§-de 60 lg 1; 61 lg 1, 3; 70 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja nõude esitanud vanema kasuks alates elatisehagi esitamisest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus leiab, et võrreldes elatise väljamõistmise ajaga 1998.a on käesoleval ajal alaealise tütre vajadused suurenenud ja igakuise elatusraha alammäära ühele lapsele tõstetud. Vanema ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist 2 ebapiisavalt.
lg 2, 4 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005 määrusega nr 328 on kehtestatud kuupalga alammääraks 3000 krooni, millest pool on 1500 krooni. Palgatõendist (tl 14) nähtub, et hageja töötab Tartu Tamme Gümnaasiumis ja tema töötasu on 5400 krooni kuus. Palgatõendist (tl 22) nähtub, et kostja 2004 aasta sissetulek oli 34 336,36 Eurot (537 247 krooni) ning kostja neto kuupalk 20 200 krooni. Eespoolviidatud tõendeid ja poolte seletusi arvestades, leiab kohus, et kummagi vanema varalist seisundit ning laste üldteatud vajadusi arvestades, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks X ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha suurendada 2300 kroonini kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Sealjuures arvestab kohus järgmiste asjaoludega.
Lapse elukoht on hageja juures, kes nii või teisiti peab kandma igapäevast hoolt ja kulutusi lapse kasvatamise eest kostjast suuremal määral. Kostja suurem sissetulek hagejast võimaldab tal anda ülalpidamist lapsele suuremal määral kui hagejal. Kohustus tasuda pangalaenu ning toetada oma teisi ülalpeetavaid ei saa olla käesoleval juhul takistuseks X ülalpidamiskohustuse täitmisele. Vanem peab tagama endale sellised elatusvahendid, mis võimaldavad ülalpidamist anda kõigile isikutele, keda ta on kohustatud seaduse järgi ülal pidama. Hageja on taotlenud
lg 2 alusel elatise suurendamist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et elatise suurendamise hagi korral tuleb suurendatud elatis välja mõista aga
lg 1 alusel alates elatisehagi esitamisest 30.09.2005, sest Tartu Maakohtu 20.11.1998 otsusega on kostjalt juba elatis välja mõistetud ning hagi on esitatud
lg 3 alusel asjaolude muutumisel väljamõistetud elatise suurendamiseks.
lg 2 näeb ette elatise tagasiulatuva väljamõistmise juhul, kui vanem ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud. Nähtuvalt täitevosakonna tõendist (tl 12-13) on kostjal hageja ees elatise võlgnevus 8600 krooni ulatuses, mis tuleb samuti kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ §-le 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on taotlenud kostjalt õigusabikulu 1888 krooni väljamõistmist (tl 29). TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele teiselt poolelt välja esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. TsMS § 48 lg 1 p 6 järgi on antud maksete suurendamise hagis hagihinnaks 24 000 krooni ja võlgnevuse hagis 8600 krooni. Kohus, arvestades TsMS §-s 61 lg 1 p 1 sätestatut, mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulu 1630 krooni. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 64 lg 1 alusel kostjalt välja riigilõivu 1750 krooni riigituludesse (hagi hinnalt 24 000 krooni). Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.