← Eesti

2-06-9061/2

Obsah (10)§ 53§ 281§ 46§ 64§ 52§ 74§ 217§ 145§ 57§ 115

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Määruse tegemise aeg ja koht 30.06.2006.a., Tallinnas Tsiviilasja number 2-06-9061 Kohtuasi M.L’i kaebus Harju tööpiirkonna

§ 53lg 1.

Avaldaja on invaliid ning tema pangaarvel minimaalpalga suurust raha ei liigu. Avaldaja ei nõustu Rapla maakonnas asuvate Tammemetsa kinnistu, Linnuse kinnistu ja Ringi 3-43, Maardus asuva korterialuse elamumaa ilma korterita arestimisega põhjusel, et vara väärtus ületab sissenõude suuruse üle kümne korra. Korterite hinnad Maardus ja kinnistute hinnad Rapla maakonnas on üldteada ega vaja eraldi tõendamist. Avaldaja väidetel on sissenõudja II sissenõue alusetu, kuna vastavalt ostumüügi raamlepingule on nimetatud sissenõudja loovutanud kõik erastatud eluruumidega seotud õigused, kohustused ning debitoorsed ja kreditoorsed võlgnevused sissenõudjale I ning seega puudub tal õiguslik alus saada sissenõuet 80 000,00 krooni, kuna see on juba loovutatud. Nõuete loovutamine ei ole õigustühine. Avaldaja on seisukohal, et seoses eeltooduga puudub alus sissenõude tasumiseks. Ka KOMS § 21 lg 2 p 5 ja lg 5 järgi polnud sissenõudjad, kui elamu valitsejad. Puuduse, s.o. asjaolu, et sissenõuete aluseks olevad kohtulahendid on jõustunud, kõrvaldamiseks on avaldaja esitanud 12.04.2006.a. kohtusse hagi täitemenetluse lubatuks tunnistamiseks, millega saab vastavalt TsMS § 430 lg 3 ja lg 8 paluda kohtult heade kommete ja seadusega vastuolus oleva kokkuleppe tühistamist, mis oli sissenõude aluseks. Eeltoodu alusel palub avaldaja peatada viivitamatult täitemenetlus, tühistada kohtutäituri otsus täies ulatuses ja rahuldada avaldaja kohtutäiturile esitatud kaebused. 27.06.2006.a. kohtule esitatud täiendavas avalduses palub avaldaja täiendavalt vabastada avaldaja pangaarved, vabastada arestist kinnistud ning seada kohtulik hüpoteek Linnus’i kinnistule ning jätta kohtukulud sissenõudjate kanda. Sissenõudjate seisukoht ja põhjendused 3. Sissenõudja I ja II esindaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta see täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud välja mõista avaldajalt. Sissenõudjate kirjalike vastuväidete kohaselt ei ole avaldaja

§ 281

lg 1 sätestatud tähtaega järginud, mistõttu paluvad sissenõudjad menetlus antud asjas lõpetada. Alusetu on avaldaja taotlus täitemenetluse peatamiseks, kuna antud juhul ei esine

§ 46sätestatud täitemenetluse peatamise aluseid.

Alusetud on ka avaldaja väited Paemurru ja Linnuse kinnistute arestimise põhjendamatuse kohta, kuna avaldaja korterile asukohaga Ringi 3-43, Maardus seatud keelumärge ei muuda põhjendamatuks kinnistute arestimist. Hagi tagamise abinõuna varale keelumärke seadmine ei keela pöörata hiljem kohtulahendi alusel sissenõuet kostja muule varale. Nähtuvalt arestimise aktist ei ole avaldaja esitanud kinnistu arestimise kohta avaldusi ega märkusi, v.a. hinna kohta. Ekslikud on ka avaldaja arusaamad, et sissenõudjate sissenõuded on samad. Tegemist on erinevate juriidiliste isikutega, kelle nõuded tulenevad erinevatest täitedokumentidest. Erinevate sissenõudjate erinevate sissenõuete pööramine võlgniku erinevatele kinnistutele on õiguspärane. Kohtutäitur ei ole ega olekski saanud lahendada hagi tagamise küsimust. Asjakohatu ja ka sisuliselt ebaõige on avaldaja väide, et sissenõudja II täitenõue on alusetu, kuna nimetatud sissenõudja olevat sissenõudjale I üle andnud teenuslepingutest ja kinnisvarahaldusteenusega seonduvad debitoorsed ja kreditoorsed võlgnevused. Täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 23.05.2005.a. kohtumäärusega kinnitas kohus poolte kokkuleppe, mille kohaselt on avaldaja kohustatud tasuma sissenõudjale II kokkulepitud rahasumma. Jõustunud kohtumäärus on vastavalt

