Obsah (6)
§29§26§31§23§24§301 2 – 06 – 527 KOHTUMÄÄRUS Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Määruse tegemise aeg ja „13“oktoobril 2006.a. Jõhvi linnas koht: 2 – 06 – 527 Tsiviilasja number: Tsiviilasi: Aktsiaseltsi Co
§29
lg.1 nimetatud määruse peale määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema
§29lg.3 nimetatud teate avaldamisest arvates.
ASJAOLUD Aktsiaselts Continental Machine esitas kohtule pankrotiavalduse Aktsiaseltsi Continental Machine pankroti väljakuulutamise nõudes põhjusel, et äriühingu aktsionäride omavaheliste eriarvamuste ja vaidlustega on jäänud seisma äriühingu majandustegevus. Samuti on aktsionäride poolt kinnitamata ja äriregistrile esitamata majandusaasta aruanded. Tekkinud olukorra tõttu on äriühing püsivalt maksejõuetu ning äriühingu netovara on vähenenud alla kehtivas seadusandluses lubatud miinimumpiiri. Palub pankrotiavalduse rahuldada ja välja kuulutada Aktsiaseltsi Continental Machine pankrott. Määrusega „08“maist 2006.a. algatas Viru Maakohus Aktsiaseltsi Continental Machine suhtes pankrotimenetluse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks, vandeadvokaat T E ning määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi „25“septembril 2006.a. kell 14.
- Viru Maakohus rakendas sama määrusega Aktsiaseltsi Continental Machine vara säilimise tagamiseks hagi tagamise abinõusid. Samuti rakendas kohus võlgniku, Aktsiaseltsi Continental Machine, kogu vara suhtes (kus see ka ei asuks ja millest see ka ei koosneks) käsutuskeeldu ning keelas võlgnikul, Aktsiaseltsil Continental Machine, oma vara käsutada ilma ajutise halduri, vandeadvokaat T E, nõusolekuta. Lisaks peatas kohus võlgniku, Aktsiaseltsi Continental Machine, vara suhtes toimuvad igasugused sundtäitmised, aga samuti peatas enne käsutuskeeldu alanud kohtumenetlused, milles võlgnik, Aktsiaselts Continental Machine, osales hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutas võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatati kuni pankrotiavalduse lahendamiseni. AJUTISE PANKROTIHALDURI TUVASTATUKS ARUANDEGA LUGES KOHUS 4 5 „25“septembril 2006.a. esitas ajutine pankrotihaldur, vandeadvokaat T E kohtule ajutise pankrotihalduri aruande Aktsiaseltsi Continental Machine majandusliku olukorra kohta, samuti pankrotimenetluse kulude aruande. Aruande kohaselt on Aktsiaseltsil Continental Machine Aktsiaseltsis Hansapank järgmised arvelduskontod: konto nr.221016217200, mille kontojääk seisuga 16.05.2006.a oli 0,00 (null) krooni ning konto nr.221023808864, mille kontojääk seisuga 16.05.2006.a oli 0,00 (null) krooni (konto on broneeritud summas 30.- krooni kaardi hooldustasude tõttu). Teistes Eesti krediidiasutustes võlgnikul, Aktsiaseltsil Continental Machine, ajutise halduri andmetel pangakontod puuduvad. Kassas on võlgniku poolt esitatud bilansi kohaselt 2773,85 krooni. Seega moodustab võlgniku käibevara 2 773.85 krooni. Vastavalt 24.08.2006.a bilansile võlgnikul ettemaksed puuduvad. Vastavalt 24.08.2006.a bilansile puuduvad võlgnikul ka varud. Seega moodustab võlgniku käibevara seisuga 20.09.2006.a 2 773.85 Eesti krooni. Vastavalt võlgniku poolt Ajutisele pankrotihaldurile esitatud bilansile ja halduri kogutud andmetele võlgnik põhivara ei oma. Autoregistrikeskuses, kinnistusregistris ning Majandus – ja Kommunikatsiooniministeeriumi Elamu – ja Ehitisregistris võlgnik registreeritud vara ei oma. Seega moodustub, ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat T E, andmetel Aktsiaseltsi Continental Machine vara kokku 2 773.85 krooni. Maksu – ja Tolliameti nõue, summas 17 079.- krooni, tuleneb
- jaanuari 2006.a. maksuotsusest, mille Maksu – ja Tolliamet tegi pärast kontrolli teostamist võlgniku raamatupidamisele. Selgus, et võlgniku eelmine juhatus oli imporditud kaupu valesti deklareerinud. Samas puudusid selleks ajaks võlgnikul vahendid nimetatud kohustuse katmiseks. Kohtutäitur K M nõue summas 5 039.- krooni tuleneb nimetatud Maksu- ja Tolliameti nõude sissenõudmise tegevuse käigus teostatud tööst, toimingutest ja kohtutäituri tehtud kulutustest. TNT Express Worldwide Eesti Aktsiaselts on esitanud Aktsiaseltsile Continental Machine arveid kokku summas 6 074.52 krooni, mis on kuni käesoleva ajani tasumata. Ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat T E andmetel moodustavad Aktsiaseltsi Continental Machine kohustused seisuga 20.september 2006.a kokku 28 192.52 krooni. Ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat T E, ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku, Aktsiaseltsi Continental Machine, põhitegevusalaks kaevandus – ja ehitusmasinate ning seadmete hulgimüük. Võlgniku poolt toodetud seadmete ainus ostja oli Aktsiaselts Eesti Põlevkivi. Tooraine seadmete tootmiseks tuli Rootsist ning ettevõttel oli pikka aega ka rootslastest juhatus: K O L – juhatuse liige alates 28.novembrist 2002.a. kuni 01.märtsini
