lg 1 kohaselt mõistab kohus, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt elatise välja nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes vanemate varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 18.12.2003 määruse nr 323 kohaselt on kuupalga alammääraks täistööaja korral 2480 krooni alates 01.01.2004, 24.12.2004 määruse nr 374 kohaselt 2690 krooni alates 01.01.2005 ja 22.12.2005 määruse nr 328 kohaselt 3000 krooni alates 01.01.2006.
kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Kohtusse on hagi esitatud 30. augustil 2005.a. Sünnitunnistusest nähtuvalt on sündinud X poolte alaealine laps (tl 10). Hagiavalduse kohaselt elab laps hageja juures ja on hageja ülalpidamisel ning kostja ei ole alates 2004.a sügisest lapse ülapidamises osalenud, kostja ei ole hageja väitele vastuväiteid esitanud. Hageja töökohaks on hagiavaldusest nähtuvalt OÜ Improinvest ja hageja sissetulekuks on 5500 krooni. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et kohtus leidis tõendamist asjaolu, et kostja ei ole osa võtnud oma lapse I.B. ülalpidamisest, seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis, poolte alaealise lapse X ülalpidamiseks, seadusega ettenähtud miinimummääras. Kostjalt kuulub välja mõistmisele elatis 1345 krooni kuus alates 30.08.2005 kuni 31.12.2005.a ja 1500 krooni kuus alates 01.01.2006 kuni X täisealiseks saamiseni . Hageja on palunud kostjalt elatusraha väljamõistmist ka kostja tütrele, kes elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Kuna S.B. ei ole X vanem ega eestkostja, siis vastavalt
mõttele ei kuulu hagi selles osas rahuldamisele. KOHTUKULUDE JAOTUS 2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt vabastatakse hageja riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (kuni 01.01.2006.a kehtinud redaktsioon) (TsMS) § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Hagi rahuldamise tõttu tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv ((1345x4=5380;1500x8=12000; 5380+12000=17 380) 1400 krooni riigituludesse. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.