← Eesti

3-05-442/5

Obsah (5)§ 108§ 121§ 1§ 107§ 94

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 26.oktoober 2006 Tallinn Haldusasja number 3-05-442 Haldusasi S.Ei kaebus Kai

) § 108 lg 1 p 8, § 116 alusel ning arvestades riigisaladuse seaduse § 32 lõiget

  2. S.E esitas 9.juunil 2005 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Kaitseliidu ülema 11.mai 2005 käskkiri nr 154-P kaebaja lepingulisest teenistusest vabastamise kohta tühistada ja seoses ennistamisest loobumisega mõista välja hüvitis.
  3. Kaitseväe juhataja 10.mai 2005 käskkirjaga nr 269-P (tl 62) vabastati Kaitseliidu Harju Maleva vaneminstruktor kapten S.E lepingulisest teenistusest 16.maist 2005 ja arvati reservi alates 17.maist 2005 seoses ametikohal teenimise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumisega (p 1); tema kaitseväeteenistuse staažiks loeti 16.mai 2005 seisuga 18 aastat (p 2); S.Eit kohustati võtma end arvele elukohajärgses riigikaitseosakonnas (p 3); kohustati käskkirja teatavaks tegema Kaitseliidu ülemale (p 4). Käskkirja preambula kohaselt on see antud rahuaja riigikaitse seaduse § 15 lg 1,

§ 108

lg 1 p 8 ja § 116 alusel ning arvestades riigisaladuse seaduse § 32 lõiget 5 ja Kaitseliidu ülema 28.aprilli 2005 taotlust nr 0.4-2.2/

  2. 5.septembril 2005 esitas S. E halduskohtule kaebuse, milles taotles Kaitseväe juhataja 10.mai 2005 käskkirja nr 269-P tühistamist ja seoses teenistusse ennistamisest loobumisega hüvitise väljamõistmist. Kaebuses märgiti, et vaidlustatud käskkirja ei ole kaebajale allkirja vastu teatavaks tehtud. Kaitseväe juhataja käskkirja sai kaebaja esindaja 18.augustil 2005 halduskohtust, kuhu käskkiri oli esitatud Kaitseliidu vastuse lisana. Kaebaja leidis, et kuna haldusakt on esindaja kaudu teatavaks tehtud 18.augustil 2005, on tal õigus taotleda 30 päeva jooksul haldusakti tühistamist. Samas paluti ennistada kaebetähtaeg, lugedes kaebuse esitamise tähtaja kulgemise alguseks 18.august
  3. Vastuseks kaebuste liitmise ja käiguta jätmise 28.septembri 2005 määrusele loobus kaebaja ennistamise taotlusest kui liigsest, sest Kaitseväe juhataja käskkiri sai kaebajale tema esindaja kaudu teatavaks 18.augustil 2005, tegevteenistuse lepingu lõpetamisel talle Kaitseväe juhataja käskkirja ei tutvustatud.
  4. Kaitseväe juhataja pidas kaebaja väidet kaebuse tähtaegsusest põhjendamatuks. 1) 23.mail 2005 käis kaebaja Kaitseliidu Peastaabi personaliosakonnas tööraamatu järel ja allkirjastas tegevteenistuse lepingu lõpetamise. Lõpetamise vormil on näidatud tegevteenistuse lepingu lõpetamise alus, viide Kaitseväe juhataja 10.mai 2005 käskkirjale nr 269-P, viited lepingulisest teenistusest vabastamise normidele, lepingu lõpetamise kuupäev ja makstav hüvitis. 2) Kaitseliidu Peastaabi personaliosakonna peaspetsialist T. T, kes võttis lepingule kaebaja allkirja, tutvustas talle ka Kaitseväe juhataja käskkirja. Sellega oli vaidlustatud käskkiri kaebajale teatavaks tehtud.
  5. Tallinna Halduskohtu 24.augusti 2006 määrusega (resolutsiooni punkt 1) lõpetati menetlus kaebuses Kaitseväe juhataja 10.mai 2005 käskkirja nr 269-P peale seoses kaebetähtaja rikkumisega. Määruse põhjendused: 1) Kaebus Kaitseväe juhataja 10.mai 2005 käskkirja tühistamiseks on esitatud HKMS § 9 lõikes 1 sätestatud kaebetähtaja rikkumisega. Menetlus tuleb selle taotluse osas HKMS § 12 2

