Liiklusseaduse § 413 lg 8 näeb ette juhtimisõiguse peatamise isikul, keda on neljandat või enamat korda karistatud juhtimisõiguse peatamist ettenägeva liiklusseaduse sätte alusel. Liiklusseaduse § 7422 lg 2 sätestatud rikkumiste eest on juhtimisõiguse peatamine ette nähtud alates teistkordsest karistusest. Seega ei ole U. L liiklusseaduse § 413 lg 8 subjektiks, kuna juhtimisõiguse peatamist ettenägevaid rikkumisi on U. L enne 10.05.2005 toime pannud kaks. U.L. esitas halduskohtule õiendi oma liiklusalastest väärtegudest ning selle kohaselt on U. L
Ülaltoodud motiivide kohaselt on U. L vaid kolm sellist rikkumist, mille eest saab vastavalt seadusele juhtimisõiguse peatada.
lg 8, mida kaebuse esitaja suhtes on kohaldatud, ei näe ette võimalust peatada juhtimisõigust 24 kuuks kolme juhtimisõiguse peatamise kaasa toonud
Põhiseaduse (PS) § 11 kohaselt võib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. PS § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. ARK toiming juhtimisõiguse peatamisel (vastava haldusakti andmine) on riigivõimu teostamise üks viise ning peab seega alluma rangelt seadusele.
ei näe juhtimisõiguse peatamise otsust tegevale haldusorganile ette võimalust kohaldada kaalutlusõigust. Seega on volitatud organ kohustatud järgima
lg 8 kõrvalekalleteta.
lg 8 sõnastus on niivõrd selge, et õigusnormi ühel adressaadil mootorsõiduki juhil - on raske
lg 8 sõnastust mõista selliselt, et tema juhtimisõigus peatatakse 24 kuuks koheselt neljanda
Vastupidi koosmõjus
lõikest järeldatav, et juhtimisõiguse peatamine on ette nähtud
lg 2 puhul tingimuslikult ning tingimuseks on õiguslik fakt, et isikul oleks eelnevalt juhtimisõigus juba kolmel korral peatatud (tähtsust ei oma kas juhtimisõigus on peatatud
Kaebusele lisatud õiendist kaebaja väärtegude kohta ei nähtu, et kaebaja oleks kolmel korral toime pannud väärteo, mille eest on tal juhtimisõigus peatatud. Õiendi kohaselt on U. L juhtimisõigus peatatud vaid ühel korral. Seega ei too
lg 2 kohane väärtegu juhtimisõiguse peatamist kaasa automaatselt ega ole vaadeldav sellisena ka
Seega on rikutud kaebuse esitaja õigust õiguspärasele ootusele seaduse rakendamise suhtes ning kohaldatud seadust kaebaja suhtes ebasoodsamalt. Riigikohus on 23.02.2004 haldusasja nr 3-3-1-1-04 läbivaatamisel leidnud järgmist: sarnastel juhtudel tuleb lähtuda üldpõhimõttest, mis välistab haldussanktsiooni ettenägeva ebaselge normi tõlgendamise isiku kahjuks. Eesti Riiklik Autoregistrikeskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on U. L juhtimisõiguse peatamisel aluseks võetud alljärgnevad rikkumised, mille eest on ettenähtud juhtimisõiguse peatamine: 1) 17.04.2003 (otsus 17.04.2003) rikkumine
lg 2;
741 lg 1 (jõustus 03.05.2003); 2) 03.08.2003 (otsus 28.08.2003) rikkumine
lg 2 (jõustus 18.09.2003); 3) 17.08.2004 (otsus 17.08.2004) rikkumine
lg 2 (jõustus 02.09.2004); 4) 10.05.2005 (otsus 10.05.2005) rikkumine
Kokku on U. L 5 kehtivat liiklusalast rikkumist, millest 4 rikkumise eest on ettenähtud juhtimisõiguse peatamine vastavalt L S § 413 lg 8 sätestatule. Kaebaja esindaja väide ja seisukohad asjaolude kohta, et U. L ei ole enne 24 kuulist peatamise tähtaega peatatud juhtimisõigus 6 kuuks, on alusetud ja põhjendamatud. ARK lähtudes
sätestatust teeb juhtimisõiguse peatamise otsuse alles peale seda kui väärteomenetleja on edastanud ARK-le kehtivatest ja jõustunud rikkumistest väljavõtte. Alles peale seda saab ARK vormistada juhtimisõiguse peatamise
ARK ei teosta väärteomenetleja tegevuse üle kontrolli materjalide edastamisel. Põhiseaduse § 11 kohaselt võib õigusi ja vabadusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega ja need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiravate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiseaduse § 3 lõike l esimene lause kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Eesti Riiklik Autoregistrikeskus pöördus 08.06.2005 avaldusega nr 1-6/05/16399 Õiguskantsleri poole liiklusseaduse § 413 lõike 8 tõlgendamise osas. Õiguskantsler asus 18.07.2005 vastuses nr 16-4/05003/0503971 samale seisukohale, kui oma praktikas on Eesti Riiklik Autoregistrikeskus seda kohaldanud. Ringkonnakohtud on asunud aga vastupidisele seisukohale. Vastustaja on seisukohal, et teiste normidega haakuvaks ning seadusandja tahtega kooskõlas olevaks ei saa pidada
lõike 8 tõlgendust, mille kohaselt faktiliselt neljanda
lõigete 2 või 3 rikkumise eest ei saa sunnivahendit kohaldada, kuna esimest rikkumist ei tohi arvestada põhjusel, et esimese
lõigete 2 või 3 rikkumise eest ei ole juhtimisõiguse peatamist ette nähtud.
lõigete 2 ja 3 esmakordsel rikkumisel ei ole juhtimisõiguse peatamist ette nähtud. Eeltoodu aga ei tähenda, et seda esimest rikkumist, mis iseseisvana haldustõkendi rakendamist ei põhjusta, hiljem, so korduvate rikkumiste esinemisel ei arvestata. Esimene rikkumine tuleb arvesse nii
Seega ei ole mingit mõistlikku põhjust, miks see ei peaks arvesse tulema
Kuigi
lõigete 2 ja 3 esmakordne rikkumine ei ole eraldiseisvana rikkumiseks mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, siis kogumis teiste (korduvate) rikkumistega seda sunnivahendi kohaldamisel tuleb arvestada. Kuna vastustajal on jätkuvalt ka peale liiklusseaduse muudatuse jõustumist palju protsesse liiklusseaduse § 413 lg 8 kohaldamise osas (ca 200), mis on seotud materiaalsete kulutustega, palub vastustaja algatada põhiseaduslikkuse järelvalve menetlus eelnimetatud seaduse rakendamise ja kohaldamise osas õigusselguse põhimõttest lähtuvalt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Jõhvi Halduskohtu 1. novembri 2005 otsus tühistada. Halduskohus on eksinud 1. oktoobrini 2005.a kehtinud
lg 8 kohaldamisel.
lg 8 alusel sai juhtimisõigust 24 kuuks peatada neljandat või enamat liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Halduskohus on ekslikult leidnud, et U. L on karistatud neljal korral selliste rikkumiste eest, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Asja materjalide hulgas oleva õiendi kohaselt (halduskohtu toimik nr 3-179/2005 tl 12-13) saab lugeda rikkumisteks
lg 2 järgi, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, rikkumisi 03.08.2003, 17.08.2004 ja 10.05.2005. Lähtudes
lõigetest 2 ning 8 ei saanud ARK juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel arvestada 17.04.2003 karistusotsust, kuna see oli tehtud esmakordse rikkumise kohta, mille eest
ei näinud ette juhtimisõiguse peatamist ja seega ei saanud juhtimisõigust ka
lg 8 alusel peatada, kuna oli olemas vaid 3 jõustunud karistusotsust, mida sai arvesse võtta. Ringkonnakohus on jätkuvalt seisukohal, et
lg 8 kohaldamiseks oli vajalik nelja liikluseeskirjade rikkumise olemasolu, mille eest oli ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Selline tõlgendus
lg 8 kohaldamiseks on antud Tartu Ringkonnakohtu 16.03.2005.a otsuses (haldusasi 2-3-96/05), millega on soostunud ka Riigikohus andmata 20.04.2005.a Eesti Riikliku Autoregistri kassatsioonkaebusele menetlusluba. Sellist tõlgendust toetab ka asjaolu, et
lg 4 kohaselt on võimalik
lõike 2 või 3 rikkumise eest juhul, kui isikut on kolmandat korda karistatud, juhtimisõiguse peatamine kuueks kuuks. Juhul, kui neljandat korda karistamise korral
lõike 2 või 3 rikkumise eest oleks võimalik kohaldada
lg 8 ning juhtimisõigus peatada 24 kuuks, siis oleks neljandal korral rikkumise eest ettenähtud juhtimisõiguse peatamise aeg võrreldes kolmandal korral rikkumise eest ettenähtud juhtimisõiguse peatamise (kuus kuud) ajaga ebaproportsionaalselt pikk. Kohtule ei ole siduv õiguskantsleri tõlgendus käesolevaks ajaks kehtetu
Vastustaja taotlus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus
Riigikohtu Üldkogu 27.06.2005.a otsusega on kontrollitud
lg 8 vastavust Põhiseadusele ja seaduse tõlgendamise kontrolli ei saa teostada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses.
lg 4 järgi juhtimisõiguse peatamist kolme rikkumise eest ei ole enam võimalik kohaldada 1. oktoobrist 2005 kehtima hakanud seadusemuutuse tõttu. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb ARK-lt välja mõista HKMS § 93 lg 1 alusel apellandi kasuks viimase kohtukulud summas 5097.60 vastavalt lisatud arvele. Mati Kartau Aarne Sarjas Ago Kutsar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.