Obsah (4)

§ 64§ 48§ 61§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2006.a., Tartu kohtumaja Viimase kohtuistungi aeg 23. märts 2006.a. Tsiv

§-dest 435, 436, 438, 439, 441, 442, 468 lg 3 kohus otsustas:

1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Välja mõista A.S. elatusraha lapse X ülalpidamiseks L.L. u kasuks alates
3. oktoobrist 2005.a. igakuiselt 2000.- (kaks tuhat) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. X ülalpidamiseks tuleb elatusraha maksta kuni tema täisealiseks saamiseni.
4. Käesolev kohtuotsus kuulub ühe kuu elatise osas viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus algatatakse sissenõudja kirjaliku avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel. Kohtukulude jaotus Välja mõista A.S. riigilõiv 1500.- (tuhat viissada) krooni riigituludesse ja 1200.- (tuhat kakssada) krooni õigusabikulu L.L. u kasuks. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigilõiv 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber mõlema konto puhul 2900072699, selgitus riigilõiv Tartu Maakohtu kohtuasjade toimingutelt. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja ja kostja suhtest, mis kestis septembrist 2004.a. kuni märtsini 2005.a., sündis nende ühine poeg X. Kostja ei ole enne ega pärast lapse sündi teda toetanud. Hageja esitab hagiavalduses lapse igakuised kulud, milliseid on kokku 3800 krooni ulatuses. Hageja soovib, et lapsele mõistetaks välja 4000 krooni suurune elatis. Hageja täiendas hiljem oma hagiavaldust. Täienduse kohaselt on lapse kulutused igakuiselt järgmised: • toidukulud 780 krooni (kusjuures tuleb arvesse võtta, et tervele perele kulutatavaks toidurahaks on märgitud 1200 krooni); • garderoobikaubad 750 krooni; • eluruumikulud 835 krooni; • kodukulud ja koduhooldus 70 krooni; • tervisekulud 100 krooni; • transpordikulud 65 krooni; • isikliku hügieeni ja hoolduskulud 1200 krooni; • muud isiklikud esemed 100 krooni. Hageja märgib, et ehkki lapse kulud igakuiselt on praegu keskmiselt 3900 krooni, tuleb siiski arvestada, et lapse kasvades need pigem suurenevad. Hagiavalduse täienduse kohaselt on hageja igakuine sissetulek 6500 krooni, kostjal seevastu 10 000 krooni kuus ning ta omab sõiduautot, mistõttu on kostja majanduslik olukord parem kui hagejal. Hagiavalduse täienduses hageja vähendas oma nõuet ja palub kohtul kostjalt välja mõista elatis 2500 krooni kuus alates lapse sünnikuust oktoobrist 2005.a, kuid mitte vähem kui seadusega ette nähtud elatise miinimummäär, ning L.L. u hagimenetluse kulud. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei ole nõus nõutava summaga. Ta leiab, et kulutused, mida hageja on välja toonud, peaksid olema tõendatud. Kostja selgitab, et lisaks hageja ja kostja ühise lapse ülalpidamisele on tal ka muid kohustusi. Kostja on käesoleval ajal abielus O.S., kes ootab last (tl 30). Kostjal on võetud eluasemelaen, mille tagasimakse on igakuiselt 2000 krooni. Kostja leiab, et nõue maksta hagejale igakuiselt 2500 krooni elatist ei ole põhjendatud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole oma nõuet piisavalt põhjendanud, kuna toob lapse kuludeks 3900 krooni kuus ega selgita, miks ta nõuab kostjalt suuremat elatist kui pool eelmainitud summast. Tulenevalt PerekS §-st 60 on last kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Seega on loogiline, et nõudes 2500 krooni kuus tuleks hagejal tasuda lapse ülalpidamiseks igakuiselt sama suur summa. 2 KOHTUISTUNG Hageja nimetab lapsele igakuiselt kuluvad summad, mis on järgmised: • mähkmed 1293 krooni (ühe paki hind 258,60; kuus kulub 5 pakki); • niisked rätikud 139 krooni (ühe paki hind 69,50; kuus kulub 2 pakki); • söök 786 krooni; • eluruumikulud 835 krooni; • tervisekulu 200 krooni; • muud isiklikud asjad 100 krooni. Seega kulub lapsele igakuiselt 3353 krooni. Hageja leiab, et lisaks poolele lapsele kuluvast summast tuleb kostjal tasuda ka elatiselt tasutav tulumaks. Kostja esindaja väidab, et kui kostja 10 000-kroonisest palgast maksud maha arvestada, jääb talle kätte vaid 7000 krooni, ning seega on hageja ja kostja majanduslikult samas seisus. Kostja esindaja leiab ka seda, et kulutusi tuleb teha vastavalt võimalustele, mistõttu peaks hageja hakkamasaamiseks oma elukorraldust muutma. Kostja on nõus maksma igakuise elatisena 1800 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendatud. Hagejal ja kostjal on ühine laps . A.S. on X sünniakti kantud lapse isana. PerekS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest (PerekS § 61 lg-d 1 ja 2). Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PerekS § 61 lg 4). Vabariigi Valitsuse
5. detsembri 2005.a. määrusega nr 328 kehtestati alates
6. jaanuarist 2006.a. kuupalga alammääraks 3000 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha lapsele alates
7. jaanuarist
8. a olla väiksem kui 1500 krooni. Sotsiaalministeeriumi tellimusena valmis
9. aastal uurimus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“1, mille eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse ja tema kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Uurimuse tulemusena on välja arvutatud, et terve linnalapse ülalpidamiskulud
