KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-959 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Gaida Kivinurm ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 20.
§-st 65 on hagejal õigus esitada nõue kostjate vastu. Kooskõlas § 137 lõikega 1, mis sätestab, et kui mitu isikut vastutavad 2
(4)samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad kostjad hüvitise maksmise eest solidaarselt.
- Veetoru purunemise tagajärjel A. K korteris tekitati veekahjustusi A. K korteris. Sellega rikuti viimase omandit. Kahju tekitanu vastutusele võtmiseks piisab ka hoolsuskohustuse täitmatajätmisest (VÕS § 104 lg 2, 3).
- P. P hooletus seisnes selles, et ta asetas lõhutava WC karbi kivitüki veetoru lähedale, mis võimaldas kivitükil vajuda veetorule ja seda vigastada, mille tagajärjel tekkisid veekahjutused A. K korteris. Tunnistajana üle kuulatud A. S ütlustega on tõendatud, et veetoru lõhkumises on süüdi kostja P. P, kes ütles tunnistajale, et pani betoonitüki seina najale ja see kukkus veetorule. Süü puudumist ei ole kostjad tõendanud ning nõude suurust vaidlustanud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
- P.P esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse tema suhtes langetatud osas ning jätta rahuldamata Ee AS-i hagiavaldus P.Pi suhtes esitatud nõude osas.
- Kohus määras ebaõigesti kindlaks kostja poolt kahju tekitamise personaalse süü fakti asjaolud, kuna P.P ei ole süüdi veekahju tekitamises. Avarii tekkimise momendil teostasid A. K korteris töid OÜ N juhtkonna korraldusel kolm töölist, kellest üks oli P.P. Töökohustuste jaotamise korra kohaselt lõhkus kostja seinu ja vannitoakarbi lage, teised töötajad võtsid vastu ja ladustasid tema poolt lõhutud plaadi tükke. Vastavalt kostja seletusele purunes plaaditüki kukkumise tagajärjel vannitoa toru, mis oli juba demonteeritud ja pandud töötajate poolt vannitoa seina äärde püsti. Kostja aitas töötajaid plaadi paigaldamisel seina äärde, kuid selle kukkumine toimus juba peale seda, kui P.P oli selle juurest lahkunud. Plaadi kukkumise momendil oli seal kaks OÜ N töötajat. Kostja töökohustuste hulka ei kuulunud murdunud vannikabiini plaatide eemale tassimine. Kostja ütlustest nähtub, et puudub põhjuslik seos veekahju tekkimise ja tema tegevuse vahel. Muid tõendeid, mis kinnitaksid kostja süüd, kohtule esitatud ei olnud. Seega on kohtu seisukoht ja hageja väide, et P.Pi puhul on tegemist isikuga, kes vahetult põhjustas veekahju, paljasõnaline.
- Kostja ei nõustu ka kohtuotsuse ja hagiavalduse õigusliku põhjendusega. VÕS § 1043 ei ole kostja suhtes kohaldatav, kuna ta ei ole kellelegi kahju tekitanud ning kui lähtuda kohtu seisukohast kostja süü suhtes, siis peaks antud juhul vastustama tekitatud kahju eest kostja tööandja vastavalt VÕS §-le 1054 ja TsÜS §-le
- Samuti ei ole kostja suhtes kohaldatav VÕS § 65, kuna kostja, OÜ N ja korteriomanik A. K ei ole solidaarvõlgnikud, sest neil on õigusliku iseloomu seisukohast erinevad kohustused. P.P vastutus tuleneb töösuhtest OÜ-ga N ning viimane kannab vastutust tellija A. K ja kolmandate isikute ees lepingulistest suhetest tulenevalt.
- Kohus jättis kohaldamata VÕS §-i 1054 ja TsÜS §-i 132, mis kuulusid asjaolusid arvestades kohaldamisele. P.P kui OÜ N töötaja täitis A. K korteris oma töökohustusi, s.t kostja on isik, keda OÜ N kasutas oma kutsetegevuses. Kui lähtuda kohtu seisukohast kostja süü suhtes, siis antud juhul peab vastustama tekitatud kahju eest mitte P.P, vaid tema tööandja OÜ N. OÜ N kui juriidilise isiku lõppemine ei tähenda tema töötajate automaatset vastustust, kuna osaühingu tegevuse eest kannavad äriseadustiku kohaselt vastustust ainult tema juhatuse liikmed. Seega ei ole P.P kohane kostja ning puudub õiguslik alus temalt kahju hüvitise väljamõistmiseks. 3
(4)Vastustaja seisukoht
- A. K leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja seega tuleb see jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Vastustaja seisukoht
- Ee AS leiab, et maakohus on jõudnud antud asjas õigetele järeldustele ja kohtuotsuse muutmiseks puudub alus ning seetõttu palub ta jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
- Kolleegium leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
- Nõustuda ei saa apellandi väitega, et käesoleval juhul puudub põhjuslik seos veekahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et tunnistaja A. S ütlused tõendavad seda, et veetoru lõhkumises on süüdi kostja P. P, kes ütles tunnistajale, et pani betoonitüki seina najale ja see kukkus veetorule.
§ 1050
lõikest 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisti. Seega eeldatakse õigusvastaselt kahju tekitanud isiku süüd ning kostja ei ole tõendanud enda käitumises süü puudumist. Asjaolu, kas P.Pi töökohustuste hulka kuulus murdunud vannikabiinide eemale tassimine, ei mõjuta kostja vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest. 18. Kolleegium nõustub sellega, et kostja kohustus hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju tuleneb VÕS §-st 1043 ning kostjad P.P ja A. K vastutavad solidaarvõlgnikena.
§ 137
lõikest 1, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kuivõrd A. K ei ole vaidlustanud maakohtu otsust teda puudutavas osas, siis ei ole kolleegiumil alust hinnata maakohtu otsuse seaduslikkust osas, millega maakohus mõistis hüvitise ja kohtukulud välja A. K.
- Õige ei ole kostja seisukoht, et kohus jättis kohaldamata VÕS §-i 1054 ja TsÜS §-i 132, mis reguleerivad vastutust teise isiku eest. Kohus on lõpetanud 06.04.2005 määrusega menetluse kostja tööandja OÜ N suhtes tulenevalt TsMS § 217 punktist 7, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui asjas pooleks olev juriidiline isik on lõppenud õigusjärglaseta ning seetõttu puudus alus kostja poolt viidatud normide kohaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus piisavalt motiveeritud ning kohus ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme.
- Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõikest 1 jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. G. Kivinurm R. Allikvere T. Kollom 4
(4)