2-05-1217/1

2-05-1217 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur Otsuse tegemise aeg ja koht 17.oktoober 2006.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-05-1217 T T hagi N I vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T T /isikukood:; elukoht: / Hageja esindaja: A K /aadress: / Kostja: N I /isikukood:; elukoht: / Kostja esindaja: R K /aadress: / Asja läbivaatamise kuupäev 20.09.2006.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja: T T Hageja esindaja: A K Kostja esindaja: R K Sekretär Resolutsioon M. Mõim Rahuldada hagi osaliselt Välja mõista N I 3 536 /kolm tuhat viissada kolmkümmend kuus/ krooni T T kasuks tekitatud kahju katteks. Kohtukulud jäävad kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Hagiavalduse sisu Hagiavalduse kohaselt elab hageja korteris aadressil:, mille omanik ta on. Hageja korteri kohal on korter nr 103, mille omanikuks on N I. 05.07.2004.a kell 5.15 hakkas hageja korteri laest külma vett tilkuma, mis mõne hetke pärast hakkas ojana voolama. hageja pöördus korteriühistu esimehe S K poole, ja teavitas teda sellest, mis korteris toimub. Koos juhatuse esimehega hakkasid helistama olemasolevatel telefonidel. Sai ühenduse ainult sellel aadressil elava A I, kostja pojaga, kes sel hetkel viibis suvilas. Esimees keeras viivitamatult trepikojas vee kinni, kuid vesi jätkas korterisse voolamist veel 45 minuti jooksul. 40 minutit pärast peale helistamist saabus A I, kes avas kohe korteri nr 103 ukse. Korteri nr 103 vaatlus näitas, et kogu korter oli veega üle ujutatud, kõikides tubades olid põrandad vett täis. Korteri nr 103 veevärgisüsteemi vaatlusel tehti kindlaks, et veeuputuse põhjuseks oli vee WC-poti etteande vooliku katkemine. Hageja korteri üleujutusel tekitati talle materiaalset kahju. Korter oli remonditud 2004.a 1 poolel ning korteri seisukord oli väga hea. Kuid korter vajab uut remonti, mille maksumus moodustab eksperdi hinnangul 8 046 krooni. Peale juhtunut palus hageja korteri nr 103 omanikku hüvitada 1 2-05-1217 talle tekitatud kahju, kuid kohtas täielikku ükskõiksust ja soovimatust lahendada tekkinud probleemi. Oli sunnitud vormistama kõik vajalikud dokumendid. Nii: 1) 07.07.2004.a koostati vaatluse akt juhatuse esimehe ja A I juuresolekul (akt saadeti omanikule posti teel tähtkirjaga); 2) üleujutuse tagajärjel läks rivist välja teler, mida hageja remontis, remont maksis 325 krooni; 3) tehti eksperdiarvamus, mis maksis 300 krooni; 4) ekspert valmistas ette eelarve, mis maksis 350 krooni; 5) tekitatud kahju summa moodustas 8 046 krooni. Vastavalt eksperdiarvamusele, samuti tuginedes ettevalmistatud eelarvele, on vajalik teostada töid summas 8 046 krooni, kuna hageja korteri maksumus on vähenenud vajaliku remondi summa võrra. Hageja leiab, et talle tekitatud kahju vähendas hageja vara väärtust remondi summa võrra, mille ta soovib saada kostja käest. Ülalnimetatud summat leida hageja ei saa, kostja ei soovi kõrvaldada veega üleujutuse tagajärgi. Seega palub hageja: 1) välja mõista kostjalt hageja kasuks tekitatud kahju 8 371 krooni ulatuses; 2) välja mõista kostjalt hageja kasuks ekspertiisi teostamise kulud 650 krooni ulatuses, hindamise eest 300 krooni ja õigusabi kulud 3 540 krooni ulatuses; 3) välja mõista kostjalt hageja kasuks tasutud riigilõivu 700 krooni ulatuses. Kostja vastus Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Vastuse väidete kohaselt korteris asukohaga Narva linnas aadressil elab tegelikult kostja poeg A I, kes ongi nimetatud korteri valdaja. Kuigi arved väljastatakse kostja nimele, tasub need poeg. Samuti võtab tema osa kõigist korteriühistu koosolekutest ning esindab kostja huve. 05.juulil 2004.a toimus santehnika purunemise tõttu veeavarii, mille tagajärjel oli kostja