Korteri maksumus käesoleval hetkel on 900 000 krooni. Kostja soovib seda jagada nii, et korter jääks hagejale ja ta maksaks kostjale välja rahalise kompensatsiooni poole korteri väärtuses – 450 000 krooni. Lähtudes eelmainitust palub kostja jagada poolte abielu kestel soetatud ühisvara selliselt, et hageja omandisse jääks korteriomand asukohaga Tartus, X ja hagejalt mõistetaks välja rahaline kompensatsioon kostja kasuks summas 450 000 krooni, ning kohtukulud jätta kostja kanda. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUHAGILE Hageja ei ole vastuhagiga nõus. J.P. selgitab, et korter on ostetud tema ja tema vanemate EVP-de eest, kusjuures suurem osa EVP-dest kuulus algselt hageja vanematele. Hageja vanemad kinkisid need hagejale, ning kinke näol tegemist lahusvaraga. Seega on korter omandatud suuremalt jaolt lahusvara arvelt. Ühtlasi soovib hageja juhtida kohtu tähelepanu sellele, et hagejaga koos elab tema tütar, kes on skisofreenik. Neiu vajab eraldi tuba ning peab viibima rahulikus keskkonnas. Tema haigus nõuab palju tähelepanu, kannatust ja igapäevast tööd. Samal elamispinnal elavad ka kostja 83-aastased vanemad. Ühisvara pooleks jagamine selliselt, et kostja saaks 450 000 krooni, on põhjendamatu. Eelnevast tulenevalt palub hageja mitte arvestada kostja vastuhagiga ning kaitsta J.P. ja hageja vanemate huve. KOHTUISTUNG Hageja selgitab istungil, et soovib abielu kostjaga lahutada, kuna kostja tarbib aastaid alkoholi ning tekitab joobes olles kodus skandaale. Tema käitumine häirib hageja vaimuhaiget tütart ja üleüldist kodurahu. Hageja soovib pärast lahutust kanda oma neiupõlvenime X. Hageja leiab, et korterihinnaks on 900 000 asemel 800 000 krooni. Kostja on sellega nõus. Hageja on seisukohal, et kuivõrd 24,7% EVP-dest, mille eest korter osteti, oli hageja oma ja ülejäänu sai ta oma vanematelt, siis on kostja osaks ühisvarast 10% korterist. See summa oleks piisav, et laenuga korter osta. 2 Kostja on seisukohal, et ei ole oluline, kelle EVP-de eest on korter erastatud, oluline on vaid see, et see on erastatud abielu jooksul. Seega tuleb vara pooleks jagada. Arvesse tuleb võtta ka seda, et kostja on invaliid. Seetõttu oleks kostjal vaja ühetoalist korterit. Korteri pooleksjagamisel saadava summa eest oleks see võimalik. Hageja leiab, et käesoleval juhul on olemas alus vara jagamisel poolte võrdsusest kõrvalekaldumiseks. Korter on erastatud EVP-de alusel ja suurem osa neist on hageja vanemate käest saadud. Lisaks tuleb arvesse võtta asjaolu, et EVP-de ülekandmisel lubas hageja oma vanematele, et kindlustab nad elamispinnaga. Samuti on oluline märkida, et hageja laps on invaliid. Nimetatud kohustuste tõttu palub hageja kõrvale kalduda poolte võrdsuse printsiibist. Kostja leiab, et puuduvad igasugused põhjused, miks tuleks vara jagamisel poolte võrdsusest kõrvale kalduda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud.
lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendataks lapsesse või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõistetaks välja elatis. Kohus tuvastas kohtuistungil, et hageja tahab abielu lahutada, kuna kostja tarvitab alkoholi ja tekitab kodus skandaale, millest tulenevalt on hageja sõnul abielulised suhted juba mõnda aega lõppenud.
lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu näol on tegemist institutsiooniga, mis põhineb ühisel tahtel. Seda võib analoogiat kohaldades välja lugeda ka
Eelnevast tulenevalt järeldab kohus, et kui üks abikaasa ei soovi enam abielu jätkata, siis puudub abielu aluseks olev poolte ühine tahe ning abielu jätkamine on võimatu. Seega leiab kohus, et J.P. ja P.P. vaheline abielu tuleb lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. J.P. on kohtule avaldanud, et soovib kanda peale lahutust oma neiupõlvenime, milleks on X. Ühisvara jagamise küsimuses tugineb hageja
lg-le 1, kus sätestatakse, et kinke teel omandatud vara on abikaasa lahusvara ning leiab, et kuna suurem osa korteri ostmiseks kulunud EVP-osakuid on saadud hageja vanematelt, siis on korter omandatud hageja lahusvara arvelt. Kohus ei saa sellise seisukohaga nõustuda. Hageja vanemate käest saadud EVP-de näol ei ole tegemist kinkega, kuna kinkeleping ei ole sõlmitud tol ajal kehtinud seaduse järgses vormis. Nimelt sätestas TsK § 260 lg 1, et kinkeleping summaga üle viiekümne krooni, valuutaväärtuste puhul aga summaga üle viie krooni peab olema notariaalselt tõestatud. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et EVP-de üleandmine oleks olnud notariaalselt tõestatud, seega ei saa kohus asuda seisukohale, et tegu oleks kinkega. Eelmainitud arvamust toetab ka Riigikohtu 10. novembri 2004. a otsus nr 3-2-1126-04. Kuna tegu ei ole kinkega, siis ei ole hageja vanemate poolt üle antud EVP-de näol tegemist ka hageja lahusvaraga, vaid abielu kestel omandatud varaga, mida tuleb lugeda ühisvara hulka kuuluvaks. Järelikult kuulub ka kõnesolev korter täielikult ühisvara hulka.
lg 2 p 1 alusel võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanuväärivat huvi. Hageja on viidanud, et hagi esemeks olevas korteris elavad peale tema veel tema invaliidist tütar, kes vajab oma tuba ja pidevat hoolt, ning hageja 83-aastased vanemad. Kostja on selgitanud, et kuna on invaliid, siis vajab ta ühetoalist 3 mugavustega korterit ning ühisvara pooleks jagamisel hüvitusena saadava summa eest oleks see võimalik osta. Kohus, kaalunud mõlema poole tähelepanuväärivaid huve, leiab, et antud juhul on põhjendatud poolte võrdsusest kõrvalekaldumine hageja kasuks. Kohus mõistab kostja rasket olukorda seoses uue elamispinna leidmisega, ent on siiski arvamusel, et hageja seisukohad poolte võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks on kaalukad. Nimelt on hageja põhjendanud, et temast, ja ka kõnesolevast elamispinnast, sõltuvad peale tema veel tema pensionäridest vanemad ning raskelt haige tütar. Kostjal on tulenevalt
§-dest 60 ja 64 kohustus kõiki eelmainituid abistada ja tagada neile mõistlikud elamistingimused. Kohtu meelest on ilmne, et hageja sügava puudega tütar ei ole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama ja kandma kõikki vajalikke kulutusi saadavast töövõimetuspensionist. Samuti on kohus seisukohal, et hageja vanemad, kes korteri erastamisel nõustusid oma EVP-d üle kandma tütrearvele, eesmärgiga tagada ka endale kindlus hilisema eluaseme osas, paneb hagejale nii seadusest tuleneva kui ka moraalse kohustuse tagada oma vanematele elu lõpuni elamispind. J.P. on vormistatud oma tütre hooldajaks ja teeb oma sõnade kohaselt selle kõrvalt ka jõudumööda kojamehe tööd. Kohus on veendumusel, et tulenevalt eeltoodust ei saa olla hageja sissetulek selline, mis võimaldaks tal võtta märkimisväärseid laenukohustusi. Seega on ilmne, et hageja huvi poolte võrdsusest kõrvalekaldumise osas on põhjendatud. P.P. l ei ole isikuid, kelle elamistingimused ja heaolu sõltuks temast. Kohus leiab, et eelmainitud asjaolusid arvesse võttes oleks nii õiglane kui ka seaduslik kalduda poolte võrdsusest kõrvale nii et, kohus tunnistab hageja osaks ühisvarast 2/3 ja kostja osaks 1/3, kusjuures hageja omandisse jääb korter ning ta on kohustatud hüvitama kostjale enamsaadu. Kuna pooled on kokku leppinud, et korteri väärtuseks on 800 000 krooni, siis 1/3 väärtuseks on 266 640 krooni ja hagejal tuleb kostjale nimetatud summa hüvitada. KOHTUKULUDE JAOTUS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.