KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2006, Tallinn Haldusasja
) § 59 nõudeid. M. K, leppides kokku kinnipeetavatega kirja kirjutamise osas, rikkus justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ 3-04-480 § 10 lg 5 nõudeid, mille kohaselt on vanglatöötajal õigus kinnipeetavaga suhelda vaid töösuhetest tulenevate ülesannete täitmiseks. Arvestades vangla teenistuskohustuste eripära, distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolusid ja raskust ning seda, et kinnipeetavatega mistahes töövälistesse suhetesse astuda ja direktori loata ametialast informatsiooni sisaldavaid infokandjaid vanglast välja viia on kategooriliselt keelatud, samuti võivad keelust üleastumisel olla ettearvamatud tagajärjed vanglale ja vangla teenistujatele, pani M. K süülise käitumisega toime teenistuskohustuste jämeda rikkumise. M. K vabastati teenistusest
§ 118lg 2 alusel alates 13.11.2003.
- M. K esitas kaebuse halduskohtule, milles palus tühistada Tallinna Vangla direktori 10.11.2003 käskkiri nr 2080-p, muuta teenistusest vabastamise formuleeringut ja lugeda M. K teenistusest vabastatuks tema enda algatusel ning kuna kaebuse esitaja loobub ennistamisest, mõista hüvitisena välja kuue kuu ametipalk.
- Tallinna Halduskohtu 30.11.2005 otsusega kaebus rahuldati ja tühistati 10.11.2003 käskkirja nr 2080-p punkt 1, muudeti teenistusest vabastamise alust ja loeti M. K vabastatuks ametniku algatusel
§ 114
lg 1 alusel ning mõisteti välja hüvitis kuue kuu ametipalga ulatuses summas 29 880 kr. Kohtukuludena mõisteti vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja 10 krooni. Kohtuotsust põhjendati järgmiselt: a)
§ 118
lg 2 annab tööandjale õiguse ametniku teenistusest vabastada ilma kehtiva distsiplinaarkaristuseta vaid teenistuskohustuste jämeda rikkumise, usalduse kaotamise (
§ 84
p 2) või vääritu teo (
§ 84p 3) eest.
Raskeimat distsiplinaarkaristust võib kohaldada ilma kehtiva karistuseta üksnes siis, kui ilmnevad
§ 84p-s 2 või 3 sätestatud alused.
Kaebuse esitajal puudus kehtiv distsiplinaarkaristus. Distsiplinaarsüüteo koosseis vastavalt
§-le 84 peab olema teenistusest vabastamise käskkirjas esitatud selliselt, et oleks üheselt arusaadav, milline loetletud alustest on isiku suhtes kohaldatav. Vaidlustatud käskkirjas on õigusliku alusena viidatud
§ 84p-le 1, kuid viide p-le 2 või 3 puudub.
- b)Vaidlustatud haldusakt ei sisalda kaalutlusi, millest tööandja lähtus raskeima distsiplinaarkaristuse valikul. Seaduses on toodud erinevad distsiplinaarkaristused ja nende valikul peab tööandja muuhulgas lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest ja seda ka haldusaktis selgitama. Teenistusest vabastamise käskkiri peab olema motiveeritud nii faktipõhiselt kui ka õiguslikult ning sisaldama distsiplinaarkaristuse valiku põhjendusi, see peab olema üheselt mõistetav eelkõige haldusakti adressaadile, mis tagaks selle kontrollitavuse. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Tallinna Vangla apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt:
- a)Kaebuse esitaja distsiplinaarsüütegu on käskkirjas põhjalikult selgitatud. Viide
§ 84
p-le 3 ei oleks vaidlustatud käskkirjas asjakohane, kuna distsiplinaarsüütegu ei ole seotud asutuse diskrediteerimisega. Tallinna Ringkonnakohus leidis 24.10.2000 otsuses haldusasjas nr II-3/296/00, et
§ 118
lg 2 alusel ametniku teenistusest vabastamise käskkirja ei muutnud ebaõige viide
§ 84p-le 2 seadusevastaseks.