- a. ning L A M – juhatuse liige alates 01.märtsist
- a. kuni tänaseni. Aktsionärid on rootslasest eraisik G B E L, kes on endise juhatuse liikme K O L abikaasa ning 5 6 kelle aktsiate nimiväärtus on 120 000.- krooni ning Prantsusmaa ettevõte Groupe Melkonian SA, kelle aktsiate nimiväärtus on 280 000.- krooni. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt tekkis Aktsiaseltsi Continental Machine maksejõuetus ning äriühingu tegevus lõppes seoses endise juhatuse liikme tegevusega, kes kantis ettevõttest enda osalusega Rootsi ettevõttesse raha välja. Nimetatud tegevuse tõttu on uus juhatuse liige L M esitanud avalduse Ida Politseiprefektuurile kriminaalmenetluse alustamiseks. Avalduses on kriminaalmenetlus alustatud Ida Politseiprefektuuri 25.mai 2006.a. teate kohaselt. Avalduse kohaselt muutis K O L võlgniku juhatuse liikmena võlgniku lepinguid selliselt, et tasud, mis oleksid pidanud tulema tuluna võlgniku arvele, kanti tema isikliku ettevõtte K L C AB arvele tekitades sellega võlgnikule sadades tuhandetes kroonides kahju. Samuti korraldas juhatuse liige nii, et võlgnik, ostes sisse majandustegevuseks vajalikke kaupu, ostis need alati juhatuse liikme ettevõtte K L C AB kaudu, kes tekkinud käibest sai Rootsis 25% riigilt tagasi. Sellest tekkis K L C AB-le tulu, aga võlgnikule kulu. Seega tekitas iga selline tehing võlgnikule 25% kahju. Pärast ilmsete varguste ja võlgnikule majandusliku kahju tekitamise ilmsikstulekut vabastati juhatuse liige K O L oma kohustustest juhatuse liikmena aktsionäride poolt päevapealt ning äriühingu tegevus lõppes. Ettevõtet määrati likvideerima uus juhatuse liige L A M, kes müüs võlgniku vara ja järelejäänud toodangu ning kattis kohustused. Tänaseks on võlgnikul veel paar väikest kohustust kokku summas 28 192,52 krooni kolme võlausaldaja ees, millede kandmiseks äriühingul varad puuduvad. Võlgniku kassa summas 2773,85 krooni on haldurile üle antud. Kokkuvõttes asus ajutine pankrotihaldur, vandeadvokaat T E, aruandes seisukohale, et Aktsiaseltsi Continental Machine majanduslik olukord on mitterahuldav ning puudub võimalus ka majandustegevuse taastamiseks, kuna tootmiseks vajalikud seadmed on realiseeritud ja töötajatega on töösuhted lõpetatud. Pankrotistumise põhjuseks peab ajutine pankrotihaldur endise juhatuse liikme K O L tegevust ettevõtte juhtimisel. Ajutine pankrotihaldur asus seisukohale, et võlgnik, Aktsiaselts Continental Machine on püsivalt maksejõuetu. Ajutisel pankrotihalduril ei ole aruande esitamise ajal täiendavaid andmeid pankrotikuritegude kohta KarS §385 või §384 tunnustel ega ka teiste majandustegevusega seonduvate kuritegude kohta peale K O L suhtes juba algatatud kriminaalmenetluse (kriminaaltoimik nr.06240100169 Ida Politseiprefektuuris). Ajutise menetluse käigus ei ole ajutine haldur tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Võlgniku kontodelt nähtuvad tehingud on olnud väikeses mahus. Ajutine pankrotihaldur, vandeadvokaat T E palus kohtult: 1) lõpetada AS Continental Machine (registrikood: xxxx; asukoht: xxx) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus; 2) mõista välja riigi arvelt ajutise halduri tasu T E arveldusarvele nr 221010087232 Hansapangas summas 6700.- 6 7 krooni ning 3) määrata Aktsiaseltsi Continental Machine dokumentide hoidjaks sama äriühingu juhatuse liige L A M (isikukood: xxx; elukoht: xxx). VÕLAUSALDAJATE NÕUDED, VÕLGNIKU VASTUVÄITED NING AJUTISE PANKROTIHALDURI SEISUKOHT KOHTUISTRUNGIL Ajutine pankrotihaldur, vandeadvokaat T E, kohtuistungile ei ilmunud, saatis kohtule 22.septembril 2006.a. elektroonkirja, milles palus pankrotiasja läbi vaadata ilma ajutise halduri osavõtuta, kuna ta peab sellel päeval viibima Eesti Advokatuuri koolitusel „Aktuaalset kinnisasjaõiguses“. Palus pankrotiasja läbi vaadata ja lahendada ilma ajutise halduri kohalolekuta ning kinnitada ajutise halduri aruanne Aktsiaselts Continental Machine pankrotiasjas ja Aktsiaseltsi Continental Machine pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri tasuks palus määrata 6 700.