(8)3-05-442 lg 3 alusel lõpetada, sest kaebaja ei ole taotlenud möödalastud tähtaja ennistamist mõjuvatel põhjustel. Kohus jätkab menetlust vaid kaebuses Kaitseliidu ülema käskkirja peale. 2) Kaitseliidu ülema 19.septembri 2005 kirjast nähtub, et Kaitseliidu ülema 11.mai 2005 käskkiri anti viitega Kaitseväe juhataja käskkirjale; Kaitseliidu ülema käskkiri saadeti 16.mail 2005 faksi teel Kaitseliidu Harju Malevasse; kaebaja allkirjastas 23.mail 2005 tegevteenistuse lepingu lõpetamise dokumendi; enne allkirja andmist võimaldati kaebajal tutvuda kõigi lepingulisest teenistusest vabastamise aluseks olevate dokumentidega. Kaitseliidu Peastaabi personaliosakonna peaspetsialist T. T kirjalikust seletusest ilmneb, et tema võttis lepingule selle lõpetamise kohta kaebaja allkirja; lepingu lõpetamisel on viidatud Kaitseväe juhataja käskkirjale; kuna kaebaja soovis täpsustada vabastamise aluseks olevaid paragrahve, andis T. T talle tutvumiseks Kaitseväe juhataja käskkirja. Lepingu lõpetamise dokumendist nähtub, et vabastamine toimus seoses ametikohal teenimise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumisega; lepingu lõpetamine/teenistusest vabastamine leidis aset Kaitseväe juhataja 10.mai 2005 käskkirja nr 269-P ning kaitseväeteenistuse seaduse (

) § 108 lg 1 p 8 ja § 116 alusel; lepingu lõpetamise päev on 16.mai 2005 ja kaitseväelasele makstakse kasutamata puhkuse hüvitust 30 kalendripäeva eest. Kaebaja allkirjastas lepingu lõpetamise 23.mail 2005. 3) Usaldusväärne pole kaebaja väide, et kaevatud käskkirja ei ole talle teatavaks tehtud. Vaidlust ei ole selles, et Kaitseliidu ülema ja Kaitseväe juhataja käskkirju ei ole kaebajale allkirja vastu tutvustatud. Käskkirjade kaebaja poolt tutvumise kohta allkirjastatud eksemplare ei ole kohtule esitatud. Käskkirjal isiku allkirja puudumine ei tähenda aga seda, et käskkirja ei ole kaebajale teatavaks tehtud.

§ 121

lg 2 kohaselt tehakse lepingulisest teenistusest vabastamise käskkiri kaadrikaitseväelasele teatavaks. Avaliku teenistuse seadus (ATS) ega

ei sätesta, et teatavakstegemine on tõendatud üksnes siis, kui vabastamise käskkirjal on isiku allkiri. 4) Ka kaebuses Kaitseliidu ülema 11.mai 2005 käskkirja peale väitis kaebaja, et talle ei ole nimetatud käskkirja allkirja vastu teatavaks tehtud. Ometi oli ta võimeline tähtaegselt kohtusse pöörduma ja Kaitseliidu ülema käskkirja punktide kaupa käsitlema, samuti märkima, et käskkirja andmise aluseks on muuhulgas Kaitseväe juhataja 10.mai 2005 käskkiri nr 269-P. Järelikult oli Kaitseliidu ülema käskkiri kaebajale teatavaks tehtud, kuigi vastavat allkirja ei võetud (koopia oligi ettenähtud anda ka kaebajale). On ebatõenäoline, et teist käskkirja kaebajale samamoodi ei tutvustatud. 16.mail 2005 faksiti Kaitseliidu Harju Malevasse ka Kaitseväe juhataja käskkiri ning kaebaja allkirjastas tegevteenistuse lõpetamise dokumendi, milles olid toodud lepingu lõpetamise alused. Isegi kui oletada, et kaebaja ei saanud Kaitseväe juhataja käskkirjaga füüsiliselt tutvuda, oli ta teadlik nii käskkirja olemasolust kui ka sisust. Pealegi oli kaebajale 23.märtsil 2005 teatatud, et Kaitsejõudude Peastaabi ülema 16.märtsi 2005 otsusega keelduti talle riigisaladusele juurdepääsuloa andmisest.

