3-05-1075/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-05-1075 (endine 3-521/05) Otsuse kuupäev 20.aprill 2006 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XX kaebus ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 07.09.2005 otsuse peale Asja läbivaatamise kuupäev 5.aprill 2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XX ja tema esindaja YY ning vastustaja ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni esindaja Karin Künnapu Resolutsioon Jätta XX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjon tunnistas 26.04.1995 otsusega nr 33-8711 Viljandi linnas Eha 1 (kinnistu nr 173) majavalduse suhtes õigustatud subjektiks õigusvastase võõrandamise aegse omaniku Johannes Luige abikaasa Ida Luige. 27.09.1995 täiendas ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjon oma otsust nr 33-8711 A maaüksuse (1170 m2) omandireformi objektiks tunnistamise osas. 27.09.2000 muutis ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjon otsust nr 33-8711 B Eha 1 õigusvastaselt võõrandatud maaüksuse pinna suurust (1848 m2). Nimetatud otsuste aluseks oli Eha 1 kinnistu nr 173 majavalduse natsionaliseerimine ENSV Teataja 1940, nr 48 art 555 alusel. ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni otsuse kohaselt vara natsionaliseeriti ENSV Riigivolikogu 23.07.1940 deklaratsiooniga. Omandireformi õigustatud subjektiks nimetatud vara suhtes tunnistati Ida Luik, Johannes Luige abikaasa. 11.02.1999 testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse järgselt päris Ida Luige vara XX. Kuna Viljandis Eha 1 asuva maja natsionaliseerimisakti ei ole, on XX põhjust arvata, et nimetatud natsionaliseerimise aluseks olev akt on tegemata, mistõttu ta pöördus Viljandi maakonnakomisjoni poole kaebusega tühistada ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 26.04.1995 otsus nr 33-8711 (täiendatud 27.09.1995 ja 27.09.2000). ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjon jättis oma 07.09.2005 otsusega XX avalduse rahuldamata, kuna ühtegi uut tõendit kaebaja ei esitanud. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XX esitas kaebuse kohtule, paludes tühistada osaliselt ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 07.09.2005 otsus, millega jäeti rahuldamata tema kaebus maakonnakomisjoni 26.04.1995 otsuse nr 33-8711 (täiendatud 27.09.1995 ja 27.09.2000) tühistamise nõudes, teha vastustajale ettekirjutus kohustades tühistada ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 26.04.1995 otsus nr 338711 (täiendatud 27.09.1995 ja 27.09.2000) osaliselt, elamute õigusvastaselt võõrandatud varaks tunnistamise osas. Kaebaja väidab, et ta on Viljandis Eha 1 asuva maja natsionaliseerimisakti kohta järelpärimisi teinud erinevatesse arhiividesse, samuti Viljandi Linnavalitsusse, Viljandi Maavalitsusse, kuid nimetatud natsionaliseerimisakti ei ole, küll on aga väljavõte natsionaliseerimisele kuuluvate majade nimestikust - ENSV Teataja, 1940, nr 48 art 555, mis sisaldab Eha 1 kinnistut nr

1. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, kuna puudus seadusandlik alus tunnistada Eha 1 asuv hoone õigusvastaselt võõrandatud varaks, sest nimetatud vara ei natsionaliseeritud ega konfiskeeritud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni otsus on seaduslik, kuna kogutud tõenditest lähtuvalt määras Viljandi maakonnakomisjon kindlaks, et Eha 1 majavalduse õigusvastane võõrandamine toimus natsionaliseerimise käigus. Ka õigustatud subjektiks tunnistatud Ida Luik ei vaidlustanud ega protesteerinud enda õigustatud subjektiks tunnistamise vastu, alles 2005.aastal pidas XX vajalikuks vaidlustada 1995.aastal tehtud otsust. Viljandi maakonnakomisjon vaatas asja läbi oma 07.09.2005 toimunud istungil, kuid kuna ühtegi uut tõendit XX komisjonile antud asjas ei esitanud, siis jättis Viljandi maakonnakomisjon