Tsiviilasi nr 2-05-19126 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 7. märts 2006 Tartu Kohtumaja Tsiviil

§-de 60 lg 1; 61 lg 1; 70 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja nõude esitanud vanema kasuks alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab, et poolte alaealine poeg elab hageja juures, kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust hageja poolt nõutavas ulatuses, mistõttu elatis tuleb kostjalt hageja kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks välja mõista alates elatisehagi esitamisest. Elatisehagi on esitatud kohtule 31. oktoobril 2005 (tl 5).

§ 61

lg 2, 4 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2004 määrusega nr 374 on kehtestatud kuupalga alammääraks 2690 krooni, millest pool on 1345 krooni ning
2. detsembri 2005 määrusega nr 328 on kehtestatud kuupalga alammääraks 3000 krooni, millest pool on 1500 krooni. Nähtuvalt palgatõendist (tl 10) töötab hageja Tartu Lasteaias Helika õpetajana ning tema kuutöötasu on 5000 krooni. Kostja selgituse kohaselt teeb ta juhutöid ning teenib 2000 – 2500 krooni kuus. Kostjal on veel kaks ülalpeetavat alaealist tütart esimesest abielust. Poolte väiteid ja esitatud tõendeid arvestades, leiab kohus, et kummagi vanema varalist seisundit ning lapse üldteatud vajadusi arvestades, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks S.S. ülalpidamiseks välja mõista elatusraha 1100 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Sealjuures arvestab kohus järgmiste asjaoludega.

§ 49kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Lapse ülalpidamiskulutuste kandmisel peavad osalema mõlemad vanemad. Poolte alaealine poeg on 8-aastane. Vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt 2004.a tellitud uurimusele „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ läheb terve lapse ülalpidamine linnas vanusegrupis 7-13 eluaastat maksma 2180 krooni kuus. Vanem peab tagama endale sellised elatusvahendid, mis võimaldavad ülalpidamist anda kõigile isikutele, keda ta on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidama. Kostja on täielikult töövõimeline ja ta on tööga võimeline oma lastele ja endale elatist teenima.

§ 61

lg 6 p 3 kohaselt võib kohus muudel mõjuvaks tunnistatud põhjustel elatise suurust vähendada alla alammäära. Kohus leiab, et kostja poolt veel kahe alaealise 2 tütre ülalpidamine on mõjuvaks põhjuseks, et vähendada lapse ülalpidamiseks väljamõistetavat elatise suurust alla

§ 61lg 4 nimetatud suuruse.

Pooled on kinnitanud kohtule, et kostja on tasunud elatist kuni jaanuarikuuni 500 krooni kuus, s.o alates elatisehagi esitamisest 1500 krooni, mistõttu tasutud elatis tuleb väljamõistetavast elatisest maha arvata ja kostjalt elatis välja mõista alates

1. detsembrist
2. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 64 lg 1 alusel kostjalt välja riigilõivu 1050 krooni riigituludesse (hagi hinnalt 11 700 krooni). Kohtunik 3