) § 442 lg 6]. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD …. a esitas OÜ hagi R.Kvastu 4146,20 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS … (AS õigusjärglane) kostjaga … lepingu, mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu on seisuga …. a kostja põhivõlgnevus AS-i ees 2073,10 krooni. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja oli üldtingimuste peatüki VII alusel kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma AS-ile viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja andmetel jättis kostja lepingujärgsed maksed AS-ile tasumata, kusjuures põhivõla suurus on 2073,10 krooni. Eeltoodule lisandub viivis. Hagiavalduse kohaselt loovutas AS oma nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1 ja § 230 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
; kehtetuks muutumise kuupäev 01.01.2006. a) § 4 lg 1 ja § 60 lg 1, alusel põhivõlana võlgnevuse 2073,10 krooni, viivised 2073,10 krooni ja kohtukulu, mis koosneb hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust summas 420 krooni ja esindajale makstud õigusabi kuludest summas 207,31 krooni. Kostja on kohtule kirjalikult hagiavaldusele vastanud, võttes 2000 krooni osas hagi õigeks. Ülejäänud osas ei ole nõue kostja arvates põhjendatud, jäädes arusaamatuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
lg 1 järgi võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20000 krooni. Sama sätte lõige 2 kohaselt kuulab kohus poole tema taotlusel ära. Taotlusi suuliseks ärakuulamiseks või tagaseljaotsuse tegemiseks ei ole kohtule esitatud. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Arvestada tõendamise koormust on nõude alus ja suurus hageja tõendada.
lg 1 järgi rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hagi õigeks. Osalise õigeksvõtu korral rahuldatakse hagi lähtuvalt õigeksvõtu ulatusest. Järelduvalt kostjaga …. a sõlmitud .. lepingust nr 400805, kostjale adresseeritud arvetest, lepingu lõpetamise teatisest ning osalisest õigeksvõtust, on kostja põhivõlg 1073,10 krooni, koosnedes kõneteenustest ja sellele lisanduvatest telefonimaksetest. Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused, millel viivise nõue põhineb, kehtestati pärast vaidlusaluse … lepingu sõlmimist (…. a) ning ei saanud olla selle osaks. Samuti puudub mistahes kinnitus, et viidatud tingimused oleksid kostjale teatavaks tehtud või kostja nendega nõustunud. Kohus märgib, et TsK § 174 järgi ei ole lepingu ühepoolne muutmine lubatud, olles nimetatud ajal kehtinud TsÜS § 66 mõttes tühine. Seega lähtub kohus viivise väljamõistmisel kostja õigeksvõtust, pidades võimalikuks viimaselt 926,90 kroonise viivise hageja kasuks välja mõista. Järelduvalt AS saldo kinnitusest ning võlateatisest kuulub põhivõla koosseisu ka leppetrahv, mille suurus on 1000 krooni, kusjuures hagiavalduses leppetrahvile ei viidata. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Järelikult ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. Kohtu hinnangul on hageja leppetrahvi nõude varjatult esitanud, tekitades sellega teisele menetlusosalisele raskusi oma õiguste maksmapanekul. Eeltoodu on lubamatu (analoogilisele seisukohale on ka Riikohus asunud kohtuasjas nr ..).
lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Pealegi on kostja nõudeõigus juba analüüsitud põhjustel tõendamata, sest mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused, millel leppetrahvi nõue põhineb, kehtestati pärast vaidlusaluse … lepingu sõlmimist. Eeltoodut kogumina hinnates jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele ning 2000 krooni (põhivõlg ja viivis õigeksvõtu ulatuses) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Leppetrahvi jätab kohus välja mõistmata. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni …. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni …. a kehtinud
lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Seega tuleb riigilõiv 140 krooni kui põhjendatud kohtukulu kostjalt välja mõista.
lg 1 p 1 järgi võis tasu 3 õigusabi eest kuni 5% hagi rahuldatud osast hageja kasuks välja mõista. Arvestades lihtmenetlust ning asja raskusastet, peab kohus piisavaks õigusabi kuluna kostjalt 80 krooni välja mõista. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena 220 krooni. Kostjalt kuulub
p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 219,10 krooni, mis seisneb pooltele kohtuotsuse ja hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse kohtumaja nimetus, kohtuotsuse number ning toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub. Epp Haabsaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.