lg-t 3 ja lugeda esialgse haldusakti peale esitatud kaebuse esitamise tähtaja alguseks vaideotsuse teatavakstegemise päeva ja seega tühistamiskaebus ei ole tähtaegne. Kohus selgitas kaebajale, et juhul, kui kaebaja soovib jääda tühistamiskaebuse juurde, tuleb esitada tähtaja ennistamise taotlus ja märkida tähtaja möödalaskmise põhjused. Samuti selgitas kohus võimalusi taotluse muutmiseks. Kaebaja ei soovinud taotlust muuta. 15.11.2005 kirjas tõi kaebaja välja kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjusena asjaolu, et viibis kaebuse esitamiseks ettenähtud ajal kartseris. 22.03.2005 kohtumäärusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja küsis vastustaja seisukoha kaebuse esitamise tähtaegsuse ja tähtaja ennistamise taotluse osas. Vastustaja on seisukohal, et M.I.i 15.11.2005 kirjas välja toodud asjaolu, et ta viibis kaebuse esitamiseks ettenähtud ajal kartseris ei ole käsitletav mõjuva põhjusena kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel, kuna kaebaja ei ole märkinud, mis ajavahemikul ta kartseris viibis ning kuidas antud asjaolu oli takistuseks kaebuse tähtaegsel esitamisel. Tühistamiskaebus KMA 02.05.2005 tähtajalise elamisloa ja tööloa andmisest keeldumise otsuse peale on esitatud tähtaja rikkumisega ning mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad. Seega tuleb haldusasja menetlus lõpetada. Kohus on seisukohal, et kaebaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei kuulu rahuldamisele.
lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kaebaja esitas kohtule kaebuse 20.06.2005, taotledes 02.05.2005 tehtud KMA otsuse nr 20051123 tühistamist. Kuna kaebaja vaide suhtes sisulist otsust ei tehtud, vaid vaie tagastati kaebajale, siis ei kohaldu KMA 02.05.2005 otsuse nr 20051123 vaidlustamisel kohtus
Kaebus tuli esitada 10 päeva jooksul KMA 02.05.2005 otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Seega on tühistamiskaebus esitatud tähtaja rikkumisega. Esitatud kaebusest nähtub, et M.I. on vaidlustatud otsuse kätte saanud. Kaebaja pidi olema teadlik kaebuse esitamise tähtajast, mis on ära toodud kaevatava otsuse lõpus. Kohus rahuldab kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel (
Kohus peab kohtupraktikas väljakujunenud seisukohast lähtudes hindama vaid kaebaja poolt kaebuses tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Mõjuvaks põhjuseks saavad reeglina olla vaid objektiivsed põhjused, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kaebaja on 15.11.2005 kirjas nimetanud tähtaja möödalaskmise põhjusena asjaolu, et ta viibis kaebuse esitamiseks ettenähtud ajal kartseris. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, mille kohaselt ei saa kaebaja poolt nimetatud asjaolu, lugeda mõjuvaks objektiivseks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel, kuna kaebaja ei ole tõendanud, mis ajavahemikul ta kartseris viibis ega põhjendanud, kuidas antud asjaolu oli takistuseks kaebuse tähtaegsel esitamisel. Kohtule teadaolevalt on ka kartseris viibimise ajal kinnipeetaval võimalik saada kohtuga kirjavahetuse pidamiseks nii paberit kui kirjutusvahendit. Kohus, hinnates tähtaja ennistamise taotluses toodud põhjendusi ja vastustaja arvamust, leiab, et kaebaja ei ole mõjuvate põhjuste esinemist tõendanud, mistõttu taotlus tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ja menetlus lõpetada. 2.
lg 4 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv asja menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud (
Seega tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 10 krooni kaebajale tagastada. 3. Kohus peab vajalikuks kaebajale selgitada, et tal on võimalik esitada KMA-le uus taotlus, mida ei saa ette pidada perspektiivituks arvestades Riigikohtu halduskolleegiumi poolt 09.05.2006 tehtud lahendit kohtuasjas nr 3-3-1-6-06, kus Riigikohus leidis, et kinnipeetaval ei ole küll subjektiivset õigust ennetähtaegsele vabanemisele, kuid tal on õigus, et vangla direktor tema ennetähtaegse vabastamise taotlust menetleks ning teatud juhtudel võib elamisloa puudumine kaasa tuua isiku subjektiivsete õiguste rikkumise. Kinnipeetaval, kellel võib olla Eestis perekonnaelu ning puududa riik, kuhu teda oleks võimalik välja saata ning kui tema elamisloa taotlus on KMA-le esitatud ajal, kus tal on reaalselt võimalik taotleda ennetähtaegset vabastamist, võib olla alust elamisloa saamiseks. Küsimuse otsustab KMA kaalutlusõiguse alusel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
Jätta rahuldamata M.I.’i taotlus tähtaja ennistamiseks ja lõpetada haldusasja nr 305-479 menetlus M.I.´i kaebuses KMA 02.05.2005 otsuse nr 20051123 tühistamiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.