§ 108

lg 1 p 8 kohaselt vabastatakse kaadrikaitseväelane lepingulisest teenistusest seoses tegevteenistuse nõuetele mittevastavusega (antud juhul seoses ametikohal teenimise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumisega). Kaitseväelasena pidi kaebaja olema teadlik, kellel on tema tegevteenistusest vabastamise õigus. Kaebaja pidanuks sel juhul tegema kõik endast oleneva, et Kaitseväe juhataja käskkiri talle ka füüsiliselt teatavaks tehtaks. Ehkki Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-52-00 ja 3-3-1-38-01 on tehtud HKMS § 9 lg 1 varasema redaktsiooni kehtivuse ajal, on neis toodud põhimõtted asjakohased ka käesoleval ajal. Seega, isegi kui kaebajale ei oleks tutvustatud konkreetselt Kaitseväe juhataja käskkirja, oli ta täielikult teadlik selle sisust, andmise alustest ja asjaoludest, tal oli võimalus sellega tutvuda ja õigeaegselt nimetatud käskkirja vaidlustamise vajadust hinnata. 5) Samas on kohtu hinnangul tõendatud, et kaebajal tegelikult võimaldatigi hiljemalt lepingu lõpetamise päeval ka Kaitseväe juhataja käskkirjaga tutvuda. Kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates on usaldusväärne T. T kirjalik seletus käskkirja tutvustamise kohta. Kohus 3