Teenistuskohustuste jämeda rikkumise korral on
§ 84
p 1 järgi kvalifitseeritava süüteo eest
§ 118
lg 2 alusel teenistusest vabastamine võimalik ka ilma kehtiva distsiplinaarkaristuseta. Väär olnuks käskkirjas viidata
§ 84p-le 2 või 3.
b) Käskkirjas esitati faktiline alus, seaduslik alus, samuti kaalutlused, miks konkreetne rikkumine oli käsitletav jämeda rikkumisena ja miks kohaldati karistusena teenistusest vabastamist. Rikkumise raskuse hindamine on jäetud tööandja määratleda, kuid karistuse määramisel tuleb arvestada, et iga karistus peab vastama teo raskusele. Vangla sisekorraeeskirjade § 10 lg 5 kohaselt on vanglatöötajal õigus kinnipeetavaga suhelda vaid töösuhetest tulenevate ülesannete täitmiseks. Sotsiaalosakonna vangla sotsiaaltöötajale laiene- 2
(5)3-04-480 vad kõik õigusaktidega ettenähtud kinnipeetavatega suhtleva teenistuja kohustused, sh kohustus suhelda kinnipeetavaga vaid töösuhetest tulenevate ülesannete täitmiseks. Jämeda rikkumisena kvalifitseeriti kinnipeetavatega mistahes töövälistesse suhetesse astumine, samuti ilma direktori loata ametialast informatsiooni sisaldavate infokandjate vanglast välja viimine. Viidatud rikkumised on vanglas äärmiselt jämedad, kuna võivad tagajärjena mõjutada ka vangla julgeolekut. 5. M.Ki vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel.
- a)Käskkiri ei vasta avaliku teenistuse seadusele ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lgle 2, § 56 lg-dele 2 ja 3, kuna puuduvad motiveerituse ja õigusliku aluse kõrval kaalutlused, millest Tallinna Vangla lähtus raskeima distsiplinaarkaristuse valikul. Teenistujal on õigus teada, mis kaalutlustel on tema suhtes tehtud valik kõige raskema distsiplinaarkaristuse kasuks.
- b)Käskkiri ei ole arusaadav üheselt. Käskkirjas loetleti üheks distsiplinaarsüüteoks asutuse diskrediteerimist, kuid apellatsioonkaebuses väidetakse, et distsiplinaarsüütegu ei ole seotud ametiasutuse diskrediteerimisega.
- c)Kaebuse esitaja sai alles apellatsioonkaebusest teada, mida Tallinna Vangla loeb „jämedaks rikkumiseks“.
- d)Arusaamatuks jääb, millist ametialast informatsiooni M. K vanglast välja viis. Kaebuse esitaja ei ole infokandjaid vanglast välja viinud. Kinnipeetavate kirju vastu võttes tegutses sotsiaaltöötaja avalikes huvides. Kirjad olid adresseeritud vangla direktori nimele ja need oleksid direktorini ka jõudnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitajal ei olnud vaidlustatud käskkirja andmise ajal teisi distsiplinaarkaristusi. Apellant osundab õigesti, et
§ 118
lg 2 teine lause võimaldab erandina sama lõike esimesest lausest vabastada ametniku teenistusest
§ 84
punktis 1 näidatud rikkumise toimepanemise eest ka juhul, kui ametnikul kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Seejuures on nõutav, et
§ 84punktis 1 nimetatud rikkumine oleks jäme.
Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et apellant vabastas kaebuse esitaja teenistusest
§ 84punktis 1 nimetatud süüteo tõttu.
Ka kohtumenetluse kestel ei ole apellant väitnud, et teenistusest vabastamise aluseks peaks olema
§ 84punkt 2 või punkt 3.
Ringkonnakohus nõustub selles küsimuses apellandiga ja leiab, et kaebuse esitaja süütegu ei mõjutanud oluliselt avalikkuse poolt asutusele või ametnikule antavat hinnangut, mis Riigikohtu halduskolleegiumi 07.11.2000 otsuse nr 3-3-1-46-00 kohaselt on
§ 84p 3 koosseisu tunnuseks.
- Halduskohus leidis, et vaidlustatud käskkirjas ei ole viidatud neile kaalutlustele, millest lähtudes valiti karistuseks ametniku teenistusest vabastamine, mitte aga mõnda leebemat distsiplinaarkaristust. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Käskkirjas on süüteo kvalifitseerimisena teenistuskohustuste jämeda rikkumisena ning teenistusest vabastamise valikul kaalutlustena osundatud vangla teenistuskohustuste eripärale, toimepanemise asjaoludele, distsiplinaarsüüteo raskusele, rikutud nõude kategoorilisusele ning vanglale ja selle teenistujatele ettearvamatute tagajärgede saabumise ohule. Süüteo faktilised asjaolud on käskkirjas näidatud ning kajastatud ka distsiplinaarmenetluse materjalides. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtet, milles tehti ettepanek kaebuse esitaja teenistusest vabastamiseks, on kaebuse esitajale ka tutvustatud.
