3-05-567 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2006 Tartu Haldusasja number 3-

§ 86

kohaselt on vaideotsus vormistatud kirjalikult, selleks pädeva isiku poolt, vaideotsus on motiveeritud. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud kaebus Tartu Linnavalitsuse 09.06.2005 korralduse nr 941 peale.

§ 85

p 4 kohaselt on vaiet sisuliselt lahendades koos põhjendustega haldusorganil õigus jätta vaie rahuldamata ning asjaolu, et kaebaja vaie on jäetud rahuldamata, ei saa tõlgendada menetlusnormide rikkumisena. Asja materjalide kohaselt on Tartu Linnavolikogu 03.02.2005 otsusega nr 392 vastu võetud Tartu linna üldplaneeringu, mida ei ole vaidlustatud. Tartu Linnavalitsusele on tehtud ülesandeks korraldada Tartu linna üldplaneeringu avalik väljapanek ning väljapaneku kestuseks määrati 17.02.-21.03.2005, samuti avaldati väljapaneku koht. 09.02.2005 ilmus ajalehes Postimees vastav teade. Teates on märgitud, et toimub üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu. Tartu Linnavalitsuse 29.03.2005 korraldusega nr 460 on otsustatud võtta seisukohad Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta. PlanS § 20 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus avaliku väljapaneku ajal esitada omapoolseid ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Kaebaja on esitanud kohtule korralduse nr 460 koos lisadega, kust nähtuvad ettepanekud ja vastuväited kavandatava üldplaneeringu kohta. Ettepanekute ja vastuväidete arutelu tulemusest nähtuvalt on arutelu objektiks olnud ka Pikk 2 kinnistu, kus asub kaebaja korteriomand, ning on leitud, et üldplaneeringu kehtestamisel Pikk 2 kinnistu juurest läbimurde tegemine toob kaasa tänavakoridori paiknemise selliselt, et sõidutee möödub Pikk 2 hoone esifassaadi eest ja lõikub Narva maanteega, millega võib kaasneda kinnistu Pikk 2 korteriomandite kinnisvaraväärtuse langus ja maakasutuse muutus. Õige on kaebaja väide, et tulenevalt PlanS §-ist 18 lg 5, kui üldplaneeringuga või detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või tuleb muuta senist maakasutust, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisvara omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. Kohalikul omavalitsusel tulnuks järgida planeeringu vastuvõtmisel PlanS §-ist 18 lg 5 tulenevaid nõudeid, kuid samas linnavalitsuse esindaja sõnul hõlmab üldplaneeringuga kavandatu nii suure maa-ala, et kohalikul omavalitsusel tulnuks tähtsaadetiste peale teha suuri kulutusi. Samas on teavitatud kohaliku omavalitsuse poolt ajalehes Postimees 09.02.2005 üldplaneeringu avaliku väljapaneku kohta ning millest ka kaebaja oli teadlik.