alumise naabri T T korter osaliselt veega üle ujutatud. Nimetatud avariist informeeris poeg A I, kes saabus avariikohale, likvideeris lekke ning leppis kokku remondi teostamise osas nende kulul. Kuid hiljem keeldusid naabrid remondist ja hakkasid raha nõudma. Selliste nõudmistega ei saa kostja nõustuda. Leiab, et esitatud hagi on väljamõeldud ja alusetu. Täiendava vastuse kohaselt leiab kostja esindaja, et materiaalse kahju tekitamise fakt hageja poolt avaldatud suuruses ei ole leidnud tõendamist ning peab seda täielikuks väljamõeldiseks. Samuti juhib kostja esindaja kohtu tähelepanu asjaolule, et 07.07.2004.a koostatud akt ei vasta tegelikkusele. Nimetatud akti koostamisel ning korteri nr 99 omanikule väidetavalt tekitatud materiaalse kahju ülevaatusel aktis märgitud A I ei osalenud. Ei N I ega A I mingeid teateid või teatisi tekitatud kahju ülevaatuse kohta saanud ei ole. A I ise oli aga aadressil asuvasse korterisse nr 99 vahetult saabunud 05.07.2004. Visuaalselt jälgis A I vee imbumist läbi lae tualetis ja väikeses koridoris. Tema sõnutsi valgus vesi umbes 2 ruutmeetri suurusele pinnale. Korteri omanikuga oli saavutatud kokkulepe kahju hüvitamise osas A I arvel tema poolt kutsutud ehitustööliste jõududega remondi teostamise teel. Samuti saavutati kokkulepe vajalike taastamistööde loendi koostamiseks pärast lae kuivamist, mil tekitatud kahju suurus oleks täielikult selgunud. Kuid korter nr 99 ülevaatamiseks määratud ajal ei lasknud korteri omanik T T A I koos kohalekutsutud ehitusspetsialistiga korterisse, kuid hiljem väitis, et soovib hüvitisena A I tasu nimetatud ruumides (tualett ja koridor) euroremondi teostamise eest. A I sõnul ei olnud korterisse nr 103 sisenemisel mingit magamistoa, köögi ning vannitoa üleujutust märgata. Vett oli ainult tualetis ja osaliselt oli veega rikutud väike koridor. Ükski mööbliese, sealhulgas puitlaastplaatidest, korteris nr 103 tualetis veevooliku purunemise tagajärjel kannatada ei saanud. (Kui aktis nimetatud asjaolu oleks aset leidnud, tulnuks teostada nii põrandakatte kui kipsplaatidest seinte täielik remont ning kogu mööbel välja vahetada). Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi 2 rikkumisega. 2-05-1217 VÕS § 1050 lg 5 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuse rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. KOS § 11 lg 3 teine lause sätestab, et kui kohustuse täitmist takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 05.07.2004.a. Narvas kostja korterist alguse saanud veeuputuse tagajärjel sai kahjustada hageja korter Narvas. Pooled ei vaidle, et tekitatud kahju eest vastutab kostja, kuid poolte vahel on vaidlus tekitatud kahju suuruse üle. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. 07.07.2004.a. akti kohaselt olid kahjustatud üleujutuse tagajärjel magamistuba, vannituba, esik ja köök. Asjaolu, et A I ei viibinud akti koostamise juures, ei tee kohtu arvates olematuks hageja korteris tuvastatud kahju olemasolu. Tunnistajate A I ja A M ütlustega loeb kohus tõendatuks, et vesi oli kahjustanud vannituba tualetti. Kas ka koridor oli märg üleujutust tõttu tunnistaja A M (kohus leiab, et A M ütlusi saab arvestada tõenditena, sest talle esitatud küsimustest ei tekkinud kohtul kahtlusi nagu ta ei oleks viibinud hageja korteris) ei mäleta ja tunnistaja A I arvab, et koridor oli märg seetõttu, et seal liiguti märgade jalgadega, aga mitte üleujutuse tõttu. Samas ei vaidle pooled, et koridor oli märg, seega ei ole vaidlust, et vee ja niiskuse tõttu võis kahjustatud olla ka hageja korteri koridor. Kohus leiab, et ei ole põhjust kahelda 07.07.2004.a. aktis. Kohus loeb usaldusväärseks 07.07.2004.a. aktis kirjeldatud ja FIE N K ekspertiisiotuses detsembrist 2004.a. kahjustatud ruumid korteris, mis