3-05-918 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Ago Kutsar, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2006 Tartu Haldusasja number 3-05-918 Ha

) § 60 lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVK) p 7.1.

1. Kaebuse kohaselt on Tartu Vangla direktori käskkiri ebaseaduslik, kuna kaebaja viibis kartserikambris 1009 ebaseaduslikult Tallinna Vangla direktori 22.11.2004 käskkirja nr 1539-d alusel. Kuna kaebaja viibis kartserikambris ebaseaduslikult, siis teki omamine kambris ei saa olla distsiplinaarkaristuse määramise põhjuseks. Vaidlustatud käskkiri kuulub tühistamisele ka seetõttu, et kaebajale ei tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli allkirja vastu, käskkirjal puudub selle andnud ametniku ees- ja perekonnanimi ning samuti puudub kaebajale käskkirja tutvustanud vanglaametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht.
2. Vastustaja Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt karistati vaidlusaluse käskkirjaga kinnipeetavat D. D ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega selle eest, et ta 26.08.2005 kell 8.10 hommikuse loenduse ajal hoidis kartseris (kambris nr 1009) keelatud esemena vooditekki, mis oli peidetud lavatsi taha. Sellega rikkus D. D VangS § 67 p 1,

§ 60lg 1 ja TVK punkti 7.1.1.

D.D. on 06.10.2004 tutvunud vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjaga ning 08.06.2005 Tartu Vangla kodukorraga, mille kohta ta on andnud vastavad allkirjad ja on seega teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest.

§ 60

lg 1 loetleb asjad, mis võivad kinnipeetavatel kartseris kaasas olla, tekki selles loetelus ei ole. D.D. rikkus ülalnimetatud nõuet süülise käitumisega, mis on distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud Tartu Vangla vanemvalvur O.K. ja valvur P.R. ettekannetega, esemete äravõtmise aktiga 26.08.2005 ja distsiplinaarmenetluse protokolliga. Väärad on kaebaja väited selle kohta, et teda paigutati 21.08.2005 kartserisse õigusvastaselt. Kaebaja kartserisse paigutamise aluseks olnud Tallinna Vangla direktori käskkiri nr 1539-d, millega kaebajat karistati 15 päevaks kartserisse paigutamisega, on välja antud 22.11.2004, seega oli 22.07.2005 viimane tähtaeg, mil määratud karistust täitmisele võis pöörata. Tallinna Vangla karistuse täitmisele pööramise õiendist nähtub, et määratud karistus pöörati esmakordselt täitmisele 01.03.2005 kell 14.45, s. o enne 8 kuu möödumist. Kartserist vabastati kaebaja 03.03.2005 kell 7.00 seoses tema etapeerimisega Murru Vanglasse. Kandmata karistuse pikkuseks jäi 13 päeva, 7 tundi ja 45 minutit. Tartu Vanglas paigutati D.D. uuesti kartserisse 21.08.2005 kell 10.17 ning ta jätkas karistuse kandmist kuni selle lõpuni 03.09.2005 kella 17.32ni. D.D. omab 30 kehtivat distsiplinaarkaristust. Arvestades üleastumise vähemohtlikku iseloomu, samuti seda, et kaebaja pani üleastumise toime tahtlikult ega ole varasematest karistustest järeldusi teinud, jätkates süstemaatiliselt õigusrikkumisi, mistõttu on alust arvata, et kaebajat ei mõjuta noomitus piisaval määral, pidas Tartu Vangla direktor vajalikuks VangS § 63 lg 1 p 2 alusel kohaldada tema mõjutamiseks distsiplinaarkaristusena ühe lühiajalise kokkusaamise keelamist. Vaidlusaluse juhtumi distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas VangS §-ga 64, direktori otsus on kaalutletud, põhjendatud ja määratud karistus on proportsioonis üleastumise raskusega. D. D on selgitatud, milles teda süüdistatakse ja talle anti võimalus anda distsiplinaarsüüteo kohta omapoolseid selgitusi. Juhtunu kohta oli koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll, mille sisu on identne vaidlustatud käskkirja omaga. Käskkiri kui haldusakt on motiveeritud, põhjendatud, 2 on tehtud viited õiguslikule alusele. Samuti on märgitud kaalutlused, miks on valitud just see karistusmäär. Vaidlusalune käskkiri vastab kõigile haldusmenetluse seaduse §-is 55 lg 4 esitatud tingimustele. Käskkirjast nähtub, et inspektor-kontaktisik A.L. on 22.09.2005 teinud kaebajale käskkirja teatavaks, mille kohta nii kaebaja kui A. L on samal päeval andnud ka oma allkirjad. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 14. detsembri 2005 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt Tartu Vangla direktori vaidlustatud käskkiri vastab haldusmenetluse seaduse §-is 55 lg 4 esitatud tingimustele. See, et käskkirjal ei ole allkirjastaja nime eraldi välja kirjutatud, ei tee käskkirja õigustühiseks, kuna on selge, et käskkirja kirjutas alla Tartu Vangla direktor.

