§-st 218 lg 2 tulenevale õigusele. OÜ Kimsi Kaubad tellis 21.06.2004.a OÜ Nora Kasemaa Ekspertiisibüroolt N.M katki läinud jalatsitele ekspertiisi. Ekspert M A leidis, et kingade puudused on tekkinud tugeva välise mehaanilise toimemõju tagajärjel ja loomuliku kandmiskulumise käigus. Seega kuuluvad kinga puudused M A hinnangul ekspluatatsiooni defektide liiki. Sellele eksperthinnangule tuginedes ei rahuldanud OÜ Kimsi Kaubad N.M pretensiooni. 08.07.2004.a esitas N.M avalduse Tarbijakaitseametile. Tarbijakaitseameti tellimusel teostas 04.08.2004.a N.M kingadele teise ekspertiisi OÜ Balti Ekspert. Ekspert H R hinnangul on jalatsitel tehnoloogiline viga. Tootja ei ole tõstnud rihma vastupidavust voodri ja tugevduspaela abil, mis olnuks vajalik arvestades antud jalatsi rihma moodustavate detailide paksust. Kuna Tarbijakaitseameti menetluse käigus saadi esialgsele ekspertiisi otsusele vastupidiste järeldustega ekspertiisiotsus ja vaidlevate poolte vahel kokkulepet ei saavutatud, edastati N.M avaldus tema soovil Tarbijakaebuste Komisjonile. Komisjoni istung toimus 18.08.2004.a. Istungil esitas enda seisukoha ning põhjendas ekspertiisiotsust ka ekspert H R, Tarbijakaitseameti esindajana oli komisjoni koosseisus peainspektor E T. Tarbijakaebuste komisjon otsustas, et N.M pretensioon on põhjendatud ning OÜ`l Kimsi Kaubad on kohustatud vaidlusalused kingad asendama uute, tarbija poolt valitud jalatsitega samas väärtuses 899 krooni. OÜ Kimsi Kaubad ei ole Tarbijakaebuste komisjoni otsust täitnud. OÜ Kimsi Kaubad esindaja Advokaadibüroo Legalia on Tarbijakaitseametile esitanud 27.09.2004.a Tarbijakaebuste komisjoni otsusega mittenõustumise põhjendused. Vastuväidete kohaselt ei ole Tarbijakaebuste komisjoni otsus piisavalt põhjendatud, ei ole selge, miks eelistati ühe H.R ekspertiisiotsust M.A otsusele, samuti ei ole OÜ Kimsi Kaubad nõus sellega, et otsuse tegemisel jäeti komisjoni poolt tähelepanuta asjaolu, et kinga rihm purunes kinga kannale astumise tagajärjel. OÜ Kimsi Kaubad ja Advokaadibüroo Legalia hinnangul on
lg 2 tulenev eeldus, mille kohaselt eeldatakse, et esimese 6 kuu jooksul ilmnenud puudus oli olemas juba asja üleandmisel, vastuolus N.M jalatsite puuduse olemusega. Kostja poolt esitatud vastuväidetega ei saa nõustuda järgnevatel põhjendustel. Eksperdid M.A ja H.R on ekspertiisi teostanud erinevatel meetoditel. M.A on andnud jalatsitele hinnangu üksnes visuaalse vaatluse ja kompimisega, kuid H.R on teostanud jalatsi valmistamiseks kasutatud materjali detailide paksuse mõõtmised ja selle tulemusel selgus, et arvestades jalatsi külgmiste detailide paksust ja neile langevat pinget, on antud jalatsil detaili paksus voodrita ebapiisav jalatsi vastupidavuse tagamiseks. M.A on ekspertiisiotsuses märkinud ka, et jalatsite puudus on tekkinud loomuliku kandmiskulumise käigus. Arvestades aga seda, et kingad läksid katki juba järgmisel päeval pärast nende ostmist, on ilmselgelt ebamõistlik nii lühikese ajaga loomuliku kandmiskulumise tekkimine sellises ulatuses, et põhjustada kinga rihma taoline rebenemine. Samuti nägid kõik komisjoni liikmed Tarbijakaebuste komisjoni istungil, et jalatsi pealmine osa rihmadega venib piki jalatsit, mitte risti st laiusesse, nagu oleks vajalik selle jalatsi kandmisel. Seega ei ole Tarbijakaebuste komisjon eelistanud üht eksperti või ekspertiisibürood teisele, vaid andis hinnangu ekspertiisi teostamise põhjalikkusele ning põhjendatud järeldustele. Kostja on aga enda vastuväidetes tuginenud üksnes ekspert M.A poolt välise vaatluse ja kompimisega teostatud ekspertiisile. Põhjendamatu on ka kostja tuginemine sellele, et jalatsi katkiminek oli seotud jalatsi kannale astumisega. Kõiki juhtunuga seotud asjaolusi hinnates tuleb arvestada ka seda, et 1) jalatsi kannale astus 6-aastane laps, 2) tegemist oli eelmisel päeval ostetud, põhimõtteliselt kandmata ja kulumata jalatsiga ja 3) jalatsi hinnaklassi arvestades (899 krooni) oleks eeldatavasti tegemist pidanud olema kvaliteetse ning vastupidava kaubaga. Mõistlikkusele tuginedes ei saa väita, et 2 2-05-1554
§-st 218 lg 2 tulenev 6-kuuline eeldus on vastuolus puuduse olemusega. Sellele järeldusele on jõudnud ka kõiki avaldusega seotud asjaolusi ja tõendeid uurides Tarbijakaebuste komisjon. Eeltoodule tuginedes tuleb Tarbijakaebuste komisjoni otsus lugeda põhjendatuks ning õigeks.
lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. N.M poolt ostetud jalatsid ei vasta lepingutingimustele kvaliteedi poolest. Vastavalt võlaõigusseaduse § 218 lg 2-le vastutab tarbijale müügi puhul müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Kuna OÜ Kimsi Kaubad ei ole N.M pretensiooni siiani rahuldanud ning on õigustamatult keeldunud hageja jalatseid parandamast või asendamast, tuleb seda
lg 1 kohaselt lugeda müüjapoolseks müügilepingu oluliseks rikkumiseks ning tuginedes
lg 3 sätestatud õigusele soovib hageja N.M müügilepingust taganeda ning saada tagasi N.M poolt 07.06.2004.a OÜ-le Kimsi Kaubad tasutud 899 krooni.
lg 1 alusel võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Hageja N.M soovib puudusega jalatsid OÜ-le Kimsi Kaubad tagastada. Hageja Nadežda Jakovleva ostis 21.02.2004.a. OÜ`le Kimsi Kaubad kuuluvast kauplusest, asukohaga, kevadsaapad VK V BVKA, nr 36 art 35-14-12, hinnaga 979 krooni. Ostust lühikese aja möödumisel vahetas N.J saabastel ära kulunud plastikust kontsaplekid. Mais 2004.a märkas hageja, et saapa konts on osaliselt murdunud ning viis saapad kauplusesse ja esitas 27.05.2004.a kirjaliku pretensiooni. N.J pretensioonile kostja ei vastanud, kuid N.J sai kaupluselt suulise vastuse, mille kohaselt tema pretensiooni ei rahuldata. N.J tellis jalatsite puuduste tuvastamiseks ekspertiisi FIE I K. 15.06.2004.a I.K ekspertiisiotsuse kohaselt oli jalatsil ilmnenud puudus tootmisdefekt, mille olid põhjustanud tehnoloogilised vead kontsa paigaldamisel. 21.06.2004.a tagastas N.J jalatsid kauplusele ning esitas ka ekspertiisiakti. 07.07.2004.a teatas kostja tarbijale, et saapad on antud kordusekspertiisi. 09.07.2004.a tegi N.Jakovleva kostjale avalduse saabaste müügilepingust taganemiseks, kuna tarbija poolt esitatud pretensiooni ei ole mõistliku aja jooksul lahendatud. 10.07.2004.a tagastas aga OÜ Kimsi Kaubad tarbijale saapad ning esitas teistkordselt saabastele tellitud ekspertiisi otsuse. OÜ Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo ekspert M A otsuse kohaselt olid saabaste puudused põhjustatud ekspluatatsioonist ning tehase defektid puudusid. Kuna N.J ei nõustunud kostja poolt tellitud ekspertiisi tulemisega, esitas ta 15.07.2004.a Tarbijakaitseametile avalduse. Tarbijakaitseameti tellimusel teostas 04.08.2004.a N.J kingadele kolmanda ekspertiisi OÜ Balti Ekspert. Ekspert Helgi Roosimäe hinnangul on jalatsitel samuti tehnoloogiline viga - materjal ei ole kinnitunud kannakapile. Kuna OÜ Kimsi Kaubad H.R ekspertiisiotsusega ei nõustunud ning tugines enda seisukohtade esitamisel üksnes M.A poolt teostatud ekspertiisi tulemusele ja Tarbijakaitseametil ei õnnestunud vaidlevate poolte vahel kokkulepet saavutada, saadeti avaldus N.J soovil edasi Tarbijakaebuste komisjoni. 