Obsah (6)

§ 407§ 468§ 367§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2006, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-14564 Ts

) § 322 lg 1 sätestab, et kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 24.07.2006. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et hagile tähtajaliselt vastamata jätmise korral on kohtul

§ 407lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt sama sätte 3. lõikele võib tagaseljaotsuse sellisel juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulist, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti.

§ 367

kohaselt võib hagis koos põhinõudega esitada viivisenõude ka selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 2 2-06-14681 Pooled sõlmisid 06.08.2004 Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale krediidilimiiti summas 8 000 krooni, püsimaksega 400 krooni kalendrikuus. Vastavalt lepingule arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi, mille määr on 16% aastas. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma iga kuu

1. kuupäeval hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja tagastama kasutatud krediidilimiiti püsimakse suuruses summas. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 8 742.32 krooni väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimakse tagastamata. Kostjal tekkis võlgnevus hageja ees. Seisuga 22.05.2006 moodustab kostja Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 9 060.90 krooni, millest võlgnevuse põhiosa on 8 742.32 krooni, viivis 68.58 krooni, leppetrahv 200 krooni ja menetlustasu 50 krooni. 18.06.2005 sõlmisid hageja ja kostja käenduseta väikelaenu lepingu nr 05-133653-VL, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 40 000 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi 18% aastas. Samuti kohustus kostja tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgsed maksed ning tagastama laenusumma osade kaupa iga kuu
2. kuupäeval. Tagastamise lõpptähtpäevaks oli 01.07.
3. Kostja oma kohustustest kinni ei pidanud ja tal tekkis võlgnevus hageja ees. Seisuga 22.05.2006 moodustab kostja laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 43 313.78 krooni, millest põhiosa on 38 505.43 krooni, intress 4 044.11 krooni, viivis 337.38 krooni ja leppetrahv 426.86 krooni. Hageja on teavitanud kostjat kirjalikult Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingust ja laenulepingust tulenevatest võlgnevustest ja nõudnud võlgnevuste tasumist, kuid kostja ei ole kuni käesoleva ajani võlgnevusi tasunud. Hageja on mõlemad lepingud kostjaga üles öelnud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja võlgnevus kogusummas 52 374.68 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates 23.05.2006 (EKP intress + 7% aastas).

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Merike Varusk Kohtunik 3