täitedokumendiks. Asjaolu, et avaldaja on esitanud kohtule hagi täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks ei mõjuta käesolevat täitemenetlust. Kohtuliku kokkuleppe kinnitanud kohtumäärus on jõustunud ning kuulub täitmisele formaliseerituse printsiibist lähtuvalt. Avaldaja konto on arestitud 2005.a. septembris, kohtutäituri tegevusega mittenõustumisel oleks tulnud esitada kaebus 10 päeva jooksul. Avaldaja seda tähtaega ei järginud. Asjakohatud on avaldaja väited tema poegade Aimar Linnus’i ja Ardo Linnus’i kontode arestimise ebaõigsuse kohta, kuna avaldaja pojad ei ole nimetatud toimingut tähtaegselt vaidlustanud. Ebaõige on ka avaldaja väide, nagu keelaks

§ 53

lg 1 arestida kontot ja kinnistuid.

§ 53

lg 2 võimaldab 2 pöörata sissenõude asjadele, kui sissenõude pööramine rahale ei ole õnnestunud. Avaldaja majanduslik olukord ei saa halveneda kinnistute arestimisest, kuna kinnistud jäävad ikka tema omandisse ning avaldaja igapäevast tegevust kinnistute arestimine ei takista. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused

  1. Kohtutäitur vaidleb avaldusele vastu, kuivõrd kaebus on ilmselt põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Menetluskulud palub jätta avaldaja kanda. Otsuses on vastuväited võlgniku kaebustele piisavalt põhistatud. Kohtutäituri menetluses on 1) täiteasi nr. 025/2005/120 avaldaja suhtes 18 581,52 krooni täitmiseks sissenõudja I kasuks, 2) täiteasi nr. 025/2005/121 avaldaja suhtes 2329,00 krooni täitmiseks sissenõudja I kasuks, 3) täiteasi nr. 025/2005/6046 avaldaja suhtes (solidaarselt Ardo Linnus’i ja Aimar Linnus’iga) 80 000,00 krooni täitmiseks sissenõudja II kasuks, 4) täiteasi nr. 025/2004/2232 avaldaja suhtes 107,40 krooni täitmiseks Eesti Vabariigi kasuks. Kohtutäitur on pööranud sissenõude avaldaja pangaarvetele täiteasjades nr. 025/2004/2232, 025/2005/120, 025/2005/121 ja 025/2005/
  2. Nimetatud täitetoimingutega rahalisi laekumisi pole olnud. Kohtutäitur selgitas välja võlgniku vara. Kuna avaldajal puudusid rahalised vahendid ja muu vallasvara, millele sissenõuet pöörata, arestis kohtutäitur 15.03.2005.a. avaldajale kuuluva Tammemetsa kinnistu. Nimetatud kinnisasja arestimiseks suulise taotluse esitas võlgnik arestimistoimingu läbiviimisel. Harju Maakohtu 05.12.2005.a. määrusega tsiviilasjas nr. 2/1-1654/05 otsustas kohus, et sissenõudja I nõue kuulub rahuldamisele Tammemetsa kinnistu sundenampakkumise teel. Arestitud kinnisasja on kohtutäitur müünud kolmel korral, viimane kordusenampakkumine alghinnaga 47 700,00 krooni nurjus ostjate puudumise tõttu. Võlgnik ei ole tänaseni ühtegi nõuet vabatahtlikult tasunud, samuti pole toimunud laekumisi pangaarvetelt ega õnnestunud realiseerida arestitud kinnistut. Kuna sissenõuete rahuldamine pole muu vara osas osutunud võimalikuks, siis 15.03.2006.a. arestis kohtutäitur täiteasjas nr. 025/2005/6046 avaldajale kuuluva Linnuse kinnistu. Millisele kinnisasjale täiendavat sissenõuet pöörata, näitas ära avaldaja. Võlgnikule kuuluvale korteriomandile asukohaga Ringi 3-43, Maardu ei ole võimalik seada käsutamise keelumärget, kuna nimetatud kinnisasjal lasub käsutamise keelumärge avaldaja kasuks. Sissenõudjatel on õigus nõuda jõustunud kohtulahendite alusel täitmist. Avaldajal puudub õigus vaidlustada solidaarvõlgnike Aimar Linnus’i ja Ardo Linnus’i suhtes teostatud täitetoiminguid. Kohtu seisukoht ja põhjendused
  3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, sissenõudjate ning kohtutäituri kirjalike vastuväidetega, dokumentaalsete tõenditega ja täitetoimikutega nr 025/2005/120, nr. 025/2005/121, nr. 025/2005/6046 ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebuse rahuldamiseks alused puuduvad.
  4. Alates 01.01.2006.a. kehtiva Täitemenetluse seadustiku (

) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebused Harju tööpiirkonna kohtutäituri 23.03.2006.a. otsusele täiteasjades nr. 025/2005/120, nr. 025/2005/121, nr. 025/2005/6047 ja 025/2005/6049 (t/l 6-9). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 13.03.2006.a. kaebused (t/l 73, 74). Kuna kohus saab antud menetluses kontrollida vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 13.03.2006.a. kaebustest.

  1. 13.03.2006.a. kohtutäiturile esitatud esimeses kaebuses täiteasjades 025/2005/120 ja 025/2005/121 (t/l 73) taotleb avaldaja täitemenetluse peatamist ja keelumärke tühistamist Tammemetsa kinnistult põhjusel, et korterile seatud keelumärge on piisavaks tagatiseks 3 mõlemale nõudele. Kaebuse põhjenduste kohaselt on tsiviilasja nr. 2/1-1654/05 kohtuistungil sissenõudjate esindajad Tiiu-Ann Kaldma, Svetlana Staškevitš ja kohtutäitur esitanud kohtule valeandmeid väites, et avaldajale muud vara ei kuulu ja sellest lähtuvalt taotlesid sissenõude pööramist avaldaja Tammemetsa kinnistule (t/l 12-14). Seega on kohtumäärus saadud kelmusega. Kohtule esitatud Harju Maakohtu 05.12.2005.a. kohtumäärusest tsiviilasjas nr. 2/1-1654/05 (t/l 12-14) nähtub, et istungil, milline toimus 24.11.2005.a. ja kus arutati sissenõudja I sissenõude kogusummas 20 910,52 krooni pööramist kinnisvarale kinnisasja (Tammemetsa kinnistu) sundenampakkumise teel, osales ka avaldaja, kes vaidles avaldusele vastu põhjusel, et täitemenetluse algatamise aluseks olnud tagaseljaotsus oli tehtud valesti. Seega pole avaldaja sisulisi vastuväiteid kohtutäituri avalduse osas, mis puudutas sissenõude pööramise viisi otsustamist, esitanud. Ka ei ole avaldaja kohtule avaldanud muu vara olemasolu kohta andmeid. Asjaolu, et avaldaja on vaidlustanud eelpool osundatud kohtumääruse kohtutäiturile kaebuse esitamisega ei ole kohtule aluseks kohtutäituri 23.03.2006.a. otsuse tühistamiseks. Kohtutäiturile kaebuse esitamisega ei saa lahendada avaldaja nimetatud kohtumäärusega mittenõustumist, kuna avaldajal oli tulenevalt sel ajal kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 297 lg 3 õigus esitada määruse peale erikaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Edasikaebamise korda on selgitatud kohtumääruses. Ka nähtub asja materjalide juurde võetud täitetoimiku nr. 025/2005/120 sisalduvast 15.03.2005.a. kinnisasja (Tammemetsa kinnistu, reg. osa 1774437) arestimise aktist, millise on avaldaja kätte saanud 15.03.2005.a., et avaldaja pole esitanud kohtutäiturile märkusi arestimise osas. Kaebusest kohtutäiturile ei nähtu ühtki viidet konkreetsele seadusesättele, mida täitur akti tegemisega oleks rikkunud. Nimetatu ei nähtu ka kohtule esitatud avaldusest. Samuti ei ole avaldaja vaidlustanud kohtutäituri tegevust arestimise osas 10 päeva jooksul.
  2. Kohus on seisukohal, et avaldaja 13.03.2006.a. kaebuses esitatud nõue täitemenetluse peatamiseks (t/l 73) on täiesti põhjendamata. Ka ei nähtu avaldusest ühtegi asjaolu, mis oleks aluseks täitemenetluse peatamiseks. Täitemenetluse peatamise alused on sätestatud

§ 46. Seega on kohtutäitur põhjendatult jätnud kaebuse ka selles osas rahuldamata.