on kirjeldatud, samuti ei ole põhjust kahelda, et osaliselt aktis kirjeldatud suuruses olid kahjustatud ka kook ja magamistuba. Kohus leiab, et on veenvalt põhjendatud, et hageja korter nii vee kui niiskuse tagajärjel sai kahjustatud niivõrd, et korteris oli vajalik teostada remont. Asjaolu, et korteris enne remonti polnud tunnistaja A M arvates tehtud euroremont ei ole kohtu arvates põhjenduseks, et korteris polnud vajalik teostada remonti uputuse tagajärgede likvideerimiseks. Kohus leiab, et mõistlikuks tuleb pidada, et teostades korteris remonti värvitakse kogu lagi, vahetatakse seintel kogu tapeet, mitte üks tapeedi paan ja värvitakse kogu värvitav pind. FIE N K on koostanud uputuse tagajärjel hageja korteri kohta remondi eelarve uputuse tagajärgede likvideerimiseks, mille kohaselt kulub korteris veeuputuse tagajärgede likvideerimiseks remondile 8046 krooni: 4590 krooni tööde teostamise eest korteris ja 2886 krooni materjalidele ning 100 krooni materjalide koju vedamise eest ja 470 krooni prügi vedamise eest. Korteri remondi 3 2-05-1217 eelarvest on näha, et see on koostatud peale üleujutust, seega leiab kohus, et on põhjendatud eelarve koostamine seoses korteri taastamisega samaväärsesse olukorda, mis korter oleks olnud enne üleujutamist. Kohus lähtub materjalidele osutatud kulutuste hindamisel FIE N K arvestusest, mida peab mõistlikesks kulutusteks ning mille kohaselt hageja korteri remondile kulub 2886 krooni materjalide ostmiseks, Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks korteri remondile kulutanud rohkem. Kohus leiab, et kuigi remondi eelarvest nähtub, et korteri remonditööde tegemiseks on arvestatud 4590 krooni ja 100 krooni materjalide kojuvedamise eest ning 470 krooni prügi vedamise eest, siiski ei ole kohtule esitatud tõendeid, et selline summa oleks hagejal kulunud. Kohtu arvates, kui hageja on remonditööde tegemisele kulutanud vähem raha kui eelarves arvestatud, siis ei ole põhjendatud kostjalt eelarve järgi arvestatud kahju väljamõistmine, sest vaidlust ei ole, et hageja ei ole teinud rahalisi kulutusi remodnitööde teostamisega kuna tegi ise remonti. Kostja ei ole põhjendanud ja esitanud kohtule tõendeid, miks ta ei pea mõistlikuks summasid, mis on arvestatud remondi eelarve järgi materjalide soetamiseks Kostja on esitanud kohtule 26.07.2004.a. remonttööde eelarve, mille kohaselt kuluks materjalidele kostja korteri remonidks 1665 krooni, millele lidandub käibemaks. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid, et hageja kulutused materjalidele oleksid üleliia suured. Kuna pole näha mis alusel on koostatud eelarved, siis kohus ei pea mõistlikuks, et hageja remondi teostamisel oleks kohustus soetada kõige odavamaid materjale või osta need turul kõige odavamate hindadega. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista hagejale ka 650 (350 krooni ekspertiisi teostamise ja 300 krooni eelarve koostamise- hindamise kulud) krooni kahju kindlasktegemise kulude katteks, sest ilma nendeta ei oleks hageja saanud kohtusse hagi esitada. Vaildust ei ole, et pooled vaidlesid tekkinud kahju ulatuse ja suuruse üel. OÜ Märki Tabama kviitungi kohaselton hageja televiisorile remondi eest tasunud 325 krooni, kuid hageja ei ole tõendanud, et televiisor vajas remonti 05.07.2004.a. toimunud uputuse tõttu. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada ning kostjalt kuulub väljamõistmisele 2 886, s.o. kokku 3 536 krooni. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 91 kohaselt ja ka alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg1 sätestab, et peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 alusel leiab kohus, et mõlema poole kohtukulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda. Kohtunik Iris Kangur 4