3-06-1769/2

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1769 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus R.E.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Tatjana Rand Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa pikendamist – R.E., sünd. xx xx xxxx Kohtuistungi toimumise aeg
3. september
4. a, Tallinn Resolutsioon Anda luba R.E.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks tähtajaga kuni
5. november
6. a. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu hiljemalt
7. septembril
8. a. Kaebus peab jõudma Tallinna Halduskohtusse hiljemalt tähtpäeval kella 17.00-ks. Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. R.E. sündis xx xx xxxx. a Gruusias Tshinvali rajoonis (nn Lõuna-Osseetias).
10. R.E. saabus Eesti Vabariiki
11. aastal viisa alusel, mille kehtivus lõppes
12. novembril
13. a. R.E. ei lahkunud Eesti Vabariigist.
15. novembril
16. a tegi Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (KMA) R.E.ile ettekirjutuse Eestist lahkumiseks hiljemalt
17. jaanuariks
18. a. Eestist lahkumise tähtaega pikendati
19. aprillini
20. a. R.E. ei lahkunud Eesti Vabariigist.
22. septembrist
23. a kuni
24. augustini
25. a kandis R.E. Ämari Vanglas vabadusekaotuslikku karistust narkokuriteo eest.
26. KMA
27. aprilli
28. a otsusega keelduti R.E.ile elamisloa andmisest. R.E. vaidlustas otsuse kohtus. Käesolevaks ajaks on jõustunud kohtuotsus, millega jäeti kaebus rahuldamata.
30. mail
31. a pidasid politseiametnikud R.E.i kinni ning Tallinna Halduskohtu
32. mai
33. a otsusega anti luba tema kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses kuni
34. juulini
35. a.
36. KMA esitas Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada R.E.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega eesmärgiga vormistada väljasaatmiseks vajalikud reisidokumendid: isikul ei ole kehtivat reisidokumenti, mistõttu ei saa väljasaatmist lõpuni viia. R.E. keeldus Gruusia võimude nõutavate reisidokumendi taotluste täitmisest. KMA pöördus
37. mail
38. a läbi Välisministeeriumi Gruusia Saatkonna poole Vilniuses palvega väljastada tagasipöördumistunnistus, kuid käesolevaks ajaks ei ole vastust saadud.
39. R.E. palub jätta KMA taotluse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
40. Kohus leiab, et KMA taotlus R.E.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lõike 1, § 14 lõigete 1, 31 ja 32, § 18 lõike 1, § 23 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
41. R.E.il puuduvad jätkuvalt välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. KMA on teinud kohaseid toiminguid väljasaatmise sundtäitmise täideviimiseks – soovitanud R.E.il täita reisidokumendi taotlus ja palunud Gruusia võimudel väljastada R.E.ile tagasipöördumistunnistus. R.E.il puudub kehtiv reisidokument, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik. Puuduvad seaduses ettenähtud alused tema väljasaatmiskeskusest vabastamiseks.
42. KMA
43. aprilli
44. a otsusega keelduti R.E.ile elamisloa andmisest ning jõustunud kohtuotsusega on jäetud R.E.i kaebus rahuldamata. Tulenevalt elamisloa andmisest keeldumise otsuse kehtivusest ja siduvusest (haldusmenetluse seaduse §-d 60 ja 61) ei saa väljasaatmise ja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise üle otsustamisel uusi asjaolusid esile toomata tõstatada küsimust sellest, kas R.E.il on õigus Eestis elamisloale. Uue asjaoluna ei ole käsitatavad A. Arjupini esitatud dokumendid, mille kohaselt polevat Gruusia ja nn Lõuna-Osseetia võimudel andmeid tema kuulumise kohta Gruusia kodakondsusesse. Olukord Gruusia koosseisu kuuluvas Tshinvali rajoonis (nn Lõuna-Osseetias) on üldteada – Gruusia ei teosta seal faktiliselt võimu, enamik osseete on võtnud endale Vene kodakondsuse. Seega ei oma määravat tähtsust, kas R.E.il on formaalselt Gruusia kodakondsus või mitte, sest Gruusia kodakondsuse mitteomamine ei takista iseenesest naasmist kodumaale (see võib toimuda ka läbi Vene Föderatsiooni). Ühestki õigusaktist ei tulene, et määratlemata kodakondsusega isikut ei tohi ega saa Eesti Vabariigist välja saata. Üldteadaolevatel andmetel ei käi vaidlusaluses regioonis praegu sõda, ehkki olukord on viimasel ajal pingestunud, mistõttu pole hetkel takistusi isiku väljasaatmiseks VSS § 171 ega rahvusvahelise õiguse normide järgi. KMA peab siiski hoolikalt jälgima arenguid Gruusias ning enne väljasaatmise reaalset täideviimist olema veendunud, et R.E.i elu ega tervis ei satu ohtu sihtkohas muutunud olukorra tõttu.
45. Asjaolu, et väljasaadetaval puudub asukohajärgses riigis elamispind ja lähisugulased, ei välista tema väljasaatmist. R.E.i väiteid perekonnaelu elamise kohta Eestis loeb kohus paljasõnalisteks ja vastuolulisteks – Tallinna Halduskohtu
46. novembri
47. a otsusest haldusasjas nr 3-1690/04 näh- 2 tuvalt kinnitas R.E. tookord, et elas sugulaste juures ning et „oli tal enne vabaduse kaotust elukaaslane, kuid see kooselu on lõppenud“; käesolevas asjas aga väitis isik, et on elukaaslasega katkematult koos elanud kuus aastat. Seda väidetavat kooselu ei ole vormistatud abieluks ning sellest ei ole sündinud lapsi. Villem Lapimaa Kohtunik 3