- Halduskohus ei andnud hinnangut faktilistele asjaoludele, mida kaebuse esitaja vaidlustas. Apellant taotles asja saatmist halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu istungil pidas apellant võimalikuks ka asja läbivaatamist ringkonnakohtus asja halduskoh- 3
(5)3-04-480 tule uueks läbivaatamiseks saatmata. Ringkonnakohus peab võimalikuks lahendada asi apellatsioonimenetluses.
- Kaebuse esitaja vaidlustas süüteo asetleidmise ning leidis, et valitud karistus ei ole proportsionaalne sellise süüteo tõendatuks lugemisel. Käskkirja kohaselt võttis A. K kaebuse esitajalt vangla pääslas kaebuse esitaja vanglast lahkumisel pärast valvurist möödumist ära tema kotis olnud kolme kinnipeetava kirja ja sellest tehtud koopiad vangla direktorile, mis sisaldas informatsiooni vangla teenistujate kohta. Direktori luba kirja väljaviimiseks kaebuse esitajal puudus. Kirja sisu ei vasta tõele, on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega ning diskrediteerib ametiasutust ja ametnikke. Kiri oli algselt kirjutatud kaebuse esitaja poolt ning tema nõudel kinnipeetava poolt ümber kirjutatud ja nende poolt allkirjastatud. Kaebuse esitaja väitel soovis ta pabereid hävitada, kuid paberipurustaja ei töötanud ning seejärel otsustas jätta need valvurile pääslas. Käskkirja kohaselt paberipurustaja oli töökorras ning kaebuse esitaja pabereid valvurile ei jätnud, vaid oli juba valvurist möödunud.
- Ringkonnakohus leiab, et kohtumenetluse käigus on süüteo toimepanemine tõendatud. Kirja ja sellest tehtud koopiate äravõtmist kinnitavad tunnistajate A. K (tl 166-167) ja T. Z (tl 168) ütlused kohtus. Nende ütluste kohaselt oli kaebuse esitaja valvurilt saanud žetooni vastu juba oma mobiiltelefoni ning töötõendi. Seejärel palus A. K tal anda nimetatud paberid oma kotist. Paberite jõuga äravõtmine või läbiotsimine A. K poolt, mida kaebuse esitaja väidab, on nende tunnistajate ütlustega ümber lükatud. Nimetatud asjaolusid tõendasid teised tunnistajad kaudsete ütlustega, sest teised tunnistajad sündmust ei näinud. Ka kaebuse esitaja ei eita paberite äravõtmist pääslas. Võimalust, et kaebuse esitaja kavatses jätta dokumendid pääslasse, peab kohus ebausutavaks. Nimetatud dokumentide jätmisel pääslasse puuduks mõte. Ka T. Z ütlustest nähtub, et pääslasse dokumente tavaliselt ei jäetud ning neid endale ei oleks ta võtnud. Kaebuse esitaja väide paberipurustaja rikke kohta on ümber lükatud P. K distsiplinaarmenetluse käigus koostatud tõendiga (tl 194). Direktorile avalduse esitamise korral ei oleks mingit vajadust olnud avaldusest koopiate tegemine. Samuti oleks pääsla asemel saanud avalduse jätta direktori sekretärile või viia dokumendi registreerimiseks. Kaebuse esitaja on ka ise kinnitanud, et direktor ei menetlenud talle esitatud avaldusi nõuetekohaselt. Sellisel juhul oleks avalduse registreerimine olnud tõenäolisem käitumine kui avalduse pääslasse jätmine. Tallinna Vangla sisekorraeeskirja § 35 p 3.5.9 kohaselt peab teenistuja hoidma tööalased dokumendid lukustatud seifis tagamaks nende mittekättesaadavuse kõrvalistele isikutele. Keelatud on direktori loata vanglast välja viia ametialast informatsiooni sisaldavaid dokumente. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitajal selline luba puudus ning dokumente ta lukustatud seifi ei pannud.
