2-06-19609/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 22.september 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-19609 Tsiviilasi OÜ pankrotiavaldus Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu Kohtuistungi toimumise aeg 19.september 2006 Menetlusosalised ja nende Võlgnik: Osaühing (likvideerimisel,) Võlausaldaja volitatud esindaja S.M Ajutine pankrotihaldur K.K esindajad RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ(likvideerimisel) pankrotimenetlus raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.
2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
3. Välja mõista riigi vahenditest K.K’e kasuks ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmisel tehtud kulutuste katteks 4068 krooni ja ajutise halduri töötasuna 2632 krooni, kokku summas 6700 (kuus tuhat seitsesada) krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud), mis kanda K.K’e pangakontole nr … või nr ….
4. Vabastada K.K OÜ (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri kohustest. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise osas esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul alates määruse ….a. avalikult teatavakstegemisest. Ajutise halduri tasu hüvitamise osas võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates määruse … avalikult teatavaks tegemisest. 1 ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUS Osaühingu (likvideerimisel) ainuosanik M.U äriühingu likvideerijana esitas kooskõlas äriseadustiku §-ga 210 kohtule pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühingul avalduse esitamise seisuga Maksu- ja Tolliameti ees põhivõlg 8554,84 krooni ja intressivõlg 19 937 krooni. Avaldaja leiab, et äriühing on püsivalt maksejõuetu, tegemist on varatu äriühinguga ning taotleb algatada pankrotimenetluse. …. kohtumäärusega kohus algatas Osaühingu (likvideerimisel) pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks K.K’e. Ajutise halduri aruanne … kohtuistungil esitatud ajutise halduri aruande kohaselt on osaühing (likvideerimisel) sisuliselt kontserni AS (kehtiv ärinimi AS, pankrotis) üks ettevõtetest. AS pankrot kuulutati välja Tallinna Linnakohtu … otsusega. ….a. sõlmiti AS (esindaja G.P) ja AS (võlgniku ärinimi ettevõtteregistris, esindaja M.U) vahel frantsiisileping. AS frantsiisivõtjana asus tegutsema kaupade müügi ja turustamisega oma arvel ja enda riisikol, omandades õiguse kasutada …kaubamärki. AS kohustus tegema kõik endast oleneva võimalikult suur käibe saavutamiseks ning järgima ka AS-i välja töötatud personalipoliitikat. Frantsiisilepingus sätestatu alusel tegutses AS AS poolt renditud ja AS-le allrendile antud ruumides üldpinnaga 535 m2, asukohaga …, …. AS sai õiguse kontrollida AS tegevuse vastavust … põhimõtetele. Frantsiisilepingu kohaselt AS-l oli õigus tasuda AS hankijate ees tekkinud võlad ning seejärel pöörata tekkinud nõue AS vastu regressina. AS ei võinud oma tegevust üle viia mujale ilma AS kirjaliku nõusolekuta. Frantsiisilepingu alusel andis AS kasutada ka eelnimetatud ruumides asuva sisseseade. AS kohustus maksma sisseseade eest igakuiselt renti, mille suurus võrdus 2,5% sisseseade väärtusest. Muudatused sisseseades ning sisseseade soetamise otsustas AS. AS kohustus tagama sisseseade korrashoiu ja säilimise. Omandiõigus sisseseadele kuulus AS-le. Frantsiisilepingu alusel olid AS-l kõik õigused teostada omal kulul AS tegevuse ökonoomsemaks ja paremaks teostamiseks vajalikku konsulteerimist, samuti teostada raamatupidamise arvepidamist ning igakuist statistilist ülevaadet. AS teostas muuhulgas AS käibemaksu arvestamist ja tööandja poolt tasutavate teiste maksude arvestamist. Fratsiisilepingu alusel kohustus AS tasuma igakuiselt AS-le kauplemise eest 7% kaupluse netokäibest. Frantsiisilepingu tähtaeg oli 5 aastat. Lõpetamise korral oli ette nähtud AS ettevõtte varade ja tema aktsiate ülevõtmine AS poolt. AS alustas reaalset tegevust ….a. …. …. otsustas ainuaktsionär M.U AS OÜ ümber kujundada ning … kanti OÜ äriregistrisse. Äriühing tegutses viimaseid kuid ….a. teisel poolaastal. Alates ….a. majandusaasta aruandest ei vastanud omakapitali suurus seaduse nõuetele. OÜoli ilmselt just selle majandusaasta jooksul muutunud maksejõuetuks. Alates ….aastast majandustegevust toimunud ei ole ning OÜ oli püsivalt maksejõuetu. … ainuosanik M.Uotsustas alustada osaühingu likvideerimismenetlust. Ainsa võlausaldajana esitas likvideerimismenetluses nõude …. summas 30 041 krooni, mis koosneb maksusummas 2 13 024 kr ja intressist 17 017 krooni. Likvideerimismenetluses on rahuldatud võlausaldaja nõuet võlgniku pangakontol olnud rahast summas 4481 krooni. Raamatupidamist säilinud ei ole. Osa raamatupidamise algdokumente on koos AS dokumentidega antud arhiivi, osa nendest on hävitatud säilitamise tähtaja möödumise tõttu. Ajutisel pankrotihalduril puudub teave võlgniku kasutuses olevate teistele isikutele kuuluva vara ning võlgnikule rendile antud vara osas. Ilmselt on