lg2 kohaselt kohus tagab poolele võimaluse vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata, kui seadusest ei tulene teisiti. ….a. toimunud istungil hageja teatas, et ei ole vastu vastuhagist loobumisele.
lg 1p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Eeltoodust lähtuvalt lõpetas kohus vastuhagi osas menetluse. ….a. esitas Tlka taotluse põhihagi läbivaatamata jätmiseks. Kostja on seisukohal, et jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr … on tuvastatud, et üürileping Tlja TÜ vahel oli lõppenud juba ….a. Isegi, kui eeldada hagis viidatud faktiliste asjaolude õigsust, mis seonduvad üürilepingu teistkordse ülesütlemisega ….a., ei saa mistahes otsus käesolevas asjas kaasa tuua … aastal juba lõppenud üürilepingu taaskehtestumist. Järelikult ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, sest need õigused olid lõppenud juba …. aastal ning õiguslikult ei oma enam mingit tähtsust, kas üürilepingu teistkordne ülesütlemine …. aastal oli tehtud õiguslikul alusel või ilma selleta. Samuti leiab Tl, et TÜ hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, kuna mitte ükski seadus ei anna TÜ-le õigust ega kaitset tema huvi kasutada ruume ei hagi esitamise ajal ega ka mitte käesoleval ajal, sest kasutusleping, millele hageja tugineb, on jõustunud otsuse kohaselt tegelikult lõppenud juba …. aastal. Samuti ei ole TÜ hagiga võimalik saavutada eesmärki – saada õiguslik alus ruumide jätkuvaks kasutamiseks tulevikus. Ükskõik, mis otsuse kohus ka teeks, sellest hoolimata on TÜ-l õigus ruumide kasutamiseks lõppenud juba …. aastal ning mitte ühelgi juhul ei teki käesolevas asjas tehtava otsuse alusel TÜ-l uut õiguslikku alust ruumide kasutamise jätkamiseks või ruumide enda kasutusse nõudmiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindajad ja kostja esindaja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 3 lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust või huvi, mille kaitseks ta hagi on esitanud. Tsiviilasjas nr … on tuvastatud, et üürileping on hageja ja kostja vahel lõppenud, mida on ka hageja tunnistanud ruumide vabatahtlikult kostjale üleandmisega, mistõttu hageja on kaotanud õigusliku aluse ruumide kasutamiseks. Seega ei ole sellel alusel hageja õiguste rikkumine üldse võimalik. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendamata ning selle rahuldamiseks puudub kohtul seetõttu ka seaduslik alus. Isegi, kui kohus leiaks, et üürilepingu ülesütlemine oli ebaseaduslik, ei anna see hagejale õiguslikku alust vaidlusaluste ruumide edasi kasutamiseks. Esitatud hagiga ei ole võimalik hagejal taotletud eesmärki saavutada.
lg 2 p 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbivaatamata juhul, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Nimetatud säte võimaldab kohtul kontrollida hagi edulootusi ja lootusetuid hagisid mitte menetleda. Antud säte on kooskõlas menetluse ökonoomika põhimõttega ning kohtu ja menetlusosaliste kulude vähendamisega. Seega kui kohus leiab, et hagi ei saa
lg 2 p 1 ja 2 märgitud aluste esinemisel rahuldada, on otstarbekas see hagi jätta läbi vaatamata. Ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-164-05 on viidanud sellele, et õigusliku huvita esitatud hagi puhul võib kohus jätta sellise hagi läbi vaatamata
03.10.2006.a. toimunud istungil palus kostja edasikaebe tähtaega 15 päeva, millega hageja nõustus. