) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eeskostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.
lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
jaanuarist 2005.a elatis olla väiksem kui 1345 krooni ja alates 01.01.2006 ei või elatis olla väiksem kui 1500 krooni kuus.
lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust.
lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud
Kostja tunnistab hagi, kuid vaidleb vastu hageja poolt nõutud elatise suurusele. Kostja kinnitab, et on nõus maksma elatist nende ühiste laste ülalpidamiseks 1500 krooni kuus. Kostja seletuste kohaselt on tema sissetulek 2600-2700 krooni kuus. Kohtule OÜ Händikäpp Imidž poolt väljastatud õiendi kohaselt töötab J.V. mehaanikuna ja tema palk juunis 2005 kuni jaanuar 2006 oli 3000 krooni. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub, et kostja on hagejale maksnud alates septembrist 2005 kuni jaanuarini 2006 elatist 1500 krooni kuus. Hageja taotleb elatise välja mõistmist 1000 krooni lapse kohta, s.o.
§-is 61 lg 4 sätestatud alla alammäära. Võttes arvesse seadusega ettenähtud elatise miinimummäära tõusu ja asjaolu, et hageja arvates ei ole enam piisav kui kostja maksab praeguse elukalliduse juures lapse kohta ülalpidamiseks elatist 750 krooni kuus, samuti asjaolu, et hageja nõuab lapse kohta 1000 krooni kuus ning kostja sissetulek on 3000 krooni kuus, siis kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alla alammäära, so. 1000 krooni lapse kohta, kokku summas 2000 krooni. Arvestades asjaolu, et kostja 2 on maksnud hagejale laste ülalpidamiseks elatusraha septembrist 2005 kuni jaanuarini 2006, siis tuleb kostjalt elatis hageja kasuks laste ülalpidamiseks välja mõista alates 01.02.2006.a. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt välja mõistmisele elatis hageja kasuks poolte alaealise lapse X ülalpidamiseks 1000 krooni kuus alates 01.02.2006 kuni X täisealiseks saamiseni ja X ülalpidamiseks 1000 krooni kuus alates 01.02.2006 kuni X täisealiseks saamini . Hageja palub kostjalt elatise väljamõistmist enda ülalpidamiseks 500 krooni kuus.
lg 1 kohaselt abivajaval töövõimetul abikaasal on õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamist, kui ta invaliidistus või jõudis pensioniikka abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Hageja poolt kohtus antud seletusest nähtub, et tema igakuine sissetulek on 1500 krooni. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja sissetulekut ning laste ülalpidamiskohustust, siis kohus leiab, et kostja varaline seisund ei võimalda ülal pidada lahutatud abikaasat ning seega tuleb hageja nõue tema ülalpidamiseks 500 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. KOHTUKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt vabastatakse hageja riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (kuni 01.01.2006.a kehtinud redaktsioon) (TsMS) § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Hagi rahuldamise tõttu tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv ((2000x12)=24 000) 1400 krooni riigituludesse. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.