eelmistel perioodidel võlgniku bilansis kajastatud varud üle antud ja põhivarad tagastatud tervikuna AS-le vastavalt frantsiisilepingule. Panditud vara võlgnikul puudub. Seisuga … on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt summas 867 233 krooni, s.h. võlad hankijatele 640 824 krooni, maksuvõlad 28 652 krooni ja pikaajalised kohustused 195 757 krooni. Muud lühiajalised kohustused ja võlad töövõtjatele puuduvad. Teadmata on hankijatele võlgnetavate ja pikaajaliste kohustuste koosseis. Võlausaldajad ei ole teada, võla moodustab likvideerimisaruandes märgitud saldo ….a. majandusaasta lõpu seisuga ja võlgniku kinnitus, et selliseid võlgu ei ole tasutud. Võlgnikul vara puudub täielikult; kuna majandustegevust ei ole, siis võlgade kate puudub täielikult. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus tekkis ettevõtte teisel tegevusaastal ja selle põhjustasid eelkõige sidusettevõtte makseraskused, tegevuse algusest süstemaatiline vahendite ristsubsideerimine ja mitmepoolselt vastastikune kohustuste katmine, samuti Stockmanni kaubamaja võlgniku vahetus läheduses avamisest tingitud konkurents. Ettevõte ei suutnud algusest peale saavutada kasumit ega seadusega nõutavat omakapitali. Võlgnik ei esitanud pankrotiavaldust õigeaegselt, kuid pankrotimenetluses ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnustega tegu. OÜ on likvideerimisel, tema faktiline majandustegevus on lõppenud, puuduvad tootmisvahendid ja tegevusplaan, puuduvad võimalused omavahenditest äriühingu tervendamiseks, majandusliku olukorra parandamiseks ja selle kaudu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlausaldajatel ei ole väljavaateid nõuete rahuldamiseks. Ajutisel halduril puuduvad andmed osaühingu lähikondsete isikute tulude, varade, varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta, mille arvelt oleks võimalik moodustada pankrotivara. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotimenetlus võib lõppeda raugemise tõttu. Ajutine haldur esitas ajutise halduri töötasu ja kulutuste arvestuse ning taotles vajalike kulutuste hüvitamist summas 4068 krooni ja ajutise pankrotihalduri tasu kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest summas 16 840 krooni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja leidis, et pankrotimenetlus tuleb raugemise tõttu lõpetada. Kohtuistungil haldur nõustus ajutise halduri kulutuste hüvitamisega ja tasu väljamõistmisega riigi vahenditest vastavalt justiitsministri kehtestatud piirmäärale summas 6700 krooni. 3 M.U kinnitas ajutise halduri aruandes esitatud andmete õigsust ja äriühingu maksejõuetust. M. U sõnul oli ta tegev OÜ … asuva kaupluse juhatajana kuni …aastani, mil temaga töösuhe lõpetati. M. U oli OÜ ainuosanik ja juhatuse liige, kuid majandustegevust juhtis ja raamatupidamist korraldas OÜ AS. M. U sõnul sai ta 3 aastat peale tegevuse lõppemist maksuametilt teate maksuvõla kohta. Võlgniku maksusid arvestas ja tasus AS ja M. U maksuvõlast ta varem teadlik ei olnud. Samuti trahviti M. U majandusaasta aruande esitamata jätmise eest, peale trahvimist on ta esitanud majandusaasta aruandeid. M. U toetab pankrotimenetluse lõppemist raugemise tõttu. Võlausaldaja - … esindaja kinnitas, et võlausaldaja ei ole huvitatud pankrotimenetluse kulude kandmisest ning leidis, et pankrotimenetlus tuleb raugemise tõttu lõpetada. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Dokumentide puudulikkuse tõttu ei ole ka pankrotimenetluse jätkudes võlgade koosseisu võimalik kindlaks teha. Võlausaldajatel puuduvad väljavaated võlgade tasumisele. Eeltoodu alusel kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb raugemise tõttu lõpetada. PankrS § 23 sätete kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisel kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003.a. määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg 8 alusel võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatud kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Ajutine halduri K. Kampuse arvestuste kohaselt tegi ta pankrotimenetluses ajutise halduri ülesannete täitmiseks kulutusi kokku 4068 krooni (s.h. ruumi, töökoha ja inventari kulud 1000 kr, sideteenuste kulud 74 k, arhiivi teenused 1200 kr, kinnistute andmete väljanõudmise kulud 45 kr, äriregistri andmete saamise kulud 171 kr, parkimiskulud 45 kr, dokumentide ärakirjade ja väljatrükkide tegemise kulud 1521 kr, ümbrikud 12 kr). Ajutise halduri tasuks on arvestatud 21,05 töötunni eest 16 840 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri kulutused ja töötasu suurus on põhjendatud. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, võlgnikul pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks vara puudub ning võlausaldaja ei ole nõus kulutusi 4 kandma, siis tuleb ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tehtud kulutused ja välja maksta osaliselt töötasu, kokku 6700 krooni (s.h. seaduses ettenähtud maksud). Heli Käpp Kohtunik 5