2-06-3591 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-06-3591 Määruse kuupäev Jõhvi, 09. november 2006.a kl.15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Iisaku Valla avaldus S. S.`le eestkoste määramiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 25. oktoober 2006.a Istungitel osalenud isikud Avaldaja I. V. (registrikood
- x)esindaja E. J. (isikukood x); Puudutatud R. S. (isikukood x); isikud S. S. (isikukood x); J. S. (isikukood x). Resolutsioon 1. Avaldus rahuldada. 2. Seada S. S. (isikukood x, tegelik elukoht
- x)üle eestkoste kuni 09. novembrini 2009.a ning määrata tema eestkostjaks R. S. (isikukood x, elukoht x kellele anda esindusõigus eestkostetava suhtes S. S. kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. 3. S. S. ei või iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistab ta ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab S. S. hääleõiguse. 4. Otsustada eestkoste pikendamise avaldaja või eestkostja avalduse alusel, kui 09. novembriks 2009.a ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
(3)2-06-3591
- veebruaril 2006.a esitatud avalduse kohaselt on S. S. 100 %töövõimetu. Arstliku ekspertiisiga on tal tuvastatud sügav puue. S. S. tervislik seisund on halb, ta vajab igapäevast hoolitsust. Abikaasa J. S. ei ole huvitatud S. S. ravimisest ning hoolitsus on olnud minimaalne. S. S. ei suuda oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Ta võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda ja teiste elule, tervisele või varale. Avaldaja palus määrata S. S. eestkostjaks tema õde R. S., kes juba hoolitseb ja teeb toiminguid eestkostetava eest.
- 12.04.2006.a toimunud kohtuistungil kohus vastavalt TsMS §524 kuulas S. S. ära. Ta oli võimeline vastama kohtuniku küsimustele ja nõustus endale eestkoste seadmisega ning eestkostjaks enda õde R. Selliku määramisega.
- Et selgitada eestkostetava vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire esinemise samuti et tuvastada, kas eestkostetav saab aru oma tegudest ja kas ta on võimeline neid juhtima, 25.05.2006.a kohtumäärusega määrati kohtupsühhiaatriaekspertiis.
- TÜK Psühhiaatriakliiniku ekspertide poolt 24.07.2006.a koostatud ekspertiisi akti nr 98 kohaselt S. S. ei saa täielikult aru oma tegudest ega ole võimeline neid juhtima. Selline võimetus on kestva iseloomuga. Ta ei ole võimeline enda eest iseseisvalt hoolitsema ja vajab eestkostja määramist. KOHTUISTUNG
- Kohtuistungil avaldaja esindaja jäi esitatud avalduse juurde. Tema seletuste kohaselt tuleb määrata eestkostjaks vaid R. S., sest J. S. ei ole hoolitsenud enda abikaasa eest, ta elab vabaabielus uue elukaaslasega ja ei ole enam võimeline enda abikaasa eest hoolitsema.
- Asjast puudutatud isik R. Sellik toetas avaldust ja palus määrata end õe eestkostjaks. Tema seletuste kohaselt reaalselt hoolitseb ta enda õe eest alates 2006.a veebruarikuust.
- J. S. ei soovinud ise eestkostjaks hakata ega nõustunud abikaasale eestkostja määramisega. Tema seletuste kohaselt viidi S. S. enda õe juurde sunniviisil. Asjast puudutatud isik leidis, et abikaasal oleks hea elada hooldekodus.
- S. S. kohtuistungile ei ilmunud. R. Sellik teatas, et ei olnud võimalik teda istungile toimetada, kuna ta muutus argessiivseks ja ei andnud ennast riidesse panna. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
- Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
- Tsiviilasja on võimalik lahendada ka ilma eestkostetava osavõtuta põhikohtuistungist. Kohus on kuulanud S. S. ära 12.04.2006.a toimunud kohtuistungil. Tsiviilasja raames kogutud tõendid võimaldavad asja arutada ilma eestkostetava osavõtuta kohtuistungil, kuna eksperdid on avaldanud arvamust, et eestkostetav suudab viibida kohtuistungil, kuid ei pruugi istungil toimuvast aru saada.
- Avaldaja nõudeks on täiseilsele isikule eestkoste määramine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §8 lg2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, 2
(3)2-06-3591 nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. TsÜS §8 lg3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
- Kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nähtub, et eestkostetaval esineb nõdrameelsus, mis väljendub vaimsete võimete tagasilangusena ning varem omandatud teadmiste-oskuste vähenemisena. Ta ei saa täielikult aru oma tegudest ega ole võimeline neid juhtima, selline võimetus on kestva iseloomuga. S. S. ei ole võimeline enda eest iseseisvalt hoolitsema ning vajab eestkoste määramist (tl. 68-69). Põhjendamatud on asjast puudutatud isiku J. S. vastuväited enda abikaasa hooldekodusse paigutamise vajaduse kohta. Asjast puudutatud isik ise ei ole piisaval määral hoolitsenud enda abikaasa eest ega võtnud midagi ette selleks, et paigutada abikaasa hooldekodusse. Sellepärast ja tekkiski eestkostja määramise vajadus ja tema abikaasa viidi Iisakust Tartusse enda õe juurde.
- Eksperdid leidsid, et S. S. vajab eestkostja määramist. Menetlusosalistel ei ole vaidlust eestkostja määramise üle. Nõusoleku enda eestkostjaks on andnud tema õde R. S., kes üle poole aasta tegelikult hoolitseb eestkostetava eest ja täidis ajutise eestkostja ülesandeid Viru-Maakohtu 25.05.2006.a kohtumääruse alusel. Asjaolusid, mille kohaselt R. S. ei saa olla eestkostja, kohus ei tuvastanud. Sellepärast vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 kohus määrab S. S.`le eestkostjaks R. S.´u kuni 09.11.2009.a ja seab eeskoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks. Kohus otsustab eestkoste pikendamise avaldaja või eestkostja avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus. Vastavalt TsMS §526 lg5 kohus keelab S. S.l kõikide tehingute tegemise, eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohtukulud
- 24.06.2006.a maksis avaldaja ekspertiisi tasu ja kulude katteks ette 1 400 krooni. SA Tartu Ülikooli Kliinikum 21.08.2006.a arve kohaselt kohtupsühhiaatria ekspertiisi tasuks on 2 767.01 krooni. Viru Maakohtu 30.08.2006.a kohtumäärusega maksti ekspertiisiasutusele tasu 2 767.01 krooni, s.h 1 400 krooni avaldaja poolt tasutud summa arvelt ja 1 367.01 krooni riigituludest. Seega vastavalt TsMS §172 lg2 jätab kohus ülejäänud osas ekspertiisi tasu 1 367.01 krooni riigi kanda.
- Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS §524 lg1, §525 lg1, lg2, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3
(3)