selgust, ei olnud puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg liiga lühike. Kui kaebajal oli probleeme eesti keele mõistmisega, oleks ta saanud ja pidanud vastustajat sellest teavitama ning paluma tähtaja pikendamist. Vastavalt on kaebaja korduvalt käitunud kohtumenetluses. Ringkonnakohus leiab, et KMA-l puudus kohustus asuda ise kaebaja vaide puudusi kõrvaldama. KMA on oma selgitamis- ja abistamiskohustust piisavalt täitnud. Vaide esitaja peab ise üles näitama piisavat hoolsust ja huvi esitatud vaide tulemusliku lahendamise suhtes. Vaides esinev puudus takistas vaide sisulist lahendamist, kuna juhul, kui samas asjas toimub ka kohtumenetlus, vaidemenetlust läbi ei viida (HMS § 79 lg 1 p 5).
12. Lähtuvalt eeltoodust ei saa esitatud kaebust lugeda esitatuks tähtaegselt. Vaide õiguspärane tagastamine ei saa olla tähtaja ennistamise aluseks. 3 3-05-479 Kaebaja ei ole välja toonud muid asjaolusid, mis võiksid kaasa tuua kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Kaebaja kartseris viibimine ei ole tõendamist leidnud. Vanglas esinevad probleemid eestikeelsete dokumentide tõlkimisel ei takistanud kaebajal esitada KMA-le tähtaegselt vaiet, millest nähtub, et talle pidi olema KMA 02.05.2005 otsus mõistetav. Samuti on kaebaja esitanud kohtule korduvalt venekeelseid avaldusi ja taotlusi (sh apellatsioonkaebus), millest järeldub, et kaebaja ei ole pidanud eestikeelse tõlke olemasolu hädavajalikuks. Esitatud määruskaebus tuleb seega jätta rahuldamata. Viive Ligi Ivo Pilving Kaire Pikamäe 4