← Eesti

2-05-1645/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-05-1645 Tsiv

) § 36 lg 1 p-s 3 ja lg-s 3 sätestatule. Kui kostja oleks V. V töötasust teostanud elatusraha kinnipidamist vastavalt nõude arestimise aktile, oleks hageja saanud elatusraha kätte tunduvalt suuremas summas, kui ta sai. Hageja kahju on leidnud asja arutamisel tõendamist, kui mitte hageja näidatud suuruses. Õige ja kooskõlas

§ 36lg-ga 3 on kostja poolt esitatud saamata jäänud elatusraha suuruse arvestus.

Kostja arvestas V. V palgast maha ka tulumaksu ja töötuskindlustusmaksu. Hageja seda ei arvestanud. Hageja sai perioodil 2002 september kuni 2004 juuli elatusraha vähem 27 918 krooni, kuna kostja raamatupidaja ei täitnud kohtutäituri seaduslikku korraldust. Hageja ei ole tõendanud, et kostja sai rahalise nõude arestimise akti enne 2002.a septembrikuu palga arvestust ning et kostjal oleks olnud võimalik kinnipidamist teostada juba V. V selle kuu palgast, mistõttu kohus arvestas kahju suuruse kindlakstegemisel kostja vastuväidet.

  1. Hageja 18% intressinõue on alusetu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 ei näe ette intressi tasumise kohustust. Hageja väited tema poolt võetud pangalaenust ja tasutavast laenuintressist on tõendamata.
  2. Tunnistaja T. T ütluste kohaselt on V. V elatusraha võlg hageja ees 24.10.2005 seisuga 300 414, 35 krooni. Seega on elatusraha võlg pidevalt suurenenud ja sellest saab järeldada, et hageja ei ole perioodil 2002 kuni 2004 eest elatusraha saanud, st tekkinud kahju on hüvitamata. Tõendatud on kostja poolt hagejale kahju tekitamine suuruses 25 160 krooni. Kostja vastutus tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse 3 (TsÜS) § 132 lg-st 2, mille kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Antud juhul täitis kostja kohustusi rahalise nõude arestimisakti täitmisel raamatupidaja E. S, kellel oli kostjaga töölepinguline suhe. Kostja ei ole tõendanud E. S süü puudumist. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
  3. Hageja palus maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jäetud osas ja mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 62 360 krooni.
  4. Kohus oleks pidanud kahju suuruse määramisel võtma aluseks hageja, mitte kostja arvestuse. Vastavalt tulumaksuseaduse §-dele 24 ja 19 lg 1 peab elatise saaja tasuma tulumaksu ja talle tuleb välja maksta kogu summa.
  5. Kohtutäitur T. T esitas 20.09.2002 töötasu arestimise akti ja kostja pidi tegema töötasust kinnipidamisi alates septembrist, olenemata sellest, millal on asutuses töötasu arvestamise aeg.
  6. Hageja nõudis 18% intressi seetõttu, et tal ei olnud kostja süül vahendeid laste ülalpidamiseks, ta oli seetõttu sunnitud võtma laenu ja tasuma selle eest 18% intressi ning kostja peab selle hüvitama. Kostja vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
  7. Kostja palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi osaliselt rahuldati ning teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata.
  8. Maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 36

lg 1 p 3, VÕS § 127 lg-t 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 ning mõistis ebaõigesti kostjalt hageja kasuks välja väidetavalt õigusevastaselt tekitatud kahju. Kostja ei ole seadusest tulenevat kohustust rikkunud ega hagejale kahju tekitanud. 14.

§ 36

lg 1 keelab ilma töötaja nõusolekuta teostada kinnipidamisi töötaja palgast ning p 3 sätestab, et töötaja nõusolekuta võib palgast kinni pidada muid seaduses sätestatud summasid. Maakohus jättis tähelepanuta, et TMS kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonis ei sätestanud sundtäitmise raames sissenõude pööramist palganõudele. TMS § 6412 lg 1 sätestas, et sissenõuet võib pöörata nõudele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Isegi kui nõude all pidada silmas ka palganõuet, ei võinud sundtäitmise raames sissenõuet pöörata palganõudele, kuna

§ 36

lg 1 keelas töötaja nõusolekuta teostada töötaja palgast kinnipidamisi, so seaduses oli sätestatud teisiti. Seetõttu puudus tööandjal õigus kohtutäituri poolt koostatud rahalise nõude (töötasu) arestimise akti alusel töötaja nõusolekuta tema palgast kinnipidamisi teha. Kostjal oli V. V nõusolek tema palgast kinnipidamiste tegemiseks just niisuguses ulatuses nagu kostja kinnipidamisi tegi ja kohtutäituri ametialasele arveldusarvele üle kandis.

