3-05-457 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Ago Kutsar, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2006 Tartu Haldusasja number 3-05-457 Ha

" (edaspidi Kord) §-is 9 kehtestatud nõudeid, jättes esitatud taotluses puuduste avastamisel viimastest OÜ-t Kupas teavitamata. Eeltooduga võttis PRIA kui haldusorgan OÜ-lt Kupas võimaluse ärakuulamisõiguse teostamiseks ning taotluses esinevate ebatäpsuste likvideerimiseks. Juhul, kui taotluses esinevad ilmsed ebatäpsused, on PRIA Euroopa Komisjoni 11. detsembri 2001 määruse 2419/2001/EÜ artikli 12 kohaselt kohustatud esineva puuduse igal ajal ära parandama.

§-is 9 lg 2 sätestatud ,,ilmseks ebatäpsuseks" tuleb lugeda isiku poolt taotluse ebaõige koostamine tulenevalt vastavate oskuste puudumisest, inimlikust eksitusest vms. OÜ Kupas taotluses esinevad arvulised ebatäpsused olid tingitud taotluse täitja inimlikust eksitusest; 2) oli toetuse määramata jätmine ebaproportsionaalne olukorras, kus PRIA oli nii põllumajandusloomade registri väljatrüki (inventuur) kui ka kohapealse kontrollakti alusel teadlik OÜ-le Kupas kuuluvast üle 24 kuu vanuste veiste arvust; 3) on PRIA käitumine kaebaja suhtes olnud pahatahtlik. Haldusorgan, olles teadlik kaebaja poolt 29. oktoobril 2004 esitatud taotluses esinevast veast seoses veiste arvu määratlemisega loomgruppide vahel, on hoidunud kaebaja teavitamisest nimetatud asjaolust kuni 15. aprillini 2005.

§ 9

lg 1 sätestab sõnaselgelt PRIA kohustuse vaadata taotlus ja muud esitatud dokumendid läbi ning kohustab viimast kontrollima dokumentides esitatud andmete õigsust ning taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud dokumentide alusel ja vajadusel kohapeal.

§ 9

lg 2 alusel on PRIA kohustatud Euroopa Komisjoni määruse 2419/2001/EÜ artikli 12 kohaselt määrama taotlejale tähtaja taotluses või muudes esitatud dokumentides esinevate ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamiseks; 4) ei ole PRIA seisukohad kooskõlas toetuse eesmärgiga. Eesti maaelu arengukava 2004-2006 (edaspidi Arengukava) punkti 9.5 (nõuetega vastavusse viimise toetus) kohaselt on vastava meetme eesmärgiks viia loomakasvatuse

ldus vastavusse EL veepoliitikast tulenevate keskkonnanõuetega, kusjuures eelkõige taotletakse erinevates Euroopa õigusaktides loetletud saasteainetega reostamise vähendamist põllumajanduslikest punktreostusallikatest. Sama alapunkti kohaselt makstakse nimetatud toetust taotleja poolt peetavate põllumajandusloomade arvu alusel. Seega on viidatud meetme eesmärgiks eraldada rahalisi vahendeid vastavalt tegelikkuses taotlejale kuuluvate põllumajandusloomade arvule. Käesoleval juhul on PRIA lähtunud aga hoolimata tegelikest andmetest ülevaate omamisest taotluses kajastatud ebatäpsetest andmetest; 5) rikkus PRIA otseselt kaebaja õigusi toetuse saamiseks. PRIA eiras haldusmenetluse läbiviimisel haldusõiguse printsiipe ja HMS-s sätestatud regulatsiooni, mis seisnes uurimisprintsiibi, diskretsiooniõiguse ja ärakuulamisõiguse kohaldamata jätmises ning ebaproportsionaalse lõppotsustuse tegemises, tekitades olukorra, mis võimaldas PRIA-l formaalselt keelduda toetuse maksmist üle 24 kuu vanuste veiste osas.

1. Vastustaja PRIA palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole OÜ Kupas taotluses leitud viga ilmne ebatäpsus, kuna antud juhul on taotlusel märgitud 30 looma vanemasse loomagruppi, mille toetusmäär on suurem. PRIA lähtub toetuse taotluse menetlemisel põllumajandusloomade registri andmetest, kohapealse kontrolli tulemustest ja esitatud taotlusest.
2. detsembril 2004 saatis PRIA OÜ-le Kupas põllumajandusloomade registri väljatrüki (inventuur), millest nähtus, et põllumajandusloomi üle 24 kuu vanuste veiste loomagrupis oli 52 looma, 6-24 kuu vanuste veiste loomagrupis 41 looma ja kuni 6 kuu vanuste veiste loomagrupis 8 looma. Inventuur saadetakse taotlejatele, et taotleja saaks kontrollida, kas loomaderegistri andmed on õiged ning vigade avastamisel oli taotlejal võimalus vastavalt

§-ile 8 lg 1 esitada antud toetuse raames muutmisavaldus kuni kohapeale kontrollini või hiljemalt 3 kuni

1. jaanuarini
3. detsembril 2004 saatis OÜ Kupas allkirjastatud inventuuri tagasi, milles kinnitas loomade arvu vastavust.
4. detsembril 2004 kontrollis PRIA OÜ Kupas kohapeal. Kontroll tuvastas samuti, et üle 24 kuu vanuste veiste loomagrupis oli 52 looma, 6-24 kuu vanuste veiste loomagrupis 41 looma ja kuni 6 kuu vanuste veiste loomagrupis 8 looma. Ebaõige on väide, et kontrolli läbiviival PRIA inspektoril oli kaasas nii kaebaja taotlus kui ka sellega seotud dokumendid, mille alusel kontrolliti taotluses esitatud andmete tegelikkusele vastavust ning ühtegi märkust seoses esinevate puuduste või ebatäpsustega PRIA inspektor ei täheldanud. Juba inventuuriga tutvudes oleks OÜ Kupas pidanud nägema viga taotluses. On vale väita, et toetuse taotluse täitmisel on viga tehtud vanusegruppide määramisel. OÜ Kupas oli loomade vanusegrupid määranud juba põllumajandusloomade registrile andmeid esitades; 2) on ebaõige väide, et esitatud taotluses ilmnenud ebatäpsust pidi PRIA nägema koheselt taotluse esmase administratiivkontrolli käigus, kuna PRIA kasutuses on andmebaas nimega „Toetuste administreerimise ja kontrolli infosüsteem“, mida lühendatult kutsutakse TAKS-iks. TAKS on üles ehitatud vastavalt EK regulatsioonile 1663/95, EN juhendile AGRI/62635/2004-02-REV1-EN ja EK makseagentuuride IT-süsteemide juhendile 19.02.1998 VI/661/97REV.
5. PRIA-s on päristaotluste andmed andmebaasis PROD ja testandmed andmebaasis TEST, vastavalt TAKS all. Kasutaja kasutab andmete sisestamiseks rakendust, otse andmebaasi kirjutamist ei toimu. Süsteemi logisid uurides nähtub, et registrite osakonna loomade registri büroo kasutaja Olle Antson on taotleja puuduse (,,üle 24 kuu vanuseid veiseid on taotletud rohkem kui LR-s") kinnitanud 14.02.2005, mida võime lugeda puudusest teadasaamise hetkeks. Teine nõutav kinnitus on tehtud toetuste osakonna MAKi toetuste büroo töötaja Pille Mae poolt 25.02.
6. Ristkontrollis tuvastatavad vead ei ole klassifitseeritavad ilmseteks vigadeks (näiteks kirjaviga) ja sellistel juhtudel ei ole PRIA-l kohustust taotlejaga ühendust võtta; 3) on haldusorgan kasutanud HMS §-is 4 kirjeldatud kaalutlusõigust ja ei ole piiranud talle antud diskretsiooniõigust. Kuna antud viga ei saa käsitleda ilmse veana või ilmse ebatäpsusena, lähtus PRIA siseriikliku määruse §-ist 14 lg 5 ja §-ist 11 lg
7. Kaalutlusõiguse teostamisel ei ole antud viga kõrvaldatav. Vigade avastamisel oli taotlejal võimalus esitada antud toetuse raames muutmisavaldus kuni kohapealse kontrollini või hiljemalt kuni
8. jaanuarini
9. Nimetatud seisukoht tuleneb määruse §-ist 8 lg 1: „Taotleja või toetuse saaja teavitab kirjalikult PRIA-t tehtud olulistest muudatustest võrreldes taotlusel ja investeeringukavas esitatuga järgneva aasta
10. jaanuarini, kuid mitte hiljem kui kohapealse kontrolli tegemise kavatsusest teadasaamiseni või kuni kohapealse kontrolli tegemiseni“. HALDUSKOHTU LAHEND
11. Tartu Halduskohus rahuldas
12. oktoobri 2005 otsusega kaebuse ja tegi PRIA-le ettekirjutuse vaadata OÜ Kupas taotlus nr 23004570027 uuesti läbi 15 päeva jooksul arvates halduskohtu otsuse jõustumisest. Samuti mõisteti PRIA-lt kaebaja kasuks välja kohtukulud kogusummas 17 733.60 krooni. Otsuse kohaselt oli OÜ Kupas poolt
13. oktoobril 2004 esitatud sõnnikuhoidlale esitatavate veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetuse taotluses nr 230004570027 esinenud puuduste näol tegemist inimliku eksitusega, mida Põllumajandusministri
14. juuli 2004 määrusega nr 130 kinnitatud ,,Sõnnikuhoidlale esitatavate veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" (Kord) § 9 lg 2 alusel tuleb lugeda ilmseks ebatäpsuseks. Ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamiseks oleks PRIA pidanud määrama taotlejale täiendava tähtaja nii

§ 9

lg 2, HMS § 15 lg 2 kui ka Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EMÜ artikli 19 alusel. Alles täiendavaks tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel oleks esinenud alus taotluse mitterahuldamiseks. 4 Riikliku põllumajandusloomade registri haldamine annab PRIA-le täieliku ülevaate, kui suur on ühe loomakasvataja poolt registrisse kantud loomade hulk grupiti. Seega on haldusorgani käsutuses andmebaas, mis võimaldab vältida taotluses ekslike andmete esitamist kas kogemata või tahtlikult. Antud juhul olid registris tegelikkusele vastavad andmed. Registriandmete tegelikkusele vastavust kinnitas OÜ Kupas esindaja

1. detsembril 2004 allkirjastatud ja PRIA-le tagastatud põllumajandusloomade registri väljatrükiga (inventuur). Lisaks eelnimetatud kirjalikele väljavõtetele kinnitas registris kajastatud andmete tegelikkusele vastavust PRIA ametniku poolt
2. detsembril 2004 OÜ-s Kupas läbiviidud kohapealne kontroll. Hoolimata PRIA poolt taotluste administreerimisel TAKS süsteemi kasutamisest, tuleb toetustaotluste menetlemisel järgida haldusmenetluse põhimõtteid ja haldusmenetluse seaduse sätteid. Teostades OÜ Kupas taotluse osas administratiivset kontrolli, jättis PRIA kui haldusmenetlust läbiviiv organ välja selgitamata taotleja taotluse menetlemise seisukohast olulised asjaolud ega teavitanud OÜ-d Kupas taotluse puudustest kuni käskkirja andmiseni
3. aprillil
4. Eeltooduga rikkus PRIA HMS §-is 6 sätestatud uurimispõhimõtet ning HMS §-is 40 lg 1 sätestatud kohustust anda menetlusosalisele võimalus esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Lisaks eeltoodule rikkus PRIA oluliselt haldusmenetluses kehtivat proportsionaalsuse printsiipi, kuna haldusorgani seisukoht ja peadirektori käskkirjas kajastatu ei olnud kooskõlas toetuse eesmärgiga vastavalt Eesti maaelu arengukava 2004-2006 punktiga 9.
5. Seonduvalt toetuste taotluste menetlusega PRIA-s on Riigikohtu halduskolleegium oma
6. veebruari 2005 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-90-04 märkinud: „Taotluse hindamisel on eelkõige oluline välja selgitada taotleja tegevuse jätkusuutlikkus ja projekti realiseerumise tõenäosus ning perspektiivikus, samuti välistada kuritarvitused toetuste taotlemisel. Kindlasti ei ole taotluste menetlemise ja hindamise eesmärk jätta taotlused rahuldamata pelgalt formaalsetel põhjustel (p 15)“. Käesoleval juhul on jäetud toetus osaliselt määramata formaalsetel põhjustel. See ei ole kooskõlas maaelu arendamise toetuste eesmärkidega ja hea halduse põhimõtetega. Veel on Riigikohtu halduskolleegium oma eelviidatud otsuses rõhutanud, et vaatamata toetustaotluste menetluse erisustele peab vastav haldusmenetlus olema kooskõlas haldusõiguse põhimõtetega, mis tulenevad muuhulgas põhiseaduse §-iga 14 tagatud õigusest heale haldusele, õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega (p 14). Haldusmenetluse üldpõhimõteteks, millest igasuguse haldusmenetluse läbiviimisel tuleb lähtuda, on haldusorgani selgitamis- ja nõustamiskohustus, akti adressaadi võimalus anda omapoolseid selgitusi ja esitada dokumente. Nii märgib Riigikohus ka seda, et isegi kui vastav regulatsioon ei nõua taotleja abistamist või talle korduvalt võimaluse andmist taotluses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks, ei ole haldusmenetluse suhtes esitatavate nõuetega kooskõlas taotlejale täiendavate võimaluste andmata jätmine oma taotluse selgitamiseks või täpsustamiseks, kui see võiks suure tõenäosusega viia taotluse rahuldamisele. Lisaks selgitamis- ja nõustamiskohustuse järgimisele kuulub haldusorgani ülesannete hulka ka võimaluste loomine koostööks taotlejaga. Taotluse eesmärgipärase menetlemisega on aga igati kooskõlas, kui haldusorgan teavitab taotlejat ka menetluse käigus vastu võetavatest otsustustest. Seda iseäranis olukorras, kus neist võib tuleneda taotlejale ebasoodne lõpptulemus, kuid koostöös taotlejaga võib olla võimalik kõrvaldada puudusi ja negatiivset lõpplahendust vältida (p 17). Kaebuse rahuldamise

l mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. Kaebuse esitaja taotles kohtukulude väljamõistmist. Kaebaja on maksnud käesolevas asjas riigilõivu 10 krooni ja kandnud õigusabikulud summas 17 723.60 krooni. Lähtudes asja keerukusest ja õigusteenuse osutamisele kulunud ajast olid õigusabikulutused põhjendatud. Kuna kaebuse esitaja on kohtukulud summas 17 733.60 krooni kandnud, on tal kaebuse rahuldamise

l seadusest tulenev õigus nende kulude hüvitamisele. 5 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. PRIA esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
2. oktoobri 2005 otsuse tühistamist ning PRIA-lt kaebuse esitaja kasuks välja mõistetud kohtukulude 17 733.60 krooni ülevaatamist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole OÜ Kupas taotluses leitud vea näol tegemist ilmse veaga, kuna antud juhul on taotluses märgitud 30 looma vanemasse ning suurema toetusmääraga loomagruppi. Ilmne ebatäpsus taotluses võib olla kirjaviga või muu ebatäpsus, mis aga ei mõjuta taotluse sisu; 2) ei olnud probleem selles, et registri ja tegelikkuse andmed ei lähe kokku, vaid selles, et taotleja on taotlusel märkinud 30 looma vanemasse loomagruppi. PRIA saatis inventuuri taotlejale eesmärgiga, et taotleja saaks kontrollida oma andmeid ja märgata vigu ning teha muudatusi taotlusesse või registrisse. Samas on aga taotlejal võimalus võtta enne taotluse esitamist inventuur, et vältida vigu taotluses andmete esitamisel. Antud olukorras on

§ 8

kohaldatav, kuna tegemist on olulise muudatusega, kui 30 looma pannakse vanemasse loomagruppi, sest vanema loomagrupi toetusmäär on suurem; 3) on toetus vabatahtlik ja toetust ei olegi võimalik kõigile anda. Sellepärast ongi seatud kitsendused ja nõuded, millele taotleja peab vastama ja täitma. Menetlus toimub vastavalt protseduurireeglitele; 4) on kaebuse esitajale mõistetud summa kohtukulude katteks ebamõistlikult suur. 5. Vastustaja OÜ Kupas vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige seisukoht, et taotluses esinenud inimlik eksimus loomarvu grupiti määratlemisel (identne numbrilise näidu valesti märkimisega) ei ole ilmne ebatäpsus. PRIA kui haldusorgan oleks pidanud inimliku eksimuse parandamiseks andma OÜ-le Kupas nii

§ 9

lg 2, HMS § 15 lg 2 kui ka Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikli 19 alusel täiendava tähtaja. Jättes taotleja teavitamata nii taotluses avastatud puudusest ning andmata selle kõrvaldamiseks viimasele täiendavat tähtaega, rikkus PRIA nii haldusmenetluse printsiipe kui ka HMS-is ja

s sätestatut; 2) ei ole

§ 8

vaidluse lahendamisel asjassepuutuv, kuna

§ 8

lg 1 sätestab täiendava tähtaja juhuks, kui taotleja teeb peale taotluse esitamist ja enne haldusorgani poolt vastava haldusakti väljaandmist olulisi faktilisi muudatusi võrreldes taotluses ja investeeringukavas esitatuga. Juhul kui faktiline olukord on muutumatu ja taotluse esitamisel on kajastatud reaalset olukorda ebaõigesti eksimuse tõttu, ei ole

§ 8

kohaldatav; 3) on ebaõige ja toetuse eesmärki eirav PRIA seisukoht, nagu ei võimaldaks toetuse vabatahtlikkus viimast kõigile anda. PRIA ülesandeks on tagada, et kõigi isikute, kes on taotluse esitanud ning kes vastavad esitatud tingimustele, taotlused rahuldataks; 4 on arusaamatu taotlus vaadata üle PRIA-lt kaebuse esitaja kasuks välja mõistetud kohtukulud. Tartu Halduskohus on lugenud õigusabikulu põhjendatuks tulenevalt haldusasja keerukusest ning õigusteenuse osutamisele kulunud reaalsest ajast. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2005 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 ja alusel vajalikuks

ta esimese astme kohtu põhjendusi. 6 Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Ebaõige on apellandi seisukoht, et OÜ Kupas poolt taotluses 30 looma ekslikult vanemasse loomagruppi märkimine ei ole käsitletav ilmse ebatäpsusena ja seega ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega. Vastavalt

§-ile 9 lg 1 vaatab PRIA taotluse ja muud esitatud dokumendid läbi ning kontrollib dokumentides esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud dokumentide alusel ja vajadusel kohapeal. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikli 19 kohaselt määrab PRIA taotlejale tähtaja taotlusel või muudes esitatud dokumentides esinevate ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamiseks. Halduskohus on õigesti leidnud, et PRIA, kontrollides OÜ Kupas taotlusel ja muudes dokumentides esitatud andmete õigsust ning leides, et taotlusel on loomade arv loomagrupiti valesti märgitud, oli kohustatud

§ 9lg 2 kohaselt andma tähtaja taotlusel ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamiseks.

Haldusorgani kohustus võimaldada menetlusosalisel taotluses või muudes menetlusdokumentides esinevaid puudusi kõrvaldada, tuleneb ka HMS §-ist 15 lg 2, mille kohaselt kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Tähtaja määramisena puuduste kõrvaldamiseks taotlusel ei ole käsitletav see, et PRIA saatis OÜ-le Kupas väljavõtte põllumajandusloomade registri andmetest (inventuuri). PRIA põhjenduse kohaselt saatis ta inventuuri taotlejale eesmärgiga, et taotleja saaks kontrollida oma andmeid ning teha muudatusi taotlusse või registrisse. OÜ Kupas kontrollis selle alusel, kas registri andmed vastavad tegelikkusele, kuid kuna PRIA ei olnud informeerinud teda taotlusel esinenud veast (ebatäpsusest võrreldes registri ja tegelike andmetega), siis ei kontrollinud OÜ Kupas, kas tema poolt taotlusel on ikka märgitud samad andmed, mis on registris. Halduskohus on õigesti leidnud, et antud asjas ei ole kohaldatavaks normiks

§ 8lg 1 ning apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine seisukoht on alusetu.

Vastavalt

§-ile 8 lg 1 teavitab taotleja kirjalikult PRIA-t tehtud olulistest muudatustest võrreldes taotlusel ja investeerimiskavas esitatuga järgneva aasta 10. jaanuarini, kuid mitte hiljem kui kohapealse kontrolli tegemise kavatsusest teadasaamiseni või kuni kohapealse kontrolli tegemiseni. Antud juhul ei toimunud olulisi muudatusi faktilises olukorras võrreldes taotluse esitamise ajaga. Tegelik olukord loomade arvu osas loomagrupiti oli muudatusteta, kuid taotleja OÜ Kupas kajastas oma taotluses eksimuse tõttu reaalset olukorda ebaõigesti. Ebaõigesti loomade arvu märkimine taotlusel loomagrupiti on käsitletav kõrvaldatava puudusena

§ 9lg 2 mõttes.

Arvestades asja keerukust ja õigusteenuse osutamisele kulunud aega, on halduskohus õigesti rahuldanud OÜ Kupas taotluse ja välja mõistnud PRIA-lt kohtukulud 17 733.60 krooni ning apellatsioonkaebuses esitatud taotlus seda muuta ei kuulu rahuldamisele. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb HKMS § 93 lg 1 alusel apellandilt välja mõista vastustaja kasuks kohtukulud. Vastustaja on esitanud taotluse õigusabikulu 12 390 krooni väljamõistmiseks. Ringkonnakohus leiab, et arvestades halduskohtu poolt juba väljamõistetud õigusabikulu suurust ja ka seda, et tegemist on apellatsioonimenetlusega ning õigusabi on osutanud seesama isik, kes esimese astme kohtuski, siis tuleb taotlus rahuldada osaliselt ning välja mõista õigusabikulu 3500 krooni. 7 Apellandi poolt kantud kohtukulud jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Maili Lokk Ago Kutsar 8 Viivi Tomson