lg 2 sättest ei tulene, et enne ÄS § 363-10 sätestatud toimingu teostamist puuduks huvitatud isikutel kohtusse pöördumise õigus. Kolmandaks võimaldaks kohustatud isiku poolne tõlgendus
Isegi, kui eeldada, et avalduse esitamine on võimalik üksnes pärast ÄS § 363-10 lg 1 sätestatud toimingute tegemist, ei ole kohustatud isik osundanud sättele, mis läbivaatamata jätmist võimaldaks. Avaldaja leiab, et sel juhul kooskõlas menetlusökonoomika põhimõttega on mõistlikum menetlus peatada kuni kohustatud isiku poolt ÄS § 363-10 märgitud teadaande esitamiseni. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 608 lg 1 kohaselt kohus määrab äriühingu osanikele ja aktsionäridele käesolevas peatükis sätestatud korras hüvitise suuruse üksnes hüvitise suuruse määramiseks õigustatud osaniku või aktsionäri avalduse alusel.
lg 2 järgi avalduse võib esitada kolme kuu jooksul alates ajast, millal ülevõtmisotsus edastati vastavalt äriseadustiku §-le 36310 äriregistri pidajale, äriühingute ühinemise kandmisest ühendava ühingu asukoha äriregistrisse, jagunemise kandmisest jaguneva äriühingu asukoha äriregistrisse või ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul pole toimunud aktsiate ülekandmist põhiaktsionäri kontole ega edastatud ülevõtmisotsust äriregistrile (ÄS § 36310). Kohus leiab, et isegi kui avalduse võib esitada enne ÄS § 36310 sätestatud toimingut ning
lg 2 sätestab avalduse esitamise lõpptähtaja, ei ole aktsiate ülevõtmisega jõutud sellisesse järku, kus kohus saaks hakata andma hinnangut vähemusaktsionäridele määratud hüvitisele.
lg 1 p 13 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus leiab, et avaldust ei ole võimalik menetleda. Avaldust saab menetleda pärast seda, kui ülevõtmine on ka tehniliselt lõpuni viidud kõigi vähemusaktsionäride suhtes. Avaldus on menetluses alates 18.08.2006 ning lõpmatuseni ei saa kohus oodata, kuni avalduse menetlemise tingimused on täidetud. Alates 18.08.2006 kuni määruse tegemiseni ei ole menetlust takistav asjaolu ära langenud. Samas pole ka alust menetluse peatamiseks. Kui asja menetlust takistav asjaolu ära langeb (täidetud on ÄS § ÄS § 36310 nõue) võib avaldaja pöörduda sama avaldusega kohtusse.
kohaselt tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kuna kohus avaldust menetleda ei saa, jätab kohus hagiavalduse menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes läbivaatamata. Kohus märgib, et kui avaldaja arvates on tegemist kohustatud isiku pahatahtliku viivitusega aktsiate ülevõtmise lõpuniviimisel, siis ÄS § 363-8 lg 5 on sätestatud sanktsioon, mille kohaselt alates ülevõtmisotsuse tegemisest peab põhiaktsionär tasumata hüvitussummadelt maksma viivist seadusega kehtestatud suuruses. Samuti on võimalus nõuda kohustatud isikult viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus jätab käesoleva menetlusega seotud menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda
Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse osaliselt või täielikult, kui esitatud taotlus või avaldus jäetakse läbi vaatamata. Meeli Kaur kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.