  1. Maakohus tuvastas, et V. V on K. V ees elatusraha võlg, mis on pidevalt suurenenud ja mille koosseisu on arvestatud ka kostja poolt väidetavalt õigusvastaselt kinnipidamata elatusraha perioodi 2002 september – 2004 juuli eest. Maakohus asus aga seisukohale, et V. V hageja ees olev elatusraha võlgnevus eelnimetatud perioodi eest suurusega 25 160 krooni on samal ajal ka kahju, mille kostja on hagejale tekitanud õigusvastaselt. Seetõttu on maakohtu otsus vastuoluline, millega kohus rikkus ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 1 tulenevat kohtuotsuse põhjendatuse nõuet.
  2. Kostja on seisukohal, et 25 160 krooni näol, mille hageja on Tallinna Linnakohtu 15.12.2000 kohtuotsuse täitemenetluse raames väidetavalt vähem saanud, on 4
  3. tegemist V. V kui kohtuotsuse alusel elatusraha maksma kohustatud isiku täitmata kohustusega hageja kui elatusraha saama õigustatud isiku ees ning hagejal on võimalik oma nõuet rahuldada kõnealuse kohtuotsuse alusel toimuva täitemenetluse korras. Kohus mõistis kostjalt sisuliselt välja V. V hageja ees oleva elatusraha võlgnevuse ning pani sellega kostjale põhjendamatult ja seadusevastaselt vastutuse V. V täitmata kohustuse eest. Kohtul tulnuks jätta hagi täielikult rahuldamata. Pealegi tekiks vaidlustatud kohtuotsuse jõustumisel ja selle täitmisel õiguslikult lubamatu olukord, kus hageja saaks 2002 - 2004.a täitemenetluse raames väidetavalt vähem saadud rahasumma 25 160 krooni sisse nõuda nii V. V elatusraha võlgnevusena Tallinna Linnakohtu 15.12.2000 otsuse alusel kui kostjalt väidetavalt õigusvastaselt tekitatud kahjuna, saades seega põhjendamatut tulu. Vastused apellatsioonkaebusele
  4. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu ning palusid need jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
  5. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et K.V apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja OÜ H vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja ringkonnakohus teeb uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
  6. Vaidluse all ei ole asjaolud, et hageja juures elab tema ja V. V abielust sündinud neli last, kelle ülalpidamiseks mõisteti Tallinna Linnakohtu 15.12.2000 otsusega V. V hageja kasuks välja elatusraha 6000 krooni kuus. 20.09.2002 koostas kohtutäitur töötasu arestimise akti ja saatis selle täitmisele V. V töökohta - OÜ-sse H, kus V. V töötas ajavahemikul 01.06.2002 kuni 31.07.
  7. Kostja pidas V. V palgast elatusraha kinni suuruses, milleks V. V oli andnud oma nõusoleku ja kandis kohtutäituri arveldusarvele kokku 47 400 krooni. Vaidlus on selle üle, kas kostja rikkus kohtuotsuse täitmisel seadust ja põhjustas sellega hagejale kahju, mille peab hagejale hüvitama. Kuigi kostja leidis, et ta ei ole hagejale kahju tekitanud, esitas ta vastuväited ka hageja esitatud kahju arvestusele.
  8. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muu hulgas eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi
  9. lõike järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
  10. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kostja ei teostanud V. V palgast elatusraha kinnipidamisi vastavuses seaduse (

§ 36

lg 1 p 3 ja lg 3) ja kohtutäituri nõude arestimise aktiga, mistõttu hageja sai kostja õigusvastase tegevuse tõttu laste ülalpidamiseks elatusraha vähem, kui tal oleks olnud seaduse järgi õigus saada ning sellega tekitas kostja hagejale kahju VÕS tähenduses. Kostja ei ole selles oma süü puudumist VÕS § 1050 lg 1 järgi tõendanud. 5 23. Ekslik on kostja seisukoht, nagu oleks tal olnud õigus V. V palgast kinnipidamisi teostada üksnes ulatuses, milleks oli V. V nõusolek.

§ 36

lg 1 p 3 kohaselt võib töötaja palgast ilma tema nõusolekuta seadusega ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada lisaks sama paragrahvi 1. ja 2.lõikes loetletud summadele ka muid seadusega ettenähtud summasid.

§ 36

lg 3 sätestas, et kõigi palgale pööratud nõuete alusel kinnipidamise korral peab töötajale maksmiseks või tema pangakontole ülekandmiseks jääma vähemalt summa, mis vastab 80%-le riigi poolt kehtestatud palga alammäärast. Sissenõude pööramist nõudele, muuhulgas ka palganõudele, reguleeris vaidlusalusel ajal TMS § 6412. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõlgenda kostja nimetatud paragrahvi 1.lõiget koosmõjus

§ 36

lg-ga 1 õigesti, kui leiab, et nimetatud säte keelab sundtäitmise raames pöörata sissenõuet võlgniku palgale. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas täitemenetluse eesmärgiga – täita täitedokument kõigi seadusega lubatud abinõude tarvitusele võtmisega, milleks on muu hulgas ka sissenõude pööramine võlgniku palganõudele.