- Kirja koostamise asjaolude kohta on tunnistaja D. M halduskohtus väitnud (tl 215), et kirja koostas tema koos kaebuse esitajaga, kes dikteeris D. M kirja sisu. Nimetatud tunnistus langeb üldiselt kokku distsiplinaarmenetluse käigus sama isiku poolt antud seletusega. Teised kinnipeetavad kinnitasid distsiplinaarmenetluse käigus, et nad kirja läbi ei lugenud, vaid kirjutasid sellele alla D. M palvel. D. M väitel soovis kaebuse esitaja mitme kinnipeetava poolt kirja allkirjastamist. Ringkonnakohus leiab, et nende ütlustega on piisavalt tõendatud kirja koostamine kaebuse esitaja juhiste järgi. Kaebuse esitaja väidet, et tema kirja koostamisel ei osalenud, ei pea kohus usutavaks, sest ebatõenäoline on, et kirja oleks muidu antud just kaebuse esitajale, kellele see ei olnud adresseeritud, kelle ametiülesannete hulka ei kuulu avalduste vastuvõtmine ega nende edastamine ning kes oleks võinud väidetavalt teisi vanglatöötajaid laimava kirja sisu avaldada teistele vanglaametnikele. Kinnipeetavatel oli võimalus pöörduda ka otse vangla direktori poole viimase vastuvõtul. 4
(5)3-04-480 On tõenäoline, et sellise sisuga kirja ei oleks kinnipeetavad omaalgatuslikult muul viisil üle andnud kui otse direktori vastuvõtul viibides.
- Õige on apellandi seisukoht, et kaebuse esitaja teenistusülesannete hulka kirjade edastamine või kinnipeetavatelt vastuvõtmine ei kuulunud. Vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 5 kohaselt on vanglatöötajal õigus kinnipeetavatega suhelda vaid töösuhetest tulenevate tööülesannete täitmiseks. Kuna kaebuse esitaja tööülesannete hulka kirja vastuvõtmine ei kuulunud, rikkus kaebuse esitaja sisekorraeeskirja. Asjaolu, kas pädevale ametiisikule avalduste esitamisel need adressaadini jõuavad või mitte, ei õigustanud kaebuse esitajat oma teenistusülesandeid rikkuma. Sellisel juhul oleks saanud kaebuse esitaja pöörduda vangla direktori või muu pädeva isiku poole, et juhtida sellisele rikkumisele tähelepanu, mitte aga asuda ise kirju direktorile edastama. Sellel põhjusel ei puutu asjasse ka väited kaebuse esitaja varasema tagakiusamise kohta vangla julgeolekutöötajate poolt. Kaebuse esitaja väide, et distsiplinaarmenetluse viis läbi isik, kes ei olnud selleks pädev, on ümber lükatud tunnistaja T. M ütlustega (tl 229-230). Vangla direktor oli volitanud menetluse läbi viinud isikut menetlust läbi viima. Seega on distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolud ringkonnakohtu hinnangul piisavalt tõendatud.
- Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne toimepandud süüteoga. Vanglaametnike ja kinnipeetavate vaheliste suhete reeglid ning keeld viia vanglast välja ametialaseid dokumente on vangla turvalisuse huvides olulise tähtsusega. Teisi vanglatöötajaid süüdistavate kirjade koostamisele üleskutsumine ning sellise teabe levitamine väljaspool vanglat võib oluliselt kahjustada vangla poolt avalike ülesannete täitmist ning seada ohtu sisemise julgeoleku vanglas. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et apellandi poolt distsiplinaarkaristuse määramisel ei ole rikutud kaalutlusreegleid, sealhulgas proportsionaalsuse põhimõtet.
- Kaebuse esitaja leiab, et teenistusest vabastamine on tööraamatus kantud valesse lahtrisse. Samuti oleks tulnud teenistusest vabastamine vormistada eraldi käskkirjaga, sest kaebuse esitaja vabastati teenistusest mitte
§ 118
lg 3 ettenähtud ajal (arvates talle vabastamise vormistamise dokumendi teatavakstegemise päevale järgnevast päevast), vaid kaks päeva hiljem. Ringkonnakohus nende väidetega ei nõustu. Tegemist on puudustega tööraamatu kandes ja teenistusest vabastamise ajas, mis ei too kaasa käskkirja tühistamist ega selle õigusvastasust. Ametnikku ei ole vajalik täiendava käskkirjaga teenistusest vabastada, kui esialgses käskkirjas on määratud ebaõigesti teenistusest vabastamise aeg. Rikkumised ei ole toonud kaasa kaebuse esitaja väiksemat töötasu. 15. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et halduskohtu otsus tuleb tühistada ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja ei ole taotlenud kohtukulude väljamõistmist kaebuse esitajalt. Kaebuse esitaja kohtukulud jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja enda kanda. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 5
(5)