2-05-19476/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. oktoober 2006 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-05-19476 Tsiviilasi Total Halduse OÜ hagi V B ja Z B vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Total Halduse OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige Marko Langund, lepinguline esindaja Annika Murulaid Kostjad: V B ja Z B, tegelik elukoht teadmata Kohtuistungi toimumise aeg
2. oktoober 2006.a RESOLUTSIOON Rahuldada Total Halduse OÜ hagi. Jagada V B ja Z B ühisvaraks olev Pärnumaal elamus asuv korter selliselt, et jätta nimetatud korter ½ mõttelises osas V B`le ja ½ mõttelises osas Z B`le. Käesolev kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Kohtukulude jaotus Välja mõista Z B`lt menetluskuludena 7645 krooni Total Halduse OÜ kasuks. Välja mõista Z B`lt asja läbivaatamiskuludena 207 (kakssada seitse) krooni ja 90 (üheksakümmend) senti riigituludesse. Riigi nõue loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui kostja tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest järgmiselt: saaja: Rahandusministeerium, arveldusarve nr: 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber: 2800049696, selgitus: tsiviilasi nr 2-05-19476, Z B tasutavad asja läbivaatamiskulud. Riigi nõude nõuetekohaselt ning tähtpäevaks täitmata jätmisel võib nõude pöörata sundtäitmisele, millisel juhul lisanduvad sundtäitmise kulud. Kostjad võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja selle kättesaamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtule menetluse taastamiseks, kui istungile ilmumata jäämine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Edasikaebamise kord Tsiviilasi nr 2-05-19476 Kohtu õiguslikud põhjendused Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410, kuivõrd hagi on hagiavalduses ja selle muutmise avalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kostjad ei ilmunud kohtu poolt määratud kohtuistungile. Mõlemad kostjad said kohtule tagastatud väljastusteadete kohaselt kohtukutse kätte isiklikult ning kohtukutse blankett sisaldab tagaseljaotsuse tegemise hoiatust. Hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Sellisel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks TsMS § 407 lg 1 kohaselt. TsMS § 413 lg 3 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Asja sisuliste asjaolude kirjelduse esitamist kohus käesolevas otsuses vajalikuks ei pea (alus: TsMS § 444 lg 1). Hagejal on täitemenetluse sissenõudjana täitemenetluse seadustiku (TMS) § 6410 lg 4 (kuni 2006.aastani kehtinud redaktsioon, hagi esitati 2005.aastal) ning perekonnaseaduse (PkS) § 181 alusel õigus nõuda kohtus abikaasade ühisvara jagamist, kui ühe abikaasa suhtes ei õnnestu täitemenetluses nõuet rahuldada. Sellisele asjaolule ja õiguslikule alusele viitab hagiavalduses ka hageja. Abikaasade osad loetakse ühisvara jagamisel võrdseks (PkS § 19 lg 1) ning kohus saab ühisvara jagamisel jagada seda kaasomandi osana, asjadena või varaliste õiguste ja kohustustena (PkS § 19 lg 3). Antud juhul taotleb hageja, et kostjate ühisvaraks olev korter kui vallasasi jagataks kostjate vahel kaasomandi osadeks, jättes kummagile ½ mõttelist osa. Selline nõue on eelnimetatud seadusesätetega kooskõlas, mistõttu hagi on õiguslikult põhjendatud ning tuleb TsMS § 413 lg 1 alusel rahuldada. Menetluskulude väljamõistmine Hageja on menetluskuludena palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista tasutud riigilõivu, õigusabikulud, kulutused kostja Z. B menetlusdokumentide kättetoimetamiseks ning ekspertiisitasu kokku summas 7645 krooni. Antud asjas tuleb menetluskulude jaotamisel (tulenevalt TsMS ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätetest) kohaldada kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS sätteid. Nimetatud sätted ei sedastanud, mida teha olukorras, kus kostjaid on mitu ning nõue rahuldatakse. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06 öelnud järgmist: „Juhul, kui kaotanud poolel on mitu kostjat või hagejat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja põhjendatud kohtukulu välja mõista solidaarselt, kui nad teostavad hagejaga ühist õigust või kaitsevad end ühiselt hageja vastu. Kui kaaskostjad on solidaarvõlgnikud põhinõude suhtes, puudub üldjuhul mõistlik põhjus käsitleda neid kohtukulude hüvitamise nõude suhtes teisiti.“ Samas on tegemist vaid üldreegliga ja Riigikohus möönab ka nn mõistliku põhjuse võimalikkust muudeks lahendusteks ning nt kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 62 lg 2 kandis endas selget mõtet, et kostjalt, kes põhjustas hagi esitamise, saab menetluskulusid välja mõista vaatamata nõude rahuldamisele menetluse ajal. Käesolevas asjas on ilmne, et hagi esitamise põhjustas kostja Z. B poolt nõude mittetäitmine (õigemini selle võimatus täitemenetluses) ning seetõttu ei pea kohus õiglaseks otsese seadusest tuleneva solidaarse kohtukulude jagamise kohustuse puudumisel panna kohtukulusid kostja V. B kanda. Kostjad ei ole solidaarvõlgnikud, samuti ei ole kostjate poolt ühist kaitsmist hageja vastu menetluses märgata olnud (kostja Z. B on täielikult ignoreerinud kohtumenetlust). Seetõttu leiab kohus, et hageja kohtukulud tuleb kõik jätta kostja Z. B kanda. Lisaks tuleb eelnimetatud põhjendusel ning kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 52 p 5, § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 kohaselt kostja Z. B`lt riigituludesse välja mõista ka asjas riigi kanda kogunenud postikulud kogusummas 207.90 krooni. 2