  1. Asjaolu, et kohtuotsuse järgi peab hagejale maksma elatusraha V.V ning tal on tekkinud võlgnevus, mille hulka on arvestatud ka kostja poolt kinnipidamata elatusraha ajavahemikul
  2. september – 2004 juuli, ei välista iseenesest hageja kahjunõude rahuldamist, nagu kostja leiab. Tegemist on erinevate õigussuhetega, mis teineteist ei välista. Kohus ei mõistnud kostjalt hageja kasuks välja V. V elatusraha võlgnevust ega pannud kostjale vastutust V. V täitmata kohustuse eest, vaid tuvastas kostja poolt hagejale õigusvastaselt kahju tekitamise ja mõistis kostjalt välja kahju hüvitise. Iseenesest on õige kostja väide, et hageja võib juhul, kui V. V tasub elatusraha võlgnevuse, alusetult rikastuda. Sellisel juhul on aga kostjal võimalik esitada vastav tagasinõue VÕS 52.ptk sätetele tuginedes. Maakohtu otsus ei ole vastuoluline ja kohus ei rikkunud TsMS § 436 lg-st 1 tulenevat kohtuotsuse põhjendatuse nõuet, nagu kostja leiab.
  3. Hageja intressinõude jättis kohus õigesti rahuldamata põhjendusega, et see ei põhine seadusel. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et ta oli sunnitud kostja tegevuse tõttu võtma laenu ja tasuma selle eest 18% intressi, mille kostja peab hüvitama, kuid kohtule ta sellekohaseid tõendeid ei esitanud. Eeltoodud asjaoludel ei ole hagetud intressivõlga suurusega 27 242 krooni võimalik lugeda hageja tõendatud kahjuks.
  4. Ringkonnakohus ei pea õigeks hageja ega kostja kahju hüvitise arvestust. Hageja märgib õigesti, et vastavalt tulumaksuseadusele peab elatusrahalt maksma tulumaksu selle saaja, millega kostja ei arvestanud, kuid hageja jätab oma arvestusest ebaõigesti välja tulumaksu ja töötuskindlustusmaksu, mida V. V peab tasuma. Samuti ei nõustu ringkonnakohus sellega, et esimese astme kohus jättis arvestamata võlgnevuse 2002.a septembrikuu eest. Kostja oleks pidanud tõendama, et ta sai kohtutäituri poolt 20.09.2002 koostatud töötasu arestimise akti kätte ajal, mil tal ei olnud enam võimalik V. V septembrikuu palgast kinnipidamisi teostada. Antud juhul ei ole kostja seda tõendanud. Isegi kui pidada tõeseks kostja väidet, et kohtutäituri akti saamisel oli septembrikuu palgaarvestus juba tehtud, ei anna see iseenesest alust selles osas võla arvestamata jätmiseks. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid ega põhjendusi, mis võimaldaks järeldada, et tal ei olnud võimalik uut palgaarvestust teha.
  5. Kahju hüvitise suurus tuleb arvestada järgmiselt: 6 Kuu palk - 80% - töötuskindl. - tulumaks = elatusraha kohtutäiturile min. (arvestusl.) kantud vahe 2002 september oktoober november detsember 5430 4880 4880 6779 1480 1480 1480 1480 54 49 49 68 125 125 125 125 3771 3226 3226 5106 0 1500 0 1500 3771 1726 3226 3606 2003 jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember 5146 3580 3756 5596 7415 6728 6319 8707 7898 5457 7016 7783 1728 1728 1728 1728 1728 1728 1728 1728 1728 1728 1728 1728 51 36 38 56 74 67 63 87 79 55 70 78 189 189 189 189 189 189 189 189 189 189 189 189 3178 1627 1801 3623 5424 4744 4339 6703 5902 3485 5029 5788 1500 1500 1500 1500 1500 3400 2000 2500 2500 2500 2500 4000 1678 127 301 2123 3924 1344 2339 4203 3402 985 2529 1788 2004 jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli 5457 5457 6237 6887 10625 7029 10154 1984 1984 1984 1984 1984 1984 1984 55 55 62 69 106 70 102 152 152 152 152 152 152 152 3266 3266 4039 4682 8383 4823 7916 2500 2500 2500 2500 2500 2500 2500 766 766 1539 2182 5883 2323 5416 KOKKU: 55 947 Kuna hageja kanda oleks jäänud elatiselt arvestatav tulumaks, väheneb hageja kahju aastatel 2002-2004 kehtinud 26% tulumaksumäära arvestades 14 546 krooni võrra. Seega on hageja saanud kostja õigusvastase tegevuse tõttu kahju 41 401 krooni ja kostja peab selle hagejale VÕS § 1043 alusel hüvitama.
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS 64 lg 1 järgi mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 3150 krooni. Kuna hagi ja hageja apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt ning kostja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus muud kohtukulud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel kummagi poole enda kanda. 7 Ü. Jänes T. Kollom A. Tänav

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.