Ainuüksi asjaolu, et avaldaja soovib täitemenetluse peatamist, ei ole aluseks täitemenetluse peatamiseks. 8. Avaldaja poolt kohtutäiturile 13.03.2006.a. esitatud teisest kaebusest täiteasjas nr. 025/2005/6046 (t/l 74) ilmneb, et avaldaja palub jätta vara käsutamise keelumärke Paemurru ning Linnuse kinnistutele seadmata, kuna nõude täitmiseks on piisavalt vara arestitud. Samuti palub avaldaja vabastada arestist tema enda ning tema poegade Aimar Linnus’i ja Ardo Linnus’i pangaarved, sest vara on piisavalt arestitud. Kuna kohtutäiturile esitatud viimane nõue puudutab ka avaldaja poegade õigusi ja vabadusi, siis on kohtutäitur õigustatult jätnud selles osas nõude rahuldamata. Ka kohus ei asu käsitlema Ardo Linnus’i ja Aimar Linnus’i pangarvete arestimist, kuna sellesisulise kaebuse saavad esitada nii kohtutäiturile kui ka kohtule nimetatud isikud ise. Kohtule esitatud 21.09.2005.a. vara hoiusel või arvelduskontol arestimise aktist täiteasjas nr. 025/2005/6046 (t/l 35) nähtub, et avaldaja pangakontod on arestitud 84 285,00 krooni ulatuses. Samas nähtub aktist ka, et avaldaja konto ei kuulu arestimisele miinimumpalga ulatuses. Aktist nähtub toimingu läbiviimise alus kuni 01.01.2006.a. kehtinud

§ 64.15.

Nimetatud sätte kohaselt võis sissenõudja soovil pöörata sissenõude võlgniku hoiusele või pangaarvele. Asja materjalide juurde võetud täitetoimikust nr. 025/2005/6046 ilmneb, et avaldaja omab kontot Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis ning seisuga 21.09.2005.a. oli saldo 3,56 EEK. Ka oli avaldajal õigus vaidlustada eelpool nimetatud vara hoiusel või arvelduskontol arestimise akt 10 päeva jooksul. Avaldaja nimetatut tähtaegselt teinud pole. 9.

§ 52

lg 1 järgi rahaliste nõuete puhul varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel.

§ 53

lg 1 4 kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik.

§ 53

lg 3 kohaselt määrab vara arestimise järjekorra kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. Järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada. 10. Kuna nõuet pole olnud võimalik täita avaldaja rahaliste vahendite arvel, siis nähtub asja materjalide juurde võetud täitetoimikust nr. 025/2005/6046, et 15.03.2006.a. on kohtutäitur arestinud avaldajale kuuluva Linnuse kinnistu (reg. osa 1774237). Avaldaja on nimetatud arestimise akti kätte saanud 15.03.2006.a. ning avaldaja on teinud märkusi üksnes kinnistu hinna osas. Ühtki viidet konkreetsele seadusesättele, mida täitur akti tegemisega oleks rikkunud kohtutäiturile esitatud kaebusest ei nähtu. Ka ei nähtu need kohtule esitatud avaldusest. Arestitud asja hinda on võimalik vaidlustada

§ 74

kohaselt

§ 217sätestatud korras.

Viidatud õigusi on ka avaldajale kohtutäituri poolt selgitatud (täitetoimiku nr. 025/2005/6046 viimane lehekülg). Avaldaja väide, et arestitud on ka temale kuuluv Paemurru kinnistu (reg. osa 1774337) ei ole õige, kuna kohtule esitatud materjalidest nimetatu ei nähtu. Käesoleva tsiviilasja juurde võetud täitetoimiku nr. 025/2005/6046 kohaselt on kohtutäituri 22.02.2006.a. avalduse nr. 309 kohaselt palutud kanda Paemurru kinnistule käsutamise keelumärge

§ 145lg 4 alusel.

Käsutamise keelumärge on sisse kantud 27.03.2006.a. (täitetoimik nr. 025/2005/120). 11. Kohus ei nõustu avaldaja väitega nagu oleks kõik sissenõudjate nõuded tagatud avaldajale kuuluva korteri asukohaga Ringi 3-43, Maardu käsutamise keelumärke seadmisega, kuna nimetatud kohtulik keelumärge on seatud avaldaja enda kasuks (t/l 15). Ka ei ole osundatud korter kohtutäituri poolt arestitud. Nimetatud asjaolu ilmneb ka avaldaja enda 24.03.2005.a. kohtutäiturile esitatud kaebusest (asja materjalide juurde võetud täitetoimik nr. 025/2005/121, viimane lehekülg). Täitetoimikust nr. 025/2005/6046 nähtub, et eelpool nimetatud elamumaale asukohaga Ringi 3-43, Maardu on kohtutäitur palunud 22.02.2006.a. avaldusega nr. 308 kanda kinnisasja käsutamise keelmärge

§ 145lg 4 alusel.

Nimetatud avaldus on aga jäetud kohtunikuabi 29.03.2006.a. määrusega rahuldamata (täitetoimik nr. 025/2005/120). 12. Avaldaja väited selle kohta, et erinevate täiteasjade raames on arestitud kogu tema vara, ei ole õiged, kuna kohtule esitatud materjalidest nimetatu ei nähtu. Kohtule esitatu põhjal selgub, et kohtutäituri poolt on arestitud erinevate sissenõuete täitmiseks avaldaja pangakontod, Tammemetsa kinnistu (reg. osa 1774437) ja Linnuse kinnistu (reg. osa 1774237). Kohus peab vajalikuks märkida, et vaatamata avaldajale kuuluvate kinnistute arestimisele, ei ole olnud võimalik nõudeid täita, kuna Tammemetsa kinnistu sundenampakkumine on nurjunud kolmel korral (15.03.2006.a., 17.04.2006.a. ja 26.05.2006.a.) ostjate huvi puudumise tõttu (asja materjalide juurde võetud täitetoimik nr. 025/2005/120). Seega on kohus seisukohal, et avaldaja väited selle kohta, et kinnistute arestimine on täiesti põhjendamatu ja kantud alusetu rikastumise soovist, on alusetud. Vastavalt

§ 57

täitemenetluses vara müügist saadud rahast pärast täitekulude katmist ning sissenõude rahuldamist ülejäänud summa tagastatakse võlgnikule viie tööpäeva jooksul alates raha jaotamisest. Pangakonto arestimise korral vabastatakse arestimisakti täitmise järel isiku konto aresti alt vastavalt

§ 115lg 6.

Sama paragrahvi ja lõike teise lause kohaselt kohustub kohtutäitur esitama krediidiasutusele viivitamata konto arestist vabastamise korralduse, kui nõue rahuldatakse muul viisil.

  1. Kohtule esitatud avalduses välja toodud seisukohad selle kohta, et sissenõudja II on 30.03.2003.a. andnud üle kõik teenuslepingutest ja kinnisvara haldusteenusega seonduvad debitoorsed ja kreditoorsed võlgnevused sissenõudjale I ning sellest tulenevalt on sissenõue alusetu, võiksid aluseks olla teistmisavalduse esitamisel. Antud tsiviilasja raamidest need aga väljuvad ja kohus ei saa nende suhtes seisukohta võtta. 5
  2. Avaldaja 27.06.2006.a. kohtule esitatud täiendav nõue seada kohtulik hüpoteek Linnuse kinnistule summas 107 378,52 krooni, on täiesti ebaselge ning põhjendamatu, mistõttu ei pea kohus vajalikuks sellele vastata.
  3. Kõik määruses käsitlemata konkreetseid täitemenetlusi ja täitedokumente puudutavad menetlusosaliste väited ja seisukohad ning esitatud tõendid kaebuse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ka ei käsitle.
  4. Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS § 172 ja §
  5. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
  6. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ann Meriluht Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.