(8)3-05-442 ei pea vajalikuks kontrollida T. T seletust kohtuistungil järgmistel põhjustel. Tema kohtusse kutsumine on seotud suurte kulutustega, sest tunnistaja teenistuskoht on käesoleval ajal Brüsselis. Kaebaja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud, millal ta ise viibib Eestis. Seetõttu on loodetud vastandamise läbiviimine praktiliselt võimatu. Lisaks pidas kaebaja esindaja pretsedendituks tunnistaja ütlustega käskkirja tutvustatuks lugemist. Kohus ei pea otstarbekaks riigile asjatult suurte kulutuste tekitamist, kui kaebaja seab tunnistaja ütluste väärtuse kahtluse alla ning kohtu hinnangul on tähtaja küsimust võimalik lahendada ka olemasolevate tõendite ja asjaolude koostoimes. 6) Ülaltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et Kaitseväe juhataja käskkirja hilinenud vaidlustamine on tingitud mitte sellest, et käskkirja ei olnud kaebajale varem teatavaks tehtud, vaid sellest, et Kaitseliidu 18.augusti 2005 vastusest kaebusele sai kaebaja teada, et ta on ehk ebaõigesti vaidlustanud Kaitseliidu ülema 11.mai 2005 käskkirja, selle asemel et vaidlustada Kaitseväe juhataja käskkiri või mõlemad koos. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. S.Ei määruskaebuses paluti halduskohtu määrus tühistada osas, millega lõpetati menetlus kaebuses Kaitseväe juhataja käskkirja peale. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohus luges ekslikult tõendatuks, et kaebajal võimaldati tutvuda Kaitseväe juhataja käskkirjaga. Ainukese tõendina on toodud T. T seletus/tunnistus, mille kohus luges usaldusväärseks. Samas ei pidanud kohus usaldusväärseks kaebaja kinnitust, et talle ei ole Kaitseväe juhataja ega ka Kaitseliidu ülema käskkirju tutvustatud. Kohus ei põhjendanud, miks pole kaebaja väited usaldusväärsed, kuigi neid kinnitab asjaolu, et kumbagi käskkirja ei ole kaebajale allkirja vastu tutvustatud. Muud tõendid kaebajale käskkirjade teatavakstegemise kohta puuduvad. T. T seletus ei ole tõendina arvestatav. TsMS § 238 lg 5 kohaselt ei ole tõend asjakohane ja lubatav, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. TsMS sätestab ütlustele (
  2. ptk) ja seletustele kindlad protsessuaalsed nõuded, mida T. T seletuse võtmisel on rikutud. Seletus/tunnistus pole vaadeldav ka dokumentaalse tõendina, kuna dokumendi tunnused puuduvad, samuti pole tegemist ametliku ega isikliku kirjaga. Halduskohus pidas T. T ja kaebaja kohtusse kutsumist vajalikuks, lükates kohtuistungi edasi. 2) Määruse viide, et kaebajalt ei ole tulnud teadet tema Eestis viibimise aja kohta, on ebatäpne. Kaebaja esindaja saatis 5.novembril 2005 kohtule elektronkirjaga teate, et kaebaja viibib Eestis
  3. aasta jaanuaris. 3) Nagu juba märgitud, sai kaebaja esindaja koopia Kaitseväe juhataja käskkirjast kätte Tallinna Halduskohtust 18.augustil
  4. Kuna haldusakt on kaebajale esindaja kaudu teatavaks tehtud 18.augustil 2005, oli kaebajal sellest ajast arvates 30 päeva jooksul õigus taotleda haldusakti tühistamist. Kaitseliidu ülema käskkirjas Kaitseväe juhataja käskkirjale viite sisaldumine ei kinnita kuidagi, et käskkirja ennast oleks kaebajale tutvustatud või teatavaks tehtud. Ka Kaitseliidu ülema käskkirja ei tutvustatud kaebajale allkirja vastu ega ka lepingu lõpetamisel, vaid see sai kaebajale teatavaks faksi teel edastatud koopia näol, mille alusel esitati 8.juunil 2005 kaebus halduskohtusse. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-52-00 on jõutud järeldusele, et tööraamatusse tehtud kanne, millest nähtub teenistusest vabastamise käskkirja olemasolu, ei ole veel haldusakti teatavakstegemine. Antud juhul on tegemist analoogse olukorraga, kus kaebajale tutvustati ainult tegevteenistuse lepingu lõpetamist, millest nähtub teenistusest vabastamise käskkirja olemasolu. Tegevteenistuse lepingu lõpetamisel ei tutvustatud kaebajale lepingulisest teenistusest vabastamise aluseks olnud käskkirju. 4) Kohus märkis ebaõigesti määruskaebuse esitamise tähtajaks 10 päeva. Määruskaebuse esitamise tähtaeg menetluse lõpetamisel on 30 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. 4
(8)3-05-442
  1. Kaitseväe juhataja vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub kohtu seisukoha ja põhjendustega, et Kaitseväe juhataja käskkirja hilinenud vaidlustamine ei olnud tingitud sellest, et kaebaja ei olnud käskkirjast teadlik, vaid sellest, et kaebaja sai aru, et ta oli vaidlustanud ehk ebaõige haldusakti. Asjast ilmneb selgelt, et kaebaja oli Kaitseväe juhataja käskkirjast teadlik ja selle sisuga tuttav enne 18.augustit
  2. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et käskkirja teatavakstegemine saab toimuda ainult allkirja vastu tutvustamise teel. Kaebaja ei teatanud kohtule oma Eestis viibimise aega. Meilist nähtuvalt on seda lubatud teha esimesel võimalusel.
  3. Kaitseliidu vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohus lõpetas põhjendatult menetluse seoses kaebetähtaja rikkumisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Apellatsioonimenetluses vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas kaebaja on pöördunud halduskohtusse Kaitseväe juhataja 10.mai 2005 käskkirja vaidlustamiseks kaebetähtaja rikkumisega. Vastustajad ei väida, et vaidlustatud käskkirjad oleksid kaebajale teatavaks tehtud enne 23.maid
  5. Vastustajad on seisukohal, et Kaitseväe juhataja käskkirja peale kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg hakkas kulgema 23.mail 2005, mil kaebaja käis Kaitseliidu Peastaabi personaliosakonnas tööraamatu järel ning allkirjastas dokumendi, millega vormistati tegevteenistuse lepingu lõpetamine. Siis võimaldati kaebajal teenistusest vabastamise aluseks olevate dokumentidega tutvuda. Personaliosakonna peaspetsialist T. T märgib oma seletuses (tl 200)
  6. mai 2005 sündmuse kohta: „Kpt E soovis täpsustada vabastamise aluse paragrahve (

