2-05-16478/3

2-05-16478 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2006.a Tartu Tsiviilasja number 2-05-16478 Tsiviilasi M.R. hagi Konguta Vallavalitsuse vastu lapse kasvatamisõiguse tagasi saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad • hageja M.R. • kostja Konguta Vallavalitsus kostja esindaja: Elo Kasetalu (Konguta valla sotsiaalnõunik); Kohtuistungi toimumise aeg
2. veebruar 2006.a Protokollija Istungisekretär Astrid Sägi RESOLUTSIOON Rahuldada M.R. hagi Konguta Vallavalitsuse vastu lapse kasvatamisõiguse tagasi saamiseks. Anda tagasi M.R. ’le tema tütre kasvatamisõigus. KOHTUKULUD Hageja kohtukulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja, M.R. , esitas Tartu Maakohtule hagi Konguta Vallavalitsuse vastu oma lapse, X, kasvatamisõiguse tagasi saamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei tarvita ta enam alkoholi ega narkoootilisi aineid. Hageja omab kindlat elukohta ja soovib tagasi saada tütre kasvatamisõigust. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE Kostja poolt kohtule esitatud vastusest nähtub, et Konguta Vallavalitsus on jälginud pidevalt M.R. ’i käitumist ja hoolitsemist laste eest. M.R. ei tarvita narkootilisi aineid, omab kindlat elukohta ja ei tegele hulkurlusega. Konguta Vallavalitsuse esindaja on külastanud M.R. ’i kodu ja vestelnud naabritega. M.R. kasvatab lapsi koos oma elukaaslasega ning 2003 aastal on perre sündinud tütar X ja 2004 aastal tütar X. Laste eest hoolitseb M.R. hästi. Konguta Vallavalitsus hagile vastu ei vaidle ja palub hagi rahuldada. KOHTUISTUNG Hageja, M.R. ’i, poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et varasemalt käis ta pidevalt kodust ära, käis vargil, et lisaraha teenida ja lapsed olid hooldamata. Ühel päeval kui ta koju läks, siis olid lapsed ära viidud. Tal on viis last ja tema juures elavad X. X oli lastekodus ja 2002.a augustis tegi ta lastekodule avalduse, et X koju saada. X käis kodus iga suvi ja jõulude ajal ning päriselt sai ta lapse koju alates 2005.a suvest. Hageja soovib saada X kasvatamisõigust tagasi, sest praegu, juba mitu aastat, ta narkootilisi aineid ei tarvita. Ta elab koos perega Konguta vallas, X külas 3-toalises ahiküttega korteris, praegu viibib ta lapsehoolduspuhkusel ja sissetulekuks on lasterahad ja ka elukaaslane toetab, kes töötab KVL ehituses Tartus. Hageja on täiesti kindel, et ta saab lapse kasvatamisega hakkama. Kostja esindaja, Elo Kasetalu, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et hageja on sünnitanud 5 last, kaks vanemat poega on vanaema kasvatada, tema eestkostel. X on jõulude ajal ja suviti olnud vanaema juures, kus hageja temaga suhtles. 2005.a. suvel võttis vanaema X enda juurde ja siis nad koos hagejaga tulid ja palusid pikendada lapse kodusoleku aega. Kuna hageja oli esitanud hagi kohtusse, siis anti hagejale luba X enda juures hoidmiseks. Kodu hagejal on korras, puhas, lapsed on hoitud, hooldatud. Ta on käinud hageja pool kodus, hagejal enam endaga probleeme ei ole ning hageja saab lapse kasvatamisega hakkama. Hagile kostja vastu ei vaidle. KOHTU SEISUKOHT Perekonnaseaduse § 53 lg 4 kohaselt lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada lapse tagasi anda. Asja materjalidest nähtub, et Tartu Maakohtu otsusega
3. oktoober 2002 (tl 12-13), võeti M.R. ’lt ära vanema õiguste äravõtmiseta alaealine tütar X ning laps jäeti Elva Väikelastekodusse. Elva Kesklinna Perearstikeskuse poolt väljastatud tõendist 13.04.2005 (tl 8) ja Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt välja antud bioloogiliste vedelike uuringu aktist 13.04.2005 (tl 9) nähtub, et M.R. on võimeline ise kasvatama oma tütart, laps on hästi hooldatud ja ema käib lapsega korralikult arstlikus kontrollis. Samuti ei ole M.R. ’l leitud nähte narkootiliste ainete tarvitamise kohta. Hinnates tõendeid kogumis ja arvestades Elva Kesklinna Perearstikeskuse, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Konguta Vallavalitsuse arvamust on kohus seisukohal, et kohtus leidis tõendamist asjaolu, et M.R. oma käitumisega on näidanud, et ta on võimeline ise kasvatama oma tütart Laps vajab arenguks stabiilsust ja on lapse huvides, et ta kasvaks lähedase inimese, oma ema juures. Seega kuulub M.R. ’i hagi Konguta Vallavalitsuse vastu lapse kasvatusõiguse tagasisaamiseks rahuldamisele. KOHTUKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 2 TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja kohtukulude väljamõistmise taotlust kohtule ei esitanud, seega tuleb hageja kohtukulud jätta tema enda kanda. Kohtunik 3