18.08.2004.a Tarbijakaebuste komisjoni istungil andis enda seletused ka saabastele kolmanda ekspertiisi teinud H.R ning kaomisjoni liikmena osales istungil Tarbijakaitseameti esindaja Ellen Teener. Tarbijakaebuste komisjon otsustas N.J kaebuse täielikult rahuldada ning mõistis kostjalt tarbija kasuks välja vaidlusaluste saabaste väärtuse 979 krooni ja ekspertiisi tellimiseks tehtud kulutused 255 krooni, seega kokku 1234 krooni. OÜ Kimsi Kaubad ei ole Tarbijakaebuste komisjoni otsust täitnud. OÜ Kimsi Kaubad esindaja Advokaadibüroo Legalia on Tarbijakaitseametile esitanud 27.09.2004.a Tarbijakaebuste komisjoni otsusega mittenõustumise põhjendused. Vastuväidete kohaselt on vaidlusalusele jalatsimudelile tootja poolt ette nähtud plastmassist kontsaplekk, tarbija lasi aga plastmassist kontsapleki välja vahetada metallist kontsapleki vastu ning sellest ongi jalatsitel ilmnenud puudus tingitud. Vastuväide on alusetu, tarbija saapal ilmnenud puudus ei saanud olla põhjustatud 3 2-05-1554 plastmassist kontsapleki asendusest metallist kontsapleki vastu. Sellist nõuet, et jalatsil peab olema ainult plastmassist kontsaplekk, ei ole ühelegi, kaasaarvatud kõnealusele jalatsimudelile esitatud. Kostja väitel on OÜ Nora Kasemaa ekspertiisibüroo poolt teostatud ekspertiis jõudnud ainuõige otsuseni, kuna selle ekspertiisi käigus võrreldi ainsana vaidlusaluste jalatsite kõrval ka uut, sama mudeli kandmata paari, millel olid originaalkontsaplekid. Siinkohal tekib aga küsimus, miks ei võimaldanud kostja Tarbijakaebuste komisjonil jalatsite võrdlemist ja ei esitanud komisjonile selleks kasutamata jalatsipaari, kui võrdlus omas küsimuses selguse saamiseks määravat tähtsust. Kostja väitel on M.A ekspertiisiotsus ainuõige ka seetõttu, et vaid selles otsuses on viidatud teostamise aluseks võetud normatiivsetele ja metoodilistele materjalidele. Seejuures puuduvad ekspertiisiaktis konkreetsed viited loetletud materjalidele. Juhul kui nimetatud materjalidele viitamist kostja nii oluliseks faktiks peab, palume esitada täiendavalt ka info ekspertiisiaktis viidatud materjalide väljaandjate ning väljaandmise aastatele, et oleks võimalik kontrollida materjalide asjakohasust ja kehtivust. N.Ja poolt 21.02.2004.a OÜ-lt Kimsi Kaubad ostetud jalatsid ei vasta lepingutingimustele kvaliteedi poolest. Kuna OÜ Kimsi Kaubad ei ole N. Jakovleva pretensiooni siiani rahuldanud ning on õigustamatult keeldunud hageja jalatseid parandamast või asendamast, tuleb seda
lg 1 kohaselt lugeda müüjapoolseks müügilepingu oluliseks rikkumiseks ning tuginedes
J müügilepingust taganeda ning saada tagasi tema poolt OÜ-le Kimsi Kaubad jalatsite eest tasutud 979 krooni ja ekspertiisi tellimiseks tehtud kulutused 255 krooni, seega kokku 1234 krooni.