10. aastal ühes kuus 0-6-aastaste vanusegrupis on 1993 krooni. Hageja leiab hagiavalduses, et tema lapsele kulub ühes kuus 3900 krooni ning on hagiavalduses kui ka kohtuistungil üksikasjalikult välja toonud, millised igakuised kulutused on. Kohtuistungil räägitu ja hagiavalduses toodu on erinevad, kusjuures istungil esitatud kulud olid väiksemad, kui hagiavalduses toodud. Kohus peab õiglaseks käsitleda nii hagiavalduses kui ka istungil esitatud kulutusi. Mähkmed 1293 Niisked rätikud 139 Söök 786 Eluruumikulud 835 Tervisekulud 200 Muud isiklikud asjad 100 Garderoobikaubad 750 Kodukulud ja -hooldus 70 Transpordikulud 65 1 Arvutivõrk. Kättesaadav: www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf, 28.03.2005.a. 3 Niisuguste kuluarvestuse puhul kulub lapsele ühes kuus 4238 krooni, mis on märkimisväärselt erinev sellest, mis Sotsiaalministeerium niisuguses vanuses lapsele on ette näinud. Kohus ei saa hagejapoolseid kuluarvestusi täiel määral asjakohasteks lugeda, mistõttu peab vajalikuks teha mõned korrektiivid. On teada, et mähkmepaki hind kauplustes on erinev ja müügil on kaupa, mis on odavam kui hagiavalduses toodud, seega võtab kohus arvestuse aluseks maksimumsuuruses mähkmepaki orienteeruva keskmise hinna, milleks on 129 krooni. Samamoodi on niiskete rätikutega, mis maksavad 69.50 asemel kaupluses 42 krooni pakk. Seega kujuneb mähkmetele kulutatavaks summaks 645 krooni kuus 1293 asemel ja niisketele rätikutele 84 krooni kuus 139 asemel. Ühtlasi leidis kohus, et ühes kuus toidule kulutatavat summat tuleb vähendada 783-lt 600-le ja seda järgneval põhjusel. Hageja on hagiavalduse täienduses märkinud, et perele (hageja ja kaks last) kulub ühes kuus 1200 krooni. Ei ole loogiline, et väikelapsele kulub sellest rahast 786 krooni, sest ülejäänud kahele inimesele jääks sel juhul üksnes 414 krooni, mis on ilmselgelt liiga napp. Seega pidas kohus reaalseks, et X ei kulu ühes kuus rohkem kui 600 krooni. Samale summale vähendas kohus ka garderoobikaupadele tehtavaid kulusid. Hageja väitis, et igakuiselt kulub nendele 750 krooni. Kohus leiab, et igas kuus ei ole hädavajalik lapsele nii suures summas uusi riideid osta. Ülejäänud summasid pidas kohus asjakohasteks. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja ei saa arvestada hindu ja kulutusi maksimaalsetest hindadest lähtuvalt, vaid saab teha kulutusi, mis on mõistlikud ja tema enda majanduslikele võimetele vastavad. Eelmainitud kulude jaotuse korral kujuneksid lapse igakuisteks kuludeks 3129 krooni. Hageja on leidnud, et kostja majanduslik seis on hageja omast märgatavalt parem, mistõttu tuleks viimaselt tulenevalt PerekS § 61 lg-st 2 välja mõista rohkem kui pool lapse ülalpidamiseks kuluvast elatisest. Kostja on märkinud, et tema palgaks on küll 10 000 krooni, ent nimetatud summa näol on tegu brutopalgaga ning reaalselt saab ta sellest kätte vaid 7000 krooni. See summa on samas suurusjärgus hageja igakuiselt saadava 6500 krooniga. Kohus leiab, et võrrelda tuleb mõlemapoolset reaalselt kättesaadavat summat, mis kuuluvad samasse suurusjärku. Seega tuleb lapsele igakuiselt kuluv summa jagada kaheks, s.o 1564,50 krooni. Ei saa arvestamata jätta, et elatisena saadavalt rahalt tuleb tasuda ka tulumaksu. Tulumaks 1564,50-lt kroonilt on 359,80 krooni. See tuleb liita kostja poolt tasutavale elatisrahale. Järelikult on kostja tasutav summa 1924,30 krooni. Kohus peab mõistlikuks ümardada see hageja kasuks 2000 kroonini. KOHTUKULUDE JAOTUS
11. jaanuaril
12. a jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamisseaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kehtib kohtukulude jaotamisel
13. detsembrini
14. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (

).

§ 64

lg 1 sätestab, et riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

§ 48lg 1 p 3 kohaselt määratakse elatise hagis hagihind aasta elatusrahaga.

Kohus rahuldas hageja nõude elatise maksmiseks 2000 krooni ulatuses. Aasta elatusraha kujuneb seejuures niisuguseks: 2000*12=24 000 krooni. Nimetatud summalt tuleb tasuda riigilõivu 1500 krooni. See tuleb kostjalt riigi kasuks välja mõista. Hageja taotleb ka õigusabikulude kostjalt hageja kasuks väljamõistmist. Õigusabikulu suuruseks on märgitud 4248 krooni.

§ 61

lg 1 p 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi 4 eest, kusjuures hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast.

§ 48lg 1 p 3 kohaselt määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga.

Käesolevas tsiviilasjas on hagihind 24 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et õigusabikulu taotlus ei ole täielikult põhjendatud ning asub seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1200 krooni. Tulenevalt

§ 468

lg-st 3 tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et ühe kuu elatusraha on hagejale poeg X ülalpidamiseks viivitamata hädavajalik, milleks kohus peab käesoleval ajal ühe kuu elatise suurust. Kohtunik 5