), andsin talle tutvumiseks KVJ käskkirja tema lepingulisest teenistusest vabastamise kohta“. Kaebaja väitel ei antud talle 23.mail 2005 kätte ega tutvustatud kumbagi käskkirja, Kaitseliidu ülema käskkirja sai ta faksi teel ning Kaitseväe juhataja käskkirja halduskohtust. Seega hakkas kaebetähtaeg Kaitseväe juhataja käskkirjale kaebaja väitel kulgema 18.augustist

  1. Halduskohus hindas ebausaldusväärseks kaebaja väite, et Kaitseväe juhataja käskkirja ei ole talle teatavaks tehtud. Halduskohus leidis, et kaebajal võimaldati hiljemalt 23.mail 2005 Kaitseväe juhataja käskkirjaga tutvuda. Kaebus Kaitseväe juhataja 10.mai 2005 käskkirjale on esitatud 5.septembril 2005 tähtaja rikkumisega ning kaebaja ei ole taotlenud möödalastud tähtaja ennistamist mõjuvatel põhjustel.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et menetlus tuleb Kaitseväe juhataja käskkirja osas lõpetada, kuna kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. Kaitseväe juhataja käskkiri on antud 10.mail 2005 ning Kaitseliidu ülema käskkiri on antud 11.mail
  3. S.E pöördus 9.juunil 2005 halduskohtusse lepingulisest teenistusest vabastamise vaidlustamiseks ja hüvitise nõudes seoses teenistusse ennistamisest loobumisega. Teenistusest vabastamise aluseks oleva haldusaktina viitas ta Kaitseliidu ülema 11.mai 2005 käskkirjale. 27.juuni 2005 määruses (tl 50 pöördel) halduskohus leidis, et kaebus on igal juhul tähtaegne sõltumata sellest, millal kaebajale tehti teatavaks 11.mai 2005 käskkiri nr 154-P 5

(8)3-05-442 tema teenistusest vabastamise kohta. 5.septembril 2005 esitas kaebaja samasisulise kaebuse, osutades teenistusest vabastamise aluseks oleva haldusaktina Kaitseväe juhataja 10.mai 2005 käskkirjale nr 269-P. Kaebetähtaja järgimise üle otsustamisel on ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas määrava tähtsusega asjaolu, et kaebaja pöördus lepingulisest teenistusest vabastamise vaidlustamiseks ja hüvitise nõudes halduskohtusse 30 päeva jooksul teenistusest vabastamisest teadasaamisest, ning määrav ei ole see, millist käskkirja pidas ta enda teenistusest vabastamise aluseks ning leidis oma õigusi rikkuvat. Teenistusest vabastamise alusena ebaõigele käskkirjale osutamine on kaebuse kõrvaldatav puudus ning hilisem kaebuse täpsustamine viitega kohasele haldusaktile ei tähenda seda, et kaebaja on teenistusest vabastamise vaidlustamisega hilinenud. Kohus lõpetas menetluse ebaõigesti, sest kaebaja ei ole Kaitseväe juhataja 10.mai 2005 käskkirja vaidlustamisel kaebetähtaega rikkunud. Selle käskkirja tühistamise taotlus oli 9.juunil 2005 esitatud kaebuse sisu ja taotlustega hõlmatud. Halduskohtu määrus tuleb vaidlustatud osas (resolutsiooni p 1) tühistada ja asi saata halduskohtule menetluse jätkamiseks. 10. Kuna vaidluse kaebetähtaja üle on põhjustanud erinevad arusaamad sellest, mida tähendab haldusakti teatavakstegemine, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida ka järgmist. 11. HKMS § 9 lg 1 seob kaebetähtaja kulgemise alguse haldusakti teatavakstegemisega, kui seadus ei sätesta teisiti.

kaebetähtaega teisiti ei sätesta.