§ 58

kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjuda asja otsustamist. Seetõttu puudub alus eelnimetatud menetlusnormide täitmata jätmise tõttu tunnistada planeerimismenetlust õigusvastaseks. Kohtuistungil esitas vastustaja esindaja 06.10.2005 Tartu Linnavolikogu määruse nr 125 „Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine“, millega on kehtestatud Tartu linna üldplaneering vastavalt lisale. Nimetatud haldusakt on kehtestatud PlanS § 24 lg 3 sätetest tulenevalt ning kaebuse esitajal kehtestatud üldplaneeringu kohta pretensioone ei ole. Üldplaneeringu kehtestamise materjalidest nähtuvalt ei puuduta kehtestatud üldplaneering Pikk 2 kinnistut. Eeltoodu alusel ei ole kaebaja õigusi rikutud korraldusega nr 460, millega on linnavalitsus otsustanud võtta seisukohad Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta vastavalt lisale. Kaebaja on toonud vaidlusesemeks 3 korralduse, millega on otsustatud võtta seisukohad üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta, mis iseenesest ei saa rikkuda kellegi õigusi, vaid loob võimaluse asja avalikuks aruteluks. Planeeringu kehtestamise vaidlustamine tuleneb PlanS §-ist 26 lg 1, mille kohaselt on kohtusse pöördumise õigus kehtestatud planeeringu vaidlustamiseks juhul, kui isik leiab, et planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või kui planeeringu kehtestamise otsusega on rikutud isiku õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebaja väide, et planeerimismenetluse käigus on rikutud PlanS § 30 sätteid, ei ole asjakohane, kuna nimetatud säte räägib kinnisvara võõrandamisest, mis kuulub rakendamisele kehtestatud planeeringu elluviimiseks, kui kehtestatud detail- või üldplaneeringuga on ette nähtud kinnisasja kasutamise piiramine või kasutamise võimatuks tegemine. Antud asjas on üldplaneering kehtestatud 06.10.2005 linnavolikogu määrusega. Seega nimetatud säte kuulub kohaldamisele pärast määruse jõustumist, mitte planeeringu vastuvõtmisel ja ettepanekute ja vastuväidete esitamise etapis. Kaebuse esitaja on viidanud kohtuistungil ka kohtu ja vastaspoole tähelepanu taotlusele vastaspoole poolt pahatahtliku kohtu eksitamise tõkestamiseks (tl 27). Halduskohus on lähtunud halduskohtumenetluse seadustiku, haldusmenetluse seaduse ja planeerimisseaduse sätetest, rakendanud kohtuistungil uurimisprintsiipi, et selgitada välja kaebaja huve ja õiguste rikkumist planeerimismenetluse ja vaidemenetluse käigus. Vastaspool ei ole teinud katset kohut eksitada. Asjaolu, et vastustaja on esitanud kohtu nõudel omapoolseid kirjalikke selgitusi kaebuse kohta ning vastustaja poolt esitatud seisukohtade mittekokkulangemine kaebaja omadega ei tähenda, et vastaspool oleks kohut eksitanud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. K.K. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2005 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) on ebaõigesti leitud, et kuivõrd vaideotsus on vormistatud pädeva isiku poolt kirjalikult ja see on motiveeritud, ei ole vaide läbivaatamisel rikutud menetlusnorme. Menetlusnormi rikkumisena tuleks käsitleda ka asjaolusid, kui haldusakti motiveering ei ole asjakohane ja ei kajasta vaides esitatud nõudeid. Linnavalitsus jättis vaideotsuses andmata hinnangu esitatud tõendeile (avaliku arutelu videosalvestuses nähtuvad vastuolulised selgitused) ja ka siseministeeriumi vastusele PlanS § 18 lg 5 kohta käivale selgitusele (kui üldplaneeringus on välja loetav, et kavandatu puudutab konkreetset kinnisasja, peab avalikust väljapanekust teatamisel ja teiste järgnevate menetlustoimingute tegemisel informeerima vastava kinnisasja omanikku planeerimisseaduses sätestatud juhtudel ja viisil). Kohtuistungil võeti kaebajalt õigus neid asjaolusid selgitada ja selle kohta ka linna esindajale täpsustavaid küsimusi esitada. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, miks kaebaja poolt esitatud vastavad tõendid tuleb tähelepanuta jätta. Kaebuses toodud taotlus vaide läbivaatamisel antud õiguslike hinnangute õigusvastasuse kindlakstegemiseks jäi kohtu poolt samuti tähelepanuta; 2) on ebaõige halduskohtu poolt

§-ile 58 viitamine, väitmaks, et kohustusliku tähitud kirjaga teavitamata jätmine ei ole õigusvastane; 3) on ebaõigesti leitud, et kaebaja väidab PlanS § 30 sätete rikkumist. Vaie oli suunatud sellele, et linnaametnikud andsid planeerimismenetluses erinevaid hinnanguid PlanS § 30 tõlgendamise kohta. Kaebaja õigusi rikkus õigusselguse ja õiguskindluse puudumine; 4) on ebaõigesti leitud, et vastustaja poolt esitatud seisukohtade mittekokkulangemine kaebaja omadega ei tähenda kohtu eksitamist. Antud juhtumil on linna esindaja teadlikult ebaõigesti 4 viidanud seaduse sättele, moonutades selle mõtet ja süüdistades kaebajat seeläbi valetamises; 5) ei too vaideotsuse ja menetlustoimingute õigusvastasus kaebuse esitaja hinnangul kaasa üldplaneeringu kehtestamise tühistamist, küll peaks kohus andma hinnangu kaebuse esitamise põhjendatusele selle esitamise ajal.

1. Tartu Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei riku K.K. poolt kaevatav haldusakt kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Tartu Linnavalitsuse 29.03.2005 korraldus nr 460 „Seisukohtade võtmine Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta" sisaldab alljärgnevat:
2. võtta seisukohad Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta vastavalt lisale;
3. edastada seisukohad Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonile. K.K. poolt esitatud vastuväitest võis aru saada, et ta ei olnud nõus sellega, et Pikk 2 korterelamu maa muutub transpordimaaks seoses Pika tänava pikendusega. Samuti avaldas K.K. oma vastuväites, et linn ei ole asunud temaga läbirääkimistesse PlanS §-is 30 toodud alusel seoses Pikk 2 maa võõrandamisega. Korralduse lisas asuvas ettepanekute ja vastuväidete protokollis asus linn seisukohale, et K.K. esitatud ettepanekuga ei nõustuta. Vastavalt korralduse p-ile 2, edastati seisukohad volikogu arengu- ja planeerimiskomisjonile ning edasi järelvalve teostamiseks Tartu Maavanemale. Volikogu komisjonis ja maavanema poolt Tartu linna üldplaneeringu läbivaatamisel otsustati mitte määrata üldplaneeringus Pikal tänaval, lõigus Kivi tn - Narva mnt, ehitamise aega. K.K. poolt vaidlustatud Tartu Linnavalitsuse korraldus on planeerimismenetluse vahehaldusakt. Vaidlustatud korraldus nägi ette, et linnavalitsuse seisukohad avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta suunatakse linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonile. Linnavalitsusele jääb arusaamatuks, mil moel see haldusakt rikub K.K. õigusi ja piirab tema vabadusi. Tartu Linnavolikogu 06.10.2005 määrusega nr 125 kehtestatud „Tartu linna üldplaneering“ ei kajasta Pika tänava ehitust ega puuduta kinnistut Pikk
4. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
6. oktoobri 2005 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Samas tuleb täiendada halduskohtu otsuse põhjendusi. PlanS § 18 lg 5 kohaselt kui üldplaneeringu või detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja võõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. 03.02.2005 Tartu Linnavolikogu otsusega nr 392 vastuvõetud Tartu linna üldplaneeringust (mida ei ole vaidlustatud) on selgelt väljaloetav, et kinnistu Pikk 2 juurest läbimurde tegemine toob kaasa tänavakoridori paiknemise selliselt, et sõidutee möödub Pikk 2 elamu esifassaadi eest ja lõikub Narva maanteega, millega kaasneb Pikk 2 korteriomanike senise maakasutuse muutus. Sellisel juhul pidi kohalik omavalitsus PlanS § 18 lg 5 sätteid järgides teatama Pikk 2 korteriomanikele tähtsaadetisena edastatud kirjaga kavandatava planeeringu avalikust väljapanekust ja selle avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast. Kuivõrd planeerimismenetlusele 5 on omane ulatuslik diskretsioonilisus ja avalikkus, siis on PlanS §-is 18 lg 5 sätestatud informeerimis- ja kaasamiskohustusel oluline roll just isikute suhtes, kelle maakasutust võib kavandatav planeering muuta. Eelnev kinnitab, et kohalik omavalitsus eiras PlanS §-is 18 lg 5 sätestatud nõuet, teatada kinnisasja omanikele tähtsaadetisena edastatud kirjaga planeeringu avalikust väljapanekust ning avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast. Vaideotsuses väljendatud seisukoht, et linnavalitsusel ei olnud PlanS § 18 lg 5 kohast kinnisasja omanike informeerimise kohustust, kuna PlanS § 3 lg 2 ja 3 kohaselt saab maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi seada vaid kehtestatud detailplaneeringu alusel, ei ole kooskõlas asja materjalidega ning on vastuolus planeerimismenetluse eesmärkidega. Asja materjalide juures olevad plaanide väljavõtted (t.l 15, 16) kinnitavad Siseministeeriumi planeeringute osakonna kirjas (t.l 10-11) väljendatud seisukohta, et kui üldplaneeringu koostamise käigus on selgelt väljaloetav, et planeeringuga piiratakse oluliselt kinnisasja senist maakasutust, siis tuleb kinnisasja omanikke sellest PlanS §-is 18 lg 5 sätestatud korras informeerida. Linnavalitsuse seisukoht, et PlanS §-is 18 lg 5 sätestatud kohustuse täitmine on kulukas ja seetõttu piisab informeerimiskohustuse täitmisest ka vastava teate avaldamisest ajalehes Postimees, ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et linnavalitsusel oli teada kaebaja meiliaadress ning kaebaja informeerimine meili teel ei ole linnavalitsusele kindlasti kulukas. Ringkonnakohus leiab, et PlanS §-is 18 lg 5 sätestatud kohustuse täitmiseks piisanuks ka Pikk 2 korteriühistu informeerimisest. HKMS § 7 lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Asja materjalidest nähtub, et vaatamata linnavalitsuse poolt PlanS §-is 18 lg 5 ettenähtud informeerimiskohustuse rikkumisele, sai apellant nii planeeringu avalikust väljapanekust kui selle avalikust arutelust teada, ta osales selles ning esitas omapoolsed vastuväited ja ettepanekud. Seega sai apellant oma eelnimetatud õigused realiseeritud. Tulenevalt HKMS §-ist 7 lg 1 võib isik nõuda toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist juhul, kui tal on tuvastatava asjaolu suhtes põhjendatud huvi. Apellant ei ole kaebuses märkinud, milline on tema põhjendatud huvi avaliku väljapaneku käigus toimunud informeerimiskohustuse rikkumise tuvastamiseks. Samuti ei nähtu apellandi põhjendatud huvi ka asja materjalidest. Kuivõrd apellandil puudus põhjendatud huvi linnavalitsuse poolt PlanS §-is 18 lg 5 ettenähtud informeerimiskohustuse täitmata jätmise tuvastamise suhtes, siis puudub ka seaduslik aluse selle õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning apellandi vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Iseenesest asjaolu, et linnavalitsus eiras avaliku väljapaneku käigus PlanS §-is 18 lg 5 ettenähtud informeerimiskohustuse nõuet ning linnavalitsuse seisukoht vaideotsuses PlanS § 18 lg 5 kohta ei ole kooskõlas asja materjalide ja planeerimisseaduse eesmärkidega, ei anna põhjendatud huvi puudumisel tunnistada linnavalitsuse tegemata toimingut ja vaideotsuses väljendatud seisukohta õigusvastaseks. Eelnevast tulenevalt puudus halduskohtul ka seaduslik alus kohustada linnavalitsust tegema tagantjärele õiguspäraseid toiminguid. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et halduskohus viitas ebaõigesti

§-ile 58. Kuivõrd kaebaja vaidlustas nii planeerimismenetluse toimingud kui ka vaideotsuse põhjendusi, siis oli halduskohtul põhimõtteliselt õigus viidata

§-ile 58. Samas ei nähtu vaidlustatud halduskohtu otsusest, millise haldusakti väidetavaid menetlusnõuete rikkumisi, millised ei mõjutanud asja otsustamist, halduskohus konkreetselt silmas pidas. Nimetatud asjaolu ei ole aga aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Vastuseks apellandile märgib ringkonnakohus, et mittenõustumist haldusakti motiveeringuga ei saa käsitleda menetlusnormi rikkumisena. 6 Apellant on leidnud, et kuna linnaametnikud andsid planeeringu avaliku arutelu käigus PlanS § 30 sätetele erinevaid hinnanguid, siis ei olnud planeerimismenetlus õigusselge ja sellega rikuti kaebaja õigusi. Apellandi selline seisukoht ei ole põhjendatud. Ettepanekutele vastates ei otsustata veel lõplikult, millisel kujul planeering kehtestada. Ettepanekutele vastamine on osa ettepaneku tegija ja kohaliku omavalitsuse avalikust diskussioonist tulevase planeeringu üle. Ettepanekut saab kaitsta planeeringu avaliku arutelu käigus. Omavalitsus võib pärast ettepaneku tagasilükkamist seda planeeringu kehtestamisel siiski arvesse võtta. Seega on lõplikuks otsuseks ettepaneku suhtes planeeringu kehtestamise otsus, mitte vastus. Avaliku arutelu käigus erinevate hinnangute andmine PlanS § 30 kohta ei riku kaebaja õigusi. Üldplaneeringu kehtestamine on kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevuses ning nähtuvalt asja materjalidest kehtestas Tartu Linnavolikogu 06.10.2005 määrusega nr 125 Tartu linna üldplaneeringu. Kehtestatud üldplaneeringust nähtub, et see ei puuduta Pikk 2 kinnistut. Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka apellant halduskohtu istungil. Eeltoodu kinnitab, et kaebaja ettepanekuid seoses Pikk 2 kinnistuga volikogu poolt ka arvestati. Kaebaja õigusi ei rikkunud Tartu Linnavalitsuse 29.03.2005 korraldus nr 460, millega edastati avalikul väljapanekul laekunud ettepanekud ja vastuväited linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonile. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega seoses kaebaja väidetega linnavalitsuse poolt halduskohtu eksitamise kohta. Asjaolu, et linnavalitsuse esindaja on tõlgendanud planeerimisseaduse mõningaid sätteid erinevalt kaebajast, ei tähenda linnavalitsuse esindaja poolt kohtu eksitamist ja pahatahtlikkuse väljendamist. Kuivõrd apellant ei ole teinud HKMS § 20 kohaselt parandusi halduskohtu istungi protokollile, siis ei ole ka asjakohased tema väited selle kohta, et protokoll ei kajasta kohtuistungi käiku täielikult. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad HKMS § 92 lg 1 kohaselt apellandi apellatsiooniastmes kantud kohtukulud (riigilõiv) tema enda kanda. Egon Konsand Andra Pärsimägi 7 Üllar Roostoja