§ 97

lg 4 on kehtetuks tunnistatud alates 01.04.2004 ja seega vastustaja ei ole kohustatud võtma kaebajalt allkirja distsiplinaarprotokolli tutvustamise kohta. Käskkirja tõesti ei ole märgitud käskkirja teatavaks teinud ametniku ametinimetust, ees- ja perekonnanime, kuid see asjaolu ei tee vaidlustatud käskkirja õigustühiseks. Faktiliselt käskkiri oli tehtud teatavaks kaebaja allkirja vastu vanglaametniku poolt ja seega kaebaja õigusi ei olnud rikutud. Asjaolu, et kaebaja asus kartseris seadusevastaselt (tema arvates), ei anna talle õigust rikkuda

§ 60lg 1.

Kaebajal on õigus vaidlustada kartserisse paigutamist, kuid see ei tähenda, et tema suhtes automaatselt ei laiene

§ 60

lg 1.

§ 60lg 1 sätestab kartseris lubatud asjad, nende hulgas ei ole tekki.

Kaebaja viibis kartseris kui distsiplinaarkaristuse saanud isik, keda karistati kartserisse paigutamisega ja kelle suhtes see karistus oli pööratud täitmisele. Seisuga 26.08.2005 D. D määratud kartserikaristus ei olnud tühistatud ega seadusevastaseks tunnistatud. Vastustaja selgitas talle, et Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 1539-d 22.11.2004 alusel määratud 15 ööpäeva kartserit on pööratud täitmisele 01.03.2005 ja see jäi pooleli seoses D. D etapeerimisega Murru Vanglasse. Kuna täitmisele pööramist on alustatud õigeaegselt, siis kartserisse paigutamine ei olnud seadusevastane. Seisuga 26.08.2005 D.D. kandis kartserikaristust ja seega ta vooditeki ära panemata jätmisega rikkus VangS § 67 p 1,

§ 60lg 1, Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1.

Karistuse määra valikul on märgitud kaalutlused, millest lähtuti. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, antud pädeva organi poolt hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab põhilistele vorminõuetele. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. D.D. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu
2. detsembri 2005 kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on rikutud menetlusnorme, kuna kohtusaalis paigutati kaebaja kohtualuste pinki, tema taotlus loa andmiseks ümberistumiseks laua taha jäeti rahuldamata, millega rikuti TsMS § 73 lg 1, kuna kostja esindaja istus laua taga ja tal oli erinevalt kaebajast võimalus teha märkmeid kohtuistungi käigus. Olles ilma jäetud võimalusest teha märkmeid, oli kaebaja ilma jäetud ka täisväärtuslikust osalemisest kohtuistungist, millega rikuti HKMS § 15 lg
3. Rikkudes HKMS § 20 lg 2, ei esitatud kaebajale tutvumiseks, võimalike paranduste tegemiseks ja allkirjastamiseks kohtuistungi protokolli, mis sisaldas kaebaja kui protsessiosalise selgitusi; 2) on ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse norme. Ebaõige on seisukoht, et ebaseaduslik kartseris viibimine ei anna õigust omada kartseris asju, mis on

§ 60lg 1 järgi keelatud.

Arvestades asjaolu, et kaebaja paigutati kartserisse ebaseaduslikult, jäi ta ebaseaduslikult ilma 3 oma õigustest ja vabadustest, sealhulgas õigusest kasutada tekki. Sellega on vaidlustatud käskkirjaga distsiplinaarkaristuse määramine kaebaja kartseris viibimise ajal sooritatud väärteo eest ebaseaduslik.

1. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. detsembri 2005 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on apellant osalenud kohtuistungil algusest kuni lõpuni, pooltele selgitati nende õigusi HKMS § 15 järgi, sealhulgas õigust tutvuda kohtuistungi protokolli ja toimikumaterjalidega. Apellandile võimaldati anda kaebuse asjaolude kohta põhjalikke selgitusi, põhjendusi ja kaalutlusi. Samuti selgitas kohus apellandile võimalust saada peale kohtuistungi lõppemist kohtuistungi protokollist koopia. Asjaolu, et apellant asus kohtuistungi ajal kinnipeetavatele ettenähtud barjääri taga ja vastustaja talle ettenähtud laua taga, ei riku poolte võrdsuse põhimõtet. Halduskohus on vaidlustatud otsuses õigesti kohaldanud nii materiaal- kui menetlusõiguse norme ning tõendeid õigesti hinnanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
4. detsembri 2005 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 ja alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Ebaõige on apellandi seisukoht, et halduskohus rikkus poolte võrdsuse põhimõtet sellega, et ta paigutati kohtuistungil kohtualuste pingile ning ei võetud ära käeraudu. Protsessiosaliste õigused ja kohustused on sätestatud HKMS §-is 15 ning halduskohtus asja arutamisel ei rikutud viidatud sätet. Apellandi paigutamine kohtuistungi ajal kohtualuste pingile ning käeraudus hoidmine tuleneb tema kui kinnipeetava staatusest ning tegemist ei ole HKMS § 15 rikkumisega. Iseenesest õige on apellandi seisukoht, et halduskohus on rikkunud HKMS § 20 lg, sest halduskohtu istungi protokolli ei tehtud protsessiosalistele teatavaks kohe istungil ega esitatud protsessiosalistele alla kirjutamiseks (tl 41-43). Seda tõendab protsessiosaliste allkirjade puudumine protokollil. See HKMS § 20 lg 2 rikkumine ei too aga kaasa kohtuotsuse tühistamist, sest see rikkumine ei viinud ega saanud viia asja ebaõigele otsustamisele. Asja õige otsustamine ei sõltu kohtuistungi protokolli protsessiosalistele teatavaks tegemisest ega allakirjutamiseks esitamisest. Hoolimata sellest, et kohus jättis kohtuistungi protokolli protsessiosalistele teatavaks tegemata ja allakirjutamiseks esitamata, oli protsessiosalistel võimalus nõuda protokolli tutvumiseks ja alla kirjutamiseks. Õige on halduskohtu seisukoht, et asjaolust, kas apellant oli (või ei olnud) paigutatud kartserisse seadusevastaselt, ei sõltu Tartu Vangla direktori vaidlustatud käskkirja õiguspärasus (või õigusvastasus). Seisuga 26.08.2005 kandis D.D. kartserikaristust, mis oli talle määratud Tallinna Vangla direktori 22.11.2004 käskkirjaga nr 1539-d. Karistuse kandmise ajal ei olnud Tallinna Vangla direktori 22.11.2004 käskkirja nr 1539-d tühistatud ega seadusevastaseks tunnistatud. Vastustaja selgitas apellandile, et Tallinna Vangla direktori 22.11.2004 käskkirja nr 1539-d alusel määratud 15 ööpäeva kartserit on pööratud täitmisele 01.03.2005 ja see jäi pooleli seoses D. D etapeerimisega Murru Vanglasse. Kuna täitmisele pööramist on alustatud õigeaegselt, siis kartserisse paigutamine ei olnud seadusevastane. 4 Vastavalt

§-ile 60 lg 1 võivad kartseris kinnipeetaval olla kaasas pühakiri, „Vangistusseadus“, „Vangla sisekorraeeskiri“ ja „Vangla kodukord“, mõistlikus koguses õppekirjandust, seep, hambapasta, hambahari, käterätt ja rull tualettpaberit. Kuna D.D. kandis 26.08.2005 kartserikaristust ja tal oli seal kaasas vooditekk, siis rikkus ta VangS § 67 p 1,

§ 60lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1.

Seega on Tartu Vangla direktori vaidlustatud käskkiri õiguspärane, antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab põhilistele vorminõuetele. Apellant oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastustaja kohtukulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Ago Kutsar 5 Viivi Tomson