lg 1 alusel võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Hageja N.J soovib lepingust taganemisega üheaegselt tagastada OÜ-le Kimsi Kaubad ka vaidlusalased jalatsid. Ülaltoodust tulenevalt on OÜ Kimsi Kaubad poolt esitatud põhjendused Tarbijakaebuste komisjoni otsuste nr 7-1/2137/18-04 ja nr 7-1/2202/17-04 mittetäitmiseks alusetud. Nimetatud Tarbijakaebuste komisjoni otsused on põhjendatud ning õiged. Lähtudes ülaltoodust palub hagejate esindaja tuvastada hagejate N.M ja N.J õigus lepingust taganeda ja kostjalt - osaühingult Kimsi Kaubad välja mõista: 1) hageja N M kasuks tema poolt jalatsite eest tasutud 899 krooni; 2) hageja N J kasuks tema poolt jalatsite eest tasutud 979 krooni ja ekspertiisi tellimiseks tehtud kulutused 255 krooni; 3) kohtukulud jätta kostja kanda, milleks kostjalt välja mõista N M kasuks tema poolt tasutud riigilõiv 100 krooni ja hageja N J kasuks tema poolt tasutud riigilõiv 105 krooni; 4) tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 52 p 7 alusel hagejate töölt puudumise tõttu saamata jäänud palk ja sõidukulud vastavalt kohtuistungil esitatavatele dokumentidele. Kostja vastus Kohtule esitatud vastuses kostja hagi N M poolt ei tunnista ja seda järgnevatel põhjustel. Hageja poolt ostetud jalatsitel tekkinud defekt on põhjustatud mitte tootmisveast, vaid jalats purunes selle kannale astumise tagajärjel. Hageja poolt esitatud N K Ekspertiisibüroo ekspertiis on kinnitanud, et tegemist on ekspluatatsioonilise defektiga, mis tekkisid välise toimemõju tagajärjel. OÜ Balti Ekspert ekspertiisis antud väide, mille kohaselt ei ole tootja tõstnud rihma vastupidavust voodri ja tugevuspaela abil on meelevaldne. Ekspert ei ole viidanud ühelegi standardile, millest tuleneks, et rihma vastupidavus ei vasta nõuetele. Kostja esindaja leiab, et käesoleval juhul ei saa lähtuda ka
lg 2, mille kohaselt esimese kuue kuu jooksul eeldatakse, et tootel ilmnenud mittevastavus oli olemas asja üleandmisel tarbijale. 4 2-05-1554 Esiteks on asjas on tuvastatud, et mittevastavus seisneb jalatsite rihma purunemises. Purunemine leidis aset jalatsi kannale astumise tagajärjel. Seega oleks eeldus, et mittevastavus on seotud tootmisdefektiga, vastuolus puuduse ja selle tekkimise olemusega. Teiseks sätestab
Ehk olukorras, kus tarbija esitab arvates ostu sooritamisest esimese kuue kuu jooksul pretensiooni, peab kaupleja juhul kui ta ei nõustu pretensiooniga, tõendama, et ta ei vastuta mittevastavuse eest. Kostja on tellinud ekspertiisi, millest nähtub, et jalatsi puuduse puhul ei ole tegemist tootmisdefektiga. Seega on asjas kogutud tõendid, millised välistavad Kostja vastutuse. Sellisel juhul ei saa aga enam lähtuda Kostja vastutuse eeldusest, vaid hinnata tuleb kogutud tõendeid. Kostja väidab, et ta ei vastuta jalatsite mittevastavusel, kuivõrd mittevastavus ei ole seotud tootmisdefektiga ning mittevastavuse tekkimises on süüdi hageja ja tõendab oma väiteid hageja poolt esitatud tõenditega, mis nimetatud seisukohta põhistavad. Kuivõrd vaidluses on kaks üksteisele vastukäivat ekspertarvamust ning nõude on esitanud Hageja, lasub Hagejal ka kohustus kahtluseta tõendada, et jalatsil oleva mittevastavuse eest vastutab Kostja. Seda ei ole kostja aga teinud Kohtule esitatud vastuses kostja hagi N J poolt ei tunnista ja seda järgnevatel põhjustel. Lisaks nr. 20 olevast ekspertiisist nähtub, et ekspertiisialuste jalatsite kontsa kõrgus moodustab 7,9 cm, mis on 0,5 cm väiksem, kui samasugustel uutel jalatsitel. Lisaks on märgitud ka seda, et Hageja initsiatiivil paigaldatud metallist kontsaplekk on märkimisväärselt tahapoole kulunud. Nii N K Ekspertiisibüroo kui ka Balti Eksperdi OÜ on jõudnud samale järeldusele, mille kohaselt ei ole jalats tulenevalt kontsa asendist balansis. Kuivõrd hageja kasutas jalatseid hoolimatult, mida tõendab ekspertiisis märgitud hulgaliste mehaaniliste kahjustuste olemasolu kontsadel ning ka asjaolu, et hageja paigaldatud tootja poolt mitte ettenähtud metallist kontsaplekid oli tugevalt tahapoole kulunud, siis kulusid jalatsitel kontsad ca. 0,5 cm võrra. Seetõttu muutus kontsa kaldenurk, mis võis olla üheks põhjuseks kontsa murdumisel. Kontsade kulumist tõendab kasutatud jalatsite võrdlus uutega, kasutatud jalatsite kontsad olid ca. 0,5 cm lühemad, mis tõendab, et hageja kasutas jalatseid olukorras, kus kontsaplekk oli täiesti kulunud ning kuluma hakkas ka konts. Kuivõrd hageja mitte hoolika käitumise tulemusena kulusid kontsad lühemaks, siis muutus ka kontsade kaldenurk. Seega ei saa kontsa murdumise eest vastutavaks pidada kostjat, vaid vastutust kannab hageja. Mis puutub Tarbijakaitseameti etteheidet, et kaupleja ei esitanud Tarbijakaebuste komisjonile võrdlemiseks uut paari, siis seda ei ole kostjalt keegi kunagi küsinud ega ka nõudnud. Seega on Tarbijakaitseameti poolt palgatud ekspert suhtunud oma töösse hoolimatult ning pealiskaudselt. Nimetatut tõendab ka lisaks 28 olevas istungiprotokollis kajastatud eksperdi seisukohad, mis suures osas on oletuslikku laadi. Ekspertiis ei saa aga kostja arvates põhineda oletustel, vaid eksperdi otsus peab põhinema faktidel. Kuivõrd ekspert ei võrrelnud kasutatud ja uusi jalatseid, siis ei tuvastanud ta kontsade kulumist 0,5 cm võrra. Seega ei ole Tarbijakaitseameti ekspert hinnanud kõiki olulisi asjaolusid, mistõttu on eksperdi järeldusotsus enam kui kaheldav. Ka Ekspert I K ei ole võrrelnud kasutatud ja uusi jalatseid, mistõttu ei tuvastanud ka tema kontsade kulumist ning ei saanud oma hinnangus tugineda kontsade kaldenurga muutumise põhjuste seosel kontsa murdumisega. Mis puutub hageja viidatud muid väidetavaid defekte, siinkohal vajalikuks märkida, et hageja ei ole varasemalt nimetatud väidetavale puudusele tuginenud, mistõttu on selline nõue
lg 3 kohaselt igal juhul aegunud ning seega ei pea vajalikuks hilinenult esitatud väitel lähemalt peatuda. 5 2-05-1554 Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (
) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 4 järgi on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses.
lg 1 alusel peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele.
lg 2 p 1 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Sama paragrahvi lõike 2 p 6 kohaselt asi ei vasta lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige reklaamimisel või etikettidel.
lg 2 järgi vastutab müüja tarbijale müügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijale müügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.
lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.
lg 1 järgi, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga.
lg 4 kohaselt kannab müüja asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi ja materjalikulud.
lg 1 sätestab, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
lg 2 kohaselt loetakse tarbijalemüügi puhul oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.
lg 3 järgi sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust, et N M poolt 07.06.2004.a. kostja kauplusest ostetud kingad hinnaga 899 krooni purunesid mehaanilise toime tagajärjel kui 6 aastane laps astus jalatsi kannale. Välise mehaanilise toimemõju tagajärgi tõendab ka N K ekspertiisibüroo M A poolt koostatud ekspertiisiakt. M. A ekspertiisiotsuses kajastatud jalatsite puudusi loomuliku kandmise kulumi käigus, kohus peab põhjendatuks mitte arvestada, sest ühepäevast kingakandmist, mille üle 6 2-05-1554 pooled ei vaidle, ei pea kohus mõistlikuks arvesse võtta kingade võimaliku katkimineku põhjenduseks. Samas pooled ei vaidle selle üle nagu oleksid võinud kingad katki minna ka seetõttu, et neid on kantud. 