XX avalduse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud protsessiosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja pöördus 23.05.2005 ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni poole avaldusega, taotledes maakonnakomisjoni 26.04.1995 otsuse nr 33-8711 (täiendatud 27.09.1995 ja 27.09.2000) tühistamist, kuna tema arvamuse kohaselt ei ole Viljandi linna Eha 1 krundil asuvaid hooneid kunagi natsionaliseeritud ning seega ei ole tegemist õigusvastaselt võõrandatud varaga omandireformi aluste seaduse mõttest tulenevalt. Kaebaja väide, et Viljandis Eha 1 asuvat majavaldust ei ole natsionaliseeritud, kuna puudub natsionaliseerimisakt, ei ole õige ja ei leidnud kohtus tuvastamist. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra (edaspidi Kord) punkti 15.3 kohaselt peab komisjon kontrollima ja kindlaks tegema, kas avalduses märgitud vara on võõrandatud viisil, mis on sätestatud omandireformi aluste seaduse §-s
2. ORAS-e §-s 6 lg 2 sätestatud loetelu kohaselt käsitletakse natsionaliseerimist ühe variandina vara õigusvastase võõrandamise tuvastamisel. Korra punkti 16 kohaselt peab vara natsionaliseerimine olema tõendatud väljavõttega Riigi Teatajast või „Eesti NSV Teatajast“, kus avaldati natsionaliseeritud vara nimekiri, või väljavõtte või ärakirjaga Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusest vara natsionaliseerimise nimekirjadesse võtmise kohta, natsionaliseerimisakti ärakirja või mõne muu dokumendiga, mis tõendab vara natsionaliseerimist. Asja materjalidest nähtuvalt lähtus ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjon oma 26.04.1995 otsuse nr 33-8711 tegemisel järgmistest majavalduse Eha 1 natsionaliseerimist tõendavatest dokumentidest: 1) Eesti NSV Elamu- ja Kommunaalmajanduse Ministeeriumi Projekteerimise Instituudi Kommunaalprojekti 1989 väljaantud „Natsionaliseeritud majade nimestik Viljandi rajoonis“ (tl 36-37); 2) Ida Luige esindaja Jüri Meritsa 26.08.1991 Viljandi Maakonnavalitsusele esitatud avalduse lisa nr 2 – väljavõte ENSV Teatajast nr 48, 1940, art 555 (tl 38-39); 3) Viljandi Maakonna Arhiivist 01.09.1992 väljastatud natsionaliseeritud Eha 1 maja bilanss (tl 40); 4) Väljavõte Viljandi Linna TSN Täitevkomitee 10.06.1948 koosoleku protokollist, mille kohaselt otsustati lugeda Eha 1 juures asuv ehitusmaterjal varem natsionaliseeritud maja juurde kuuluvaks ja samuti natsionaliseerida ( tl 41). Kohus on seisukohal, et nendest kogutud tõenditest lähtuvalt on ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjon õigesti kindlaksmääranud, et Eha 1 majavalduse õigusvastane võõrandamine toimus natsionaliseerimise käigus. Kohus märgib ära ka asjaolu, et ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 26.04.1995 otsusega nr 33-8711 nõustus ka Ida Luik, kes ei vaidlustanud enda õigustatud subjektiks tunnistamist ja kuni 2005.aastani ei pidanud ka XX vajalikuks tehtud otsust vaidlustada. Korra punkt 16 sätestab, et kui pärast komisjoni otsuse tegemist ilmnevad uued asjaolud (taotletakse vara, mida ei olnud esialgu märgitud, esitatakse uusi tõendeid jms.), mis võivad tingida tehtud otsuse muutmise, esitab avalduse vastuvõtja materjalid ilmnenud asjaolude kohta kohalikule komisjoni, kes vaatab need läbi. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kuna XX ei esitanud maakonnakomisjonile ühtegi uut tõendit, mis oleks võinud tingida varemtehtud otsuse muutmise, siis tema paljasõnalised väited, et Eha 1 kinnistut ei natsionaliseeritud, ei andnud alust muuta ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 26.04.1995 tehtud otsust nr 33-8711 (täiendatud 27.09.1995 ja 27.09.2000). Arvestades eeltoodut jätab kohus XX kaebuse rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebuse esitaja poolt kantud kohtukulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Maare Aloe kohtunik