kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Väärteoasja nr … materjalidega on omandi kahjustamine, (asjaolu, et kostja hageja poolt viidatud aknaklaasi ja ribikardina ära lõhkus) piisavalt tõendatud. Kahju suurus (aknaklaasi maksumus ning paigaldamine 1000 krooni) , samuti uue ribikardina maksumus 649 krooni on AS ja OÜ hinnapakkumisega asjakohaselt tõendatud. Muu hulgas järeldub väärteoprotokollist, et kostja oli nõus tekitatud kahju rahumeelse tuleviku nimel hagejale hüvitama. Seega kuulub hagiavaldus viidatud osas rahuldamisele ning 1649 krooni tuleb kostjalt välja mõista. AÕS § 151 lg 1 kohaselt, kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Nii hagiavalduse kui ka vastulause järgi on vaidlusalune aed kinnistuid eraldav piirdeaed (vaheaed), kuuludes seega kui piirirajatis viidatud sätte regulatsiooni. AÕS § 150 lg 3 järgi, kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta. Seega oli aia lõhkumiseks (kõrvaldamiseks) igal juhul vajalik hageja nõusolek, mida antud juhul ei olnud. Aia lõhkumise fakti on kostja oma vastulauses omaks võtnud (toim lk 11) ning vaidlus on seega üksnes lõhkumise ulatuses (hageja väidetel lõhuti piirdeaeda 20 ja kostja väidetel umbes 5 meetrit). Viidatud asjaolu tuvastamisel lähtub kohus tõendamise koormusest, mis kahju suuruse osas lasub hagejal. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohus ei pea omal algatusel koguma tõendeid kahju hüvitamise suurust mõjutada võivate asjaolude kohta (kohtuasi 3-2-1-81-05). Antud juhul on kahju suurus lõhutud aia pikkusega otseses sõltuvuses. Hageja poolt esitatud fotol on aia lõhkumine järeldatav mitte rohkem kui viie meetri ulatuses. Aianduskrundi …. a koostatud plaanil märgib lõhutud aia väidetavat pikkust joon, mis on omakäeliselt plaanile kantud. Muid tõendeid viidatud asjaolu tuvastamiseks esitatud ei ole. Seega lähtub kohus kahju suuruse määramisel kostja omaksvõtust ning leiab, et kahju suuruse määramisel on aluseks aia lõhkumine 5 meetri ulatuses. OÜ hinnapakkumine on 8 225.80 krooni, kusjuures väljavahetatava aiavõrgu pikkus on 25 meetrit. Hinnapakkumise järgi on aia taastamise maksumus kokku 8 225.80 krooni. Lähtuvalt asjaolust, et aia lõhkumine ei ole tõendatud rohkem kui 5 meetri ulatuses, kuulub kostjalt väljamõistmisele 1645.16 (8 225.80 : 5 = 1645.16 ) krooni.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud.
lg 1 kohaselt asja hävitamisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitist, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli kahjustamise hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. …. a kirjas kohtule märgib hageja, et vaidlusalune piirdeaed rajati 40 aastat tagasi, kusjuures selle rajamisel oli võtmeisikuks hageja isa E.L. Seega oli tegu väga vana aiaga ning 8 225.80 kroonine hüvitus on juba eeltoodust johtuvalt ebamõistlik. Viiemeetrise aialõigu väljavahetamise puhul ei ole eeltoodu oluline, kuna see on pigem aia parandamine. Eeltoodut kogumina hinnates asub kohus seisukohale, et kostja poolt õigusvastane kahju tekitamine, põhjuslik seos kahju ning kostja tegevuse vahel, samuti materiaalse kahju suurus 3294.16 krooni on tuvastatud. Süü puudumist ei ole kostja tõendatud, jättes sellega
Hagiavalduse kohaselt on nii hageja kui ka tema abikaasa Veriheina tee 40 Maardu asuva suvila (asjaõiguse tähenduses kinnistu) ühisomanikud. AÕS § 70 lg 6 järgi kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Viidatud seaduse § 71 lg 4 kohaselt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Samas tuleb arvestada, et TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatavate ja seaduses kaitstud õiguste või huvi kaitseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejaks üksnes Ü.L, mitte tema abikaasa. Järelikult kuulub väljamõistetav kahju kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Riigikohus on asunud seisukohale, et moraalse kahjuna kuulub PS § 25 alusel hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju kirjeldatud tähenduses ning ei ole viidav PS §-s 25 nimetatud moraalse kahju alla (kohtuasi 3-2-1-111-96)).
lg 1 ja lg 5 tähenduses mõistetakse hüvitamisele kuuluva moraalse kahjuna eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Samuti on Riigikohus asunud seisukohale, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel peab hageja hüvitamise nõuet põhjendama ning näitama, milles mittevaraline kahju seisnes ja tõendama kahju olemasolu. Mittevaralise kahju eest rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks ei piisa õiguste rikkumise tuvastamisest, vaid igal konkreetsel juhul tuleb otsustada, kas üldse esineb sellist kahju, mida on vaja rahaliselt kompenseerida. Igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega. Kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad au teotamisega põhjustatud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks (kohtuasi 3-2-1-11-04).
lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Asjaolule, et kostja hagejat …. a suvel sõimas ning ähvardas, viidatakse avalduses, mille hageja politseile esitas. Samas on kostja vastutusele võetud üksnes akna lõhkumise eest. Muid tõendeid väidetava ähvardamise või sõimamise tõendamiseks esitatud ei ole. Kohus märgib, et kahju tekitamisega ähvardamise korral on kohaseks õiguskaitsevahendiks
kahju tekitava tegevuse keelamine. Arvestades vaidlusaluse konflikti olemust ning ajalist kestvust ei ole rahalise hüvituse väljamõistmine kohtu hinnangul põhjendatud. Samuti jäi väidetava tervisekahju olemasolu piisavalt tõendamata. Seega jätab kohus moraalse kahju osas rahalise hüvituse kostjalt välja mõistmata. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 .a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Seega tuleb riigilõiv 250 krooni lähtuvalt riigilõivuseaduse lisast 2 kui põhjendatud kohtukulu kostjalt välja mõista. Kohtunik Epp Haabsaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.