§ 121

lg 2 redaktsioon, mis kehtis 1.augustist 2002 kuni 1.augustini 2005, seega ka vaidlusalusel ajal, nägi ette, et lepingulisest teenistusest vabastamise käskkirja üks ärakiri toimetatakse kätte kaadrikaitseväelasele ja teine ärakiri saadetakse riigikaitse osakonda, kus isik reservi arvele võetakse. Kuni 1.augustini 2002 oli samas sättes sõnade „toimetatakse kätte“ asemel sõna „antakse“. Alates 1.augustist 2005 kehtiv

§ 121

lg 2 redaktsioon näeb ette, et lepingulisest teenistusest vabastamise käskkiri tehakse teatavaks kaadrikaitseväelasele. Ehkki

§ 121

lõikes 2 ei kasutata enam väljendeid „andma“ ja „kätte toimetama“, vaid „teatavaks tegema“, tähendab teatavakstegemine selles sättes jätkuvalt kättetoimetamist.

§ 1

lg 3 sätestab, et selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades

erisusi. HMS § 62 lg 1 näeb ette, et haldusakt tehakse menetlusosalisele teatavaks vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. HMS § 62 lg 2 p 1 sätestab, et haldusakt tehakse teatavaks sama seaduse

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud korras kättetoimetamisega isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi. Ka HMS § 25 lõikest 3 tuleneb, et dokumendi teatavakstegemisest vabas vormis piisab siis, kui seaduse või määrusega ei ole ette nähtud dokumendi kättetoimetamist. HMS § 62 lg 2 p 1 näeb isiku õigusi piirava haldusakti puhul ette kättetoimetamise. Kuna teenistusest vabastamise käskkiri on isiku õigusi piirav haldusakt ning

ei sätesta kättetoimetamise reeglist erandit, so ei näe ette sellise haldusakti teatavakstegemist vabas vormis, tuleb HMS § 62 lg 2 punktist 1 juhindudes teenistusest vabastamise käskkiri teha puudutatud isikule jätkuvalt teatavaks kättetoimetamisega. 6

(8)3-05-442 HMS § 25 lg 1 näeb ette, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt antakse dokument seaduses sätestatud juhtudel allkirja vastu kätte väljakutsutud menetlusosalisele või avaldatakse ajalehes.

§ 121

teenistusest vabastamise käskkirja kättetoimetamise korda ei sätestanud ega sätesta. Asjast nähtuvalt on vastustajad haldusakti kaebajale kättetoimetamise viisiks valinud kättetoimetamise haldusorgani poolt isiku väljakutsumisega, sest Kaitseliidu ülema käskkirjas on kaebajat kohustatud ilmuma Kaitseliidu Peastaabi personaliosakonda, kuhu ta ka ilmus. Sellise haldusakti teatavakstegemise viisi puhul tuleb haldusakt isikule allkirja vastu kätte anda (HMS § 25 lg 2, § 28 lg 1). Sellele, et Kaitseväe juhataja käskkiri oleks tulnud kaebajale allkirja vastu kätte anda, viitab ka järgnev. Ametikohal teenimise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumine on nii ametikohalt vabastamise kui ka lepingulisest teenistusest vabastamise aluseks (

§ 107

lg 1 p 3; § 116).

§ 94

lg 4 näeb ette, et kui kaadriohvitser, kaadriallohvitser või kaadrisõdur vabastatakse ametikohalt kaitseväes või kaitseliidus, märgitakse lepingulisest teenistusest vabastamisel tema ametikohalt vabastamise käskkirjas lepingu lõpetamise alus ja tingimused ning tegevteenistuse leping lõpetatakse sama käskkirjaga. Sama paragrahvi lõige 5 kohaselt tehakse ametikohale määramise või ametikohalt vabastamise käskkiri kaadrikaitseväelasele viivitamatult allkirja vastu teatavaks. Kuna käesolevas asjas vaidlustatud Kaitseväe juhataja käskkirjaga vabastati kaebaja lepingulisest teenistusest, aga ühtlasi ka ametikohalt, oleks käskkiri tulnud talle teatavaks teha allkirja vastu. Ka selles sättes märgitud teatavakstegemist allkirja vastu tuleb mõista haldusakti kätteandmisena.

  1. Vastustajate poolt väidetud tutvumise võimaldamine (tutvumiseks andmine) ei ole haldusakti teatavakstegemine õigusaktides ettenähtud viisil. Kaebajale oleks tegevteenistuse lepingu lõpetamisel tulnud vaidlustatud käskkirjad allkirja vastu teatisel kätte anda. Haldusakti teatavaks saamine muul viisil kui kättetoimetamisega võib küll käivitada kaebetähtaja kulgemise, kuid haldusakti teatavakstegemist puudutavate normide järgimine võimaldab vältida kaebetähtaja üle peetavaid kulukaid vaidlusi.
  2. Olles eelnevalt asunud seisukohale, et menetluse lõpetamine ei olnud põhjendatud ja kaebaja ei ole kaebetähtaega rikkunud, puudub ringkonnakohtul vajadus analüüsida määruskaebuse väiteid sellest, kas kaebajale Kaitseväe juhataja käskkirja tutvustamine on tõendatud ning kas kaebetähtaeg sellele käskkirjale hakkas kulgema 23.maist 2005 või 18.augustist
  4. Vaidlustatud määruses on halduskohus leidnud, et isegi kui kaebaja ei saanud Kaitseväe juhataja käskkirjaga tutvuda, oli ta teadlik selle olemasolust ja sisust, pidi kaitseväelasena teadma, kellel on tema teenistusest vabastamise õigus, ning tegema endast oleneva, et käskkiri talle teatavaks tehtaks. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kaebaja sai tegevteenistuse lepingu lõpetamise vormistamisel kohapeal tutvuda teenistusest vabastamist kajastavate dokumentidega ja oli ka teadlik teenistusest vabastamiseks pädevast ülemast, pole kaebeõigust realiseerima asudes ja sel ajal üksnes Kaitseliidu ülema käskkirja omades ka õigusteadmistega isiku puhul enesestmõistetav arusaamine, et see käskkiri ei ole tegelikult tegevteenistusest vabastav haldusakt. Vastustajate vastustes kaebustele märgitakse, et Kaitseliidu ülema käskkirja tühistamine ei tekita õiguslikke tagajärgi lepingulisest teenistusest vabastamisel, sest kaadrikaitseväelastega lõpetab teenistussuhte Kaitseväe juhataja; 7

(8)3-05-442 Kaitseliidu ülema kui kaebaja teenistust korraldava ülema pädevuses oli

§ 121

lg 11 järgi kindlaks määrata ametikoha järgi väljamaksmisele kuuluv teenistustasu, hüvitis, kompensatsioon ja nende summast kinnipidamisele kuuluv summa; Kaitseliidu ülema käskkiri oli antud eesmärgiga teavitada raamatupidamist lõpparve vormistamise ja väljamaksmise kohustusest. Kaitseliidu ülema käskkiri on nii sõnastuselt (lugeda vabastatuks lepingulisest teenistusest ja arvatuks reservi) kui ka viidetena selle andmise õiguslikele alustele (

§ 108

lg 1 p 8 ja § 116, riigisaladuse seaduse § 32 lg 5) kas selle käskkirja sisu suhtes selgelt eksitav või pädevust ületades antud ja pädeva isiku käskkirja tarbetult dubleeriv haldusakt. Käskkirjas sisalduvad otsustused, mis on omased lepingulisest teenistusest vabastamise käskkirjale.

§ 121

lg 1 sätestab nõuded lepingulisest teenistusest vabastamise käskkirjale: märkida tuli kaadrikaitseväelase isikuandmed, viimane teenistuskoht ja ametikoht, ametikohalt ja lepingulisest teenistusest vabastamise kuupäev ja alus viitega seadusesättele, väljateenitud kaitseväeteenistuse staaž ning riigikaitseosakond, kus kaadrikaitseväelane reservi arvele võetakse. Kaitseliidu ülema käskkirjal on kõik eelviidatud tunnused. Kaitseliidu ülema käskkirja eksitav sisu koostoimes Kaitseväe juhataja käskkirja kätte andmata jätmisega võis kaebeõiguse efektiivset realiseerimist takistada.

  1. Õige pole määruskaebuse väide, et halduskohus on määruskaebuse esitamise korra selgitamisel eksinud. Apelleeritav määrus on tehtud 24.augustil 2006, mil HKMS § 31 lg 6 sätestas määruskaebuse esitamiseks 10-päevase tähtaja. HKMS § 471 lg 3, mis sätestab menetluse lõpetamise määruse vaidlustamiseks 30-päevase tähtaja määruse kättetoimetamisest arvates, jõustus 1.septembril
  2. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.