- krooni ning kuna Aktsiaseltsil Continental Machine puudub vara, siis jätta ajutise halduri tasu Eesti Vabariigi kanda. Kohus rahuldas ajutise halduri, vandeadvokaat T E, taotluse. Võlgniku, Aktsiaseltsi Continental Machine, seaduslik esindaja, juhatuse liige L A M saatis kohtule „21“septembril 2006.a. kirjaliku avalduse, milles palus pankrotimenetluse kohtuistungil läbi vaadata ilma juhatuse liikme L A M kohalolekuta, nõustus Aktsiaseltsi Continental Machine pankrotimenetluse läbivaatamisega kohtu poolt kirjalikus menetluses. Kohus rahuldas Aktsiaseltsi Continental Machine juhatuse liikme L A M taotluse, kuna
§26
lg.2 sätestab, et kui võlgnik ei ilmu kohtuistungile, siis võib kohus pankrotiavalduse läbi vaadata ilma võlgniku osavõtuta.
§31
lg.4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis peab kohus eeldama, et pankrotiavalduse esitanud võlgnik on maksejõuetu. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Pankrotiseaduse“ (edaspidi – „
“) §17 sätteid, mille kohaselt nimetab pankrotimenetluse algatamisel kohus ajutise halduri ja määrab kohtuistungi aja pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Kohus võib avaldada ajalehes teate pankrotiavalduse läbivaatamise aja ja koha kohta. Pankrotimenetluse algatamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise.
§23
kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. 7 8 Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Vastavalt
§24
vastutab ajutine haldur oma kohustuste rikkumisega võlgnikule või võlausaldajale süüliselt tekitatud kahju eest. Ajutise halduri vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajutise halduri tegevuse lõppemise päevast arvates.
§29
sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti
§30lg.2 nimetatud summat.
Kohus avaldab pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui pankrotimenetlus lõpetatakse
§29
lg.1 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
§29
lg.1 nimetatud määruse peale võivad võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kui pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel, võib
§29
lg.1 nimetatud määruse peale määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema
§29lg.3 nimetatud teate avaldamisest arvates.
Vastavalt
§30
sätetele, ei lõpeta kohus
§29
lg.1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti. Juriidilisest isikust võlgniku puhul on isikul, kes on teinud
§30
lg.1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiiti tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Isik, kelle vastu nõue esitatakse, peab vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Kohtu deposiiti tasutud rahast pärast pankrotimenetluse lõpetamist järelejäänud raha tagastatakse makse teinud isikule. MÄÄRUSE PÕHJENDUS 8 9 Eeltoodud aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat T E taotlus tuleb rahuldada ning tema poolt Aktsiaseltsi Continental Machine pankrotimenetluses esitatud ajutise halduri aruanne tuleb kinnitada. Aktsiaselts Continental Machine tuleb likvideerida ning pankrotimenetluse lõpetamisel kustutada äriregistrist. Äriühingu dokumentide hoidjaks tuleb määrata Aktsiaseltsi Continental Machine juhatuse liige L A M (isikukood: xxx, elukoht: xxx Eesti Vabariik). Ajutine pankrotihalduri, vandeadvokaat T E tasuks tuleb Eesti Vabariigi arvelt määrata 6 700.- krooni. Pankrotiseaduse rikkumisi ajutise pankrotihalduri ja Aktsiaseltsi Continental Machine juhatuse liikme L A M poolt kohus käesoleva pankrotimenetluse käigus ei tuvastanud. Samuti ei tuvastanud kohus ajutise halduri poolt ei võlgniku ega ka võlausaldajate seaduslike õiguste rikkumist, mille tõttu kuulubki käesolevas pankrotimenetluses esitatud ajutise halduri aruanne kinnitamisele ning pankrotimenetlus lõpetamisele määrusega, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Samuti tuleb käesoleva pankrotimenetluse kulud panna Eesti Vabariigi kanda. Kohus pole tuvastanud isikuid (võlgnikku, võlausaldajat või kolmandat isikut, kes oleks olnud nõus maksma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa). Liigsete kulude vältimiseks Eesti Vabariigile tuleb käesolevas pankrotimenetluses Aktsiaseltsi Continental Machine pankrott jätta välja kuulutamata ning menetlus lõpetada seoses raugemisega. Johannes Külaots Kohtunik 9