Obsah (5)

§ 633§ 632§ 438§ 230§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-19040/33 (endine number 2/33-25313/05) Otsuse kuupäev 03.oktoobril 2006 aastal Tallinnas Kohtunik Lii

§ 633

lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud AS ja M.Lvahel sõlmiti ….a. kapitalirendi leping nr …, mille esemeks oli sõiduauto Lada Samara 1,5 registrimärgiga …. Lepingu kohaselt kohustus AS omandama vara AS-ilt ja andma selle lepingu perioodiks M.Lvaldusse ja kasutusse. M.Lkohustus tasuma AS- le lepingus sätestatuid makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. M.Ljättis tasumata maksed. AS saatis M.L´ile ….a. teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris M.L´it võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamise tingimustest, kui viimane ei kustuta võlgnevust hiljemalt 7 päeva jooksul teate kättesaamisest. Kuna AS lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus M.Landma AS-le lepingu esemeks oleva vara. AS realiseeris vara hinnaga 29 661,02 krooni ning vara ostuhind tasuti AS- le ….a.. Lepingu Üldtingimuste punkti 5.17 kohaselt kui AS lõpetab lepingu M.Lsüülise käitumise tõttu ühepoolselt ennetähtaegselt, on M.Lkohustatud hüvitama hagejale vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud. M.Lvõlgnevus lepingust tulenevalt on AS ees järgmine: tähtajaks tasumata rendimaksed summas 5303,97 krooni, vara jääkmaksumus 39 142,28 krooni, hüvitamata vara kaskokindlustuse maksed 1631,00 krooni, vara realiseerimisega ning tagastamisega seotud kulutused 7449,56 krooni, kokku võlgnevust 53 526,81 krooni. Kuna vara võõrandati 29 661,02 krooni eest, ei katnud vara võõrandamisest saadud rahasumma M.Lpoolt AS- le tasumise kuuluvaid summasid ja AS sai otsest kahju 23 865,79 krooni ulatuses. M.Lei ole käesoleva ajani võlgnevust tasunud. AS palub M.Lvälja mõista 23 865,79 krooni ja kohtukulud, sealhulgas tasutud riigilõiv summas 1750,00 krooni. Kohtuistungil vähendas hageja nõuet, muutes realiseerimiskulu 3916.85 krooni, ning palus välja mõista 20 333.10 krooni. Kostja jäi vastuväidete juurde, samas maksegraafiku alusel. pakkudes ka kokkulepet tasuda 10 000 krooni Kostja M.Li vastuväited. Kostja M.Lesitas vastuse ….a., milles kostja nõuet ei tunnista. ….a. , kui hageja ja kostja vahel ….a. sõlmitud kapitalirendilepingu nr … lõpetamisest oli möödunud 1 aasta ja 7 kuud, sai M.Lhagejalt teatise, milles nõuti AS-i ja M.Lvahel sõlmitud lepingust tuleneva võlgnevuse 23 865,17 krooni 14 päeva jooksul hageja arvelduskontole tasumist. Kostja järeldas, et sõiduauto Lada Samar 1,5 registrimärgiga … hagejale üleandmisel 2002.a. oktoobris ei ole hagejal kostja vastu enam mingeid pretensioone, mida tõendab asjaolu, et 1 aasta ja 7 kuu jooksul lepingu lõpetamisest ei ole hageja kostjale mingeid pretensioone esitanud. Kostjal on kahtlus, et AS ja OÜ vahel ….a. sõlmitud müügilepingu näol on tegemist näiliku tehinguga. Kostja on seisukohal, et olukorras, kus hageja ei ole pärast lepingu lõpetamist kostjale mingeid pretensioone esitanud ning lepingu lõpetamisest ja vara üleandmisest 1 aasta ja 7 kuu möödumisel kostjalt väidetavalt kostja võlgnevuse summas 23 865,17 krooni sissenõudmisel on tegemist hageja poolt vaieldamatult oma tsiviilõiguste pahatahtliku teostamisega seotud. Kostja leiab, kuna tema ei ole vara müünud ning selle müüki kuidagi mõjutanud, siis puudub kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel igasugune seos. Seega ei ole kostja hagejale müügikahju tekitanud. Kostja on seisukohal, et hageja oleks pidanud informeerima kostjat vara realiseerimisega seotud raskustest. Ajavahemikul ….a. kuni ….a. tegeles OÜ vara realiseerimisega, mille käigus hageja väitis, et ei ole võimalik leida varale ostjat. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud informeerima kostjat vara realiseerimisega tekkinud raskustest. Kostjal puudus ülevaade peale vara üleandmist hagejale ….a. oktoobris, millistel tingimustel hageja müüb vara, samuti polnud kostjal võimalik varale otsida iseseisvalt ostja. Kostja sai aru, et kui ta 14 päeva jooksul võlgnevust ei kustuta, tagastab kostja vara ja sellega on kohutused lõppenud. Kostja leiab, et kuna tema ei ole vara müüki kuidagi mõjutanud, siis ei ole kahju hagejale tekkinud kostja tegevuse tulemusena. Kostjale jääb arusaamatuks, kui leping lõpetati ühepoolselt ….a. ning kostja andis ….a. oktoobris vara üle OÜ-le, pandi vara müüki alles ….a., ehk siis neli kuud hiljem. Kostja leiab, et hagiavalduse ja hageja poolt kohtule esitatud dokumentides on palju vasturääkivusi. Kostja esitab oma seisukohad , mille tulemusel ja millest lähtuvalt ei müüdud vara tavalise turuhinnaga vaid sellest odavamalt. Hagiavalduse kohaselt on vara jääkmaksumus 39 142,28 krooni lepingu lõppemisel. Hageja on vara müüki pannud alghinnaga 55 084,76 krooni. Kostja leiab, et kui vara oleks pandud müüki selle jääkmaksumusega, oleks tõenäoline õnnestunud hagejal vara kiiremini ja kõrgema hinnaga müüa ning vara müügist kahju oleks olnud väiksem. Vara oli müügis ajavahemikul ….a. kuni ….a. märtsini, selle aja jooksul ei ilmunud ühelgi koduleheküljel auto müügikuulutust. Seega oli auto terve müügisoleku aja passiivselt platsil. Vara ei realiseeritud avalikult, vaid müüdi otse OÜ-le …, mis on hagejaga tihedalt seotud äriühing. OÜ … kuulus tehingu tegemise hetkel 100 % AS-le, kelle ainuaktsionäriks oli AS. Samas on AS ka hageja AS asutajaliikmeks. Kostja leiab, et kuna OÜ on tegelenud vara müümisega alates selle kostja poolt tagastamisest, siis on selge, et hageja on vara müünud seotud osapoolele. Viimasega seoses on kostjal tekkinud põhjendatud kahtlus, et vara müümise passiivsus ja hinna langetamine on olnud taotluslik. Nagu nähtub hageja poolt 18.01.2006.a. koostatud teatisest, on hinnalangetamine otsustatud probleemliisingu komitee poolt, mis kostjale teadaolevalt koosneb hageja ja OÜ esindajatest, millest nähtub, et hinna langetamise otsus ei saanud olla erapooletu. Kostja palub AS hagi rahuldamata jätta. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt.

