KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-21581 Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi A D hagi AS Eesti Energia vastu alusetult omandatud 35 063,10 krooni nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 28 september 2006 Menetlusosalised Hageja: A D (IKxxx) Lepinguline esindaja: EL Kostja: AS Eesti Energia (RKxxx) Kostja esindaja: SV RESOLUTSIOON
- Jätta hagi rahuldamata.
- Jätta poolte kohtukulud poolte enda kanda. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale elamu V külas Ida-Virumaal.
- oktoobril 2004 käis elamus AS Eesti Energia esindaja, kes nõudis sissepääsu elamusse ning koostas selle käigus akti, mille kohaselt on elamus asuva elektriarvesti taatlusplommid ülepressimisjälgedega. Elektriarvesti ekspertiisiakt kinnitas, et üks taatlusplomm ja üks tootjaplomm on üle pressitud. Akti alusel esitas kostja hagejale
- detsembril 2004 arve 35 063,10 krooni tasumiseks elektrienergia eest. Elektrienergiaga varustamise tagamiseks tasus hageja nimetatud arve. 1
(4)Hageja ei tunnista kostja esitatud arvet, kuna ta ei ole omavoliliselt elektrienergiat tarbinud. Omavoliline tarbimine ei ole tõendatud, kuna aktist ei ole võimalik selgelt aru saada, kes, millal ja millist plommi rikkus. Hageja palub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 alusetult saadud raha kostjalt välja mõista. Hageja taotles
- mail 2006 tõendite kogumiseks elektriarvesti suhtes ekspertiisi tegemist. Eelistungil
- juunil 2006 tuvastas kohus, et elektriarvesti on hävinud ning seoses sellega on ekspertiisi tegemine osutunud võimatuks. Hageja selgitab, et tarbimise arvestamise metoodikat, mida arves on kasutatud, ta ei vaidlusta. Kohtuistungil
- septembril 2006 kuulas kohus üle tunnistaja V H, samuti kuulas kohus vande all üle hageja isiklikult. Hageja selgitas, et arvesti oli paigaldatud 10 aastat tagasi siis kui olid tinaplommid ning plommimise kohta ei ole plombeerimisakti, kus oleks hageja allkiri. Hageja kinnitab, et ta ei ole arvestiti rikkunud ega plomme eemaldanud ning seda ei ole teinud ükski tema pereliige või muu lähedalseisev isik. Hageja selgituste kohaselt esinevad vastuolud elektriarvesti kontrollimiseks antud töökäsus ja ekspertiisiaktis, kuna näidud on erinevad, samuti on ekspertiisiaktis märgitud, et rikutud on 1 taatlusplomm ja üks tootjaplomm, samas kui tunnistaja väidab, et rikutud oli ainult üks plomm. Seega ei ole ekspertiisiakt usaldusväärne. Arve tasumine ei tõenda sellega nõustumist, kuna hageja tasus arve vaid elektrienergia säilitamiseks. Kostja seisukohad Kostja oma kirjaliku vastuses teatab, et ei tunnista hagi. Vastuse kohaselt kontrollis kostja viimane kord tarbimispunktis arvesti korrasolekut
- juulil 2004 ning enne seda oli näit võetud
- detsembril
- Hageja on kostjaga sõlminud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu
- novembril 2003 ning selle lepingu lisaks on ka kuni
- märtsini 2005 kehtinud tüüptingimused. Tüüptingimuste p 7.
- ja 7.
- kohaselt loetakse omavoliliseks elektritarbimiseks mõõtesüsteemide muutmine või rike, mis on põhjustatud ostja tegevusest või tegevusetusest, samuti rikkest teadlik mitteteatamine. Tüüptingimuste p 10 kohaselt vastutab ostja ka oma pereliikmete jt isikute eest. Kohtuistungil
- septembril 2006 selgitas kostja, et P T käib üle Eesti kontrollimas ja tema aktid on arvestatavad. Probleem ei ole ainult plomm pressimises, vaid arvesti aknal olid ka spetsiaalsed kriimustused, mis näitavad, et klaas on maha võetud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et hagejale kuulub elamu V külas Ida-Virumaal. Elamu varustamiseks elektrienergiaga sõlmis hageja
- novembril 2003 elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu kostjaga. Lepingu alusel kontrollisid kostja töötajad
- detsembril 2003 ning
- juunil 2004 elamu elektrienergia mõõtesüsteemide korrasolekut.
- oktoobril 2004 käis elamus AS Eesti Energia esindaja P T ning fikseeris aktis, et arvesti taatlusplommid on ülepressimise jälgedega. Kostja teostas
- novembril 2004 arvesti suhtes ekspertiisi, mis tuvastas, et plommid on rikutud ja numeraatori akna serval on kriimustused. Akti alusel esitas kostja hagejale
- detsembril 2004 arve omavoliliselt tarbitud elektrienergia eest 35 063,10 krooni tasumiseks ning hageja tasus arve. Hageja esitas
- detsembril 2005 kohtusse hagi alusetult tasutud 35063,10 krooni tagastamiseks. 2
(4)Hageja väitel puudus arve tasumiseks summas 35 063,10 krooni õiguslik alus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega tuleb kohtul selgitada, kas hagejal oli tekkinud kohustus 35 063,10 krooni tasumiseks. Poolte vahel oli sõlmitud müügileping, millele kohaldatakse VÕS §§ 208 jj koos elektrituruseadusest tulenevate erisustega. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega oli hageja kohustatud tasuma elektrienergia eest vastavalt lepingule. Pooltevahelise lepingu osaks võivad olla ka tüüptingimused (VÕS § 35 lg 1). Vaidlust ei ole sellest, et pooltevahelise
- novembri 2003 elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu osaks olid ka elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise tüüptingimused, kinnitatud Eesti Energia AS-i juhatuse otsusega
- novembril 2002 (edaspidi tüüptingimused). Tüüptingimuste p 7.
- sätestab, et kui ostja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel toimub kaitseseadmete või mõõtesüsteemide muutmine, rike, kadumine, hävimine, mõõtesüsteemide töö häirimine või plommide eemaldamine, samuti, kui ostja ei teata nimetatud asjaoludest, kuigi ta teadis või ilmselgelt oleks pidanud rikkest teadma, loetakse see elektrienergia omavoliliseks tarbimiseks, mille korral koostatakse vastav akt ja teostatakse alljärgnevad arvestused /---/. Seega peab hageja tõendama, et mõõtesüsteemide rikkumist ei ole toimunud või see ei ole toimunud hageja süül. Aktist olukorra fikseerimise kohta
- oktoobrist 2004 (tl 8) nähtub, et akti koostaja hinnangul olid arvesti taatlusplommid ülepressimisjälgedega. Elektriarvesti ekspertiisiaktist
- novembrist 2004 (tl 9) nähtub, et arvesti plommid olid rikutud ja numeraatori akna serval olid kriimustused. Sellega on tõendatud arvesti plommide rikkumine ja numeraatori akna serva kriimustamine, millest võib järeldada, et arvesti tööd on häiritud ning on loodud võimalus arvesti näidu muutmiseks. Kuivõrd arvesti paiknes – ja seda asjaolu kinnitas ka hageja ise – hageja ja tema vastutusel olevate lähedalseisvate isikute täieliku kontrolli all, siis vastutab arvesti töö häirimise eest hageja. Seega on hageja vastavalt tüüptingimuste p 7.
- toime pannud elektrienergia omavolilise tarbimise ning on kohustatud selle eest tasuma vastavalt tüüptingimuste p 7.
- tehtud arvestusele. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kuna
- novembri 2004 töökäsus ja ekspertiisiaktis on arvesti näidud kergelt erinevad, siis ei ole arvestile tehtud ekspertiis usaldusväärne. Olemasoleva väikese erinevuse näitudes võis põhjustada ekspertiisi tegemine ning see ei muuda ekspertiisi tulemusi vähem usaldusväärseks. Kohus ei nõustu ka hageja väitega, et plombeerimisakt või muu vastava dokumentatsiooni puudumine tõendab, et plommid olid rikkumata. Hageja väitel nähtub tunnistaja H ütlustest, et rikutud oli ainult üks plomm, ekspertiisiaktist aga nähtub mitme plommi rikkumine. Kohus märgib, et vaatluse asjaolusid ja isiklikku kogemust arvestades ei pruukinud tunnistaja kõiki rikkumisi tuvastada, mistõttu ei vähenda tunnistaja ütlused teiste tõendite veenvust. Asja lahenduse seisukohalt ei ole ka asjassepuutuv, kas rikutud oli üks või mitu plommi, sest tüüptingimuste p 7.
- koosseisu täitmiseks piisab ka ühe plommi rikkumisest, sest juba sellest nähtub huvitatud isiku tahtlik tegevus mõõtesüsteemide häirimisel. Asjas puudub vaidlus selle üle, et
- detsembri 2004 arve summas 35063,10 krooni on koostatud korrektse metoodika kohaselt (vt omavolilise tarbimise arvestus tl 10). Kuivõrd hageja oli rikkunud tüüptingimuste p 7.6, siis oli ta kohustatud
- detsembri 2004 arve tasuma ning tal puudub õigus tasutud summa tagastamisele. Menetluskulud 3
(4)Kostja kohtukulude väljamõistmist palunud ei ole. Hageja kohtukulud jäävad hageja enda kanda. Peeter Pällin Kohtunik 4
(4)