04.08.2004.a. OÜ Balti ekspert H R eksperthinnangu kohaselt on jalatsitel tehnoloogiline viga. Tootja ei ole tõstnud rihma vastupidavust voodri ja tugevduspaela abil, mis olnuks vajalik arvestades antud jalatsi rihma moodustavate detailide paksust. Kohus leiab, et kuna pole jalatsitööstuses määratletud standardeid, millele peavad jalatsid tehnoloogiliselt vastama, siis pole kohtu arvates veenvalt tõendatud, et ilma mehaanilise mõjuta laguneksid kingad samamoodi või et oleks välistatud tehnoloogiliselt teistsuguste rihmadega kingade purunemine mehaanilise mõju tagajärjel s.o. kinga kannale astumisel. Hageja pole veenvalt tõendanud, et 6 aastase lapse poolt kingale astumine välistaks ükskõik millise jalatsi katki mineku. Samuti ei pea kohus mõistlikuks hinnaklassile tuginedes s.o. 899 krooni eeldada jalatsite ükskõik mi moel mehaanilise mõju tagajärjel katkiminemise välistamist. Kohus leiab, et N M hagi OÜ Kimsi kaubad vastu 899 krooninõudes on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata, sest kohtus ei leidnud tuvastamist, et hagejale üleantud kingad ei vastanud lepingutingimustele, mis oleks olnud kingade lagunemise põhjuseks. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 21.02.2004.a. ostis N J kostjale kuuluvast kauplusest saapad hinnaga 979 krooni. Pooled ei vaidle, et hageja lasi saabastel ära vahetada kontsaplekid. FIE I K ekspertiisiotsuse kohaselt on jalatsitel defekt, mille olid põhjustanud tehnoloogilised vead kontsa paigaldamisel. OÜ N K Ekpertiisibüroo eksperdi M A ekspertiisiotsuses on näha, et saabaste puudused on põhjustatud ekspluatatsioonist ning tehase ja tootmise defektid puuduvad. OÜ Balti Eksperdi ekspert H R hinnangul on jalatsitel tehnoloogiline viga. M A koostatud ekspertiisist nähtub, kus võrreldi vaidlusaluste jalatsite kõrval ka uut sama mudeli kandmata paari, et ekspertiisialuste jalatsite kontsa kõrgus moodustab 7,9 cm, mis on 0,5 cm väiksem, kui samasugustel uutel jalatsitel. Lisaks on märgitud ka seda, et paigaldatud metallist kontsaplekk on märkimisväärselt tahapoole kulunud. Nii N K Ekspertiisibüroo kui ka Balti Eksperdi OÜ on jõudnud samale järeldusele, mille kohaselt ei ole jalats tulenevalt kontsa asendist balansis. Kuna N K ekspertiisibüroo on ekspertiisi teostanud võrreldes hageja jalatseid ja teist analoogset paari uusi jalatseid, siis kohus leiab et tuleb lähtuda ülalmainitud ekspertiisiotsusest. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud, et oleks välistatud, et defekt jalatsitel võis tekkida ka jalatsite ebaõigest parandamisest ja kandmisest, sest jalatsite konts peale parandamist on lühem kui sellistele jalatsitele ette nähtud. Vaidlust ei ole, et jalatsid tulenevalt kontsade asendist ei ole balansis, mis on kirjeldatud nii N K Ekspertiisibüroo kui Balti Eksperdi OÜ koostatud eksperthinnangutes. Kohus on tuvastanud, et hageja saabaste kontsad kontsade katkimineku ajal olid 0,5 cm lühemad kui sellistele saabastele ette nähtud, seega leiab kohus, et ei ole tõendatud saabaste tootmisdefekt, mille tõttu saapa konts purunes. Kohus leiab, arvestades ekspertiisiaktide vasturääkivusi, et ei saa lugeda tuvastatuks, et selline vale kaldenurk vaidlusalustel saabastel oleks olnud juba algselt, mille tõttu saapa konts on katki läinud. Vaidlust, ei ole selle üle, et viimast s.o. kolmandat ekspertiisi tehes ei ole keegi kostjalt nõudnud võrdluseks teist saapapaari. Asjaolule, et saabastel olev tehnoloogiline viga – materjal ei ole kinnitatud kannakapile, ei ole olnud põhjuseks, et hageja oleks esitanud lepingu rikkumisest tuleneva nõude kostja vastu ja miks hageja oleks soovinud lepingust taganeda, seega kohus leiab, et selline rikkumine ei anna samuti alust lepingust taganeda. Kuna kohus tuvastas, et müüja pole oma kohustusi rikkunud, siis pole hagejal õigust lepingust taganeda ja tema nõue saabaste eest tasutud 979 krooni saamiseks ja 255 krooni teostatud ekspertiisi eest ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 91 kohaselt ja ka alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg1 sätestab, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul 7 2-05-1554 kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud ja TsMS § 61 lg 1 alusel õigusabikulu kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Kostja menetluskulud moodustavad 2 557.06 krooni. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis on põhjendatud välja mõista kostjale õigusabikulude katteks N M 5 % 899 kroonist s.o. 45 krooni ja N J 5 % 1234 kroonist s.o. 62 krooni.. Kohtunik Iris Kangur 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.