§ 438

kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 438

kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on hageja ja kostja vahel lepinguline õigussuhe, ja M.Lvahel sõlmiti ….a. kapitalirendi leping nr …, mille esemeks oli sõiduauto Lada Samara 1,5 registrimärgiga …. Lepingu Üldtingimuste punkti 5.17 kohaselt on pooled kokku leppinud, kui AS lõpetab lepingu M.Lsüülise käitumise tõttu ühepoolselt ennetähtaegselt, on M.Lkohustatud hüvitama hagejale vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud, st vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe, vara valduse ülevõtmine, vara hoidmine, vara müügikõlblikuks seadmine. M.Li võlgnevus hagiavalduse kohaselt on AS ees järgmine: tähtajaks tasumata rendimaksed summas 5303,97 krooni, vara jääkmaksumus 39 142,28 krooni, hüvitamata vara kaskokindlustuse maksed 1631,00 krooni, vara realiseerimisega ning tagastamisega seotud kulutused 3916.85 krooni. VÕS § 361 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne

1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates
2. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
3. juulit 2002.a, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele, samuti ei ole Tsiviilkoodeksi § 174 kohaselt lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja , kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Kostja ei ole vastuväidetes ega kohtuistungil vaidlustanud makset kindlustusmakse 5303.97 krooni ja kaskokindlustuse 1631 krooni osas, vaidlustades realiseerimiskulu 3816.85 krooni ja liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu. VÕS § 363 lg 2 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. VÕS § 367 lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu äraütlemist liisinguandja omandisse, tuleb esimeses lõikes nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kohus leiab, et hageja nõue vara realiseerimiskulu keemilise puhastuse ja akuvahetuse osas ei ole põhjendatud. Sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktist ….a. nähtub, et vaidlusalune auto on üle antud OÜ, lahtris tehniline seisukord, puuduvad igasugused märkmed, sh vajadus akuvahetuse või keemilise puhastuse kohta. Kostja on sellele ka viidanud, lepingu punktis 5.17 ei ole konkreetseid kohustusi loetletud rahalises väljenduses, seega saab neid kostja kohustuseks lugeda siiski vaid sel juhul, kui need on kostja tegevuse/tegevusetuse tagajärjel tekkinud ja asja sisulise arutamise käigus tõendamist leidnud. Küll leiab kohus, arvestades lepingu eesmärki kostja poolt vara välja osta, et tal tuleb kanda kulutus müügiteenuse korraldamise eest 1483.05 krooni. Kehtinud TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud ja lg 2 kohaselt mõistetakse kahju all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Vastavalt toimikus olevale hindamisaktile nr … on … vara väärtuseks hinnatud 65 000 krooni, hinna sisse on arvestatud ka kostjale kuuluv stereo, vara on realiseeritud aasta hiljem ….a. sõlmitud müügilepingu nr …. kohaselt 35 000 krooniga (sh käibemaks), vara jääkmaksumuseks on …..a. õiendi kohaselt 39 142.28 krooni. Vastavalt TsK § 227, kui isik, kes ei täitnud kohustust või täitis selle mitte nõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü (tahtluse või ettevaatamatuse) olemasolul, välja arvatud seaduse või lepinguga ettenähtud juhud. Süü puudumist tõendab isik, kes on kohustust rikkunud. Kohus leiab, et hageja varalise kahju suurus ei ole tekkinud sõltuvalt kostjast. Auto on hagejale üle antud ….a. ning samal päeval on auto müügiväärtuseks hinnatud 65 000 krooni, vara on kahepoolselt üle vaadatud ning fikseeritud auto tehniline seis ja lisavarustus ning asjaolu, mis ajal ja mis hinnaga hageja pärast kostja poolt auto tagastamist vara realiseeris, ei olenenud kostja tahtest. Seega leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt välja mõista hageja AS kasuks võlgnevus 8418 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja kohtukulu tuleb lahendada kuni 31.12.2006.a. kehtinud

§ 60lg 1 alusel ja kostjalt kuulub väljamõistmisele 700 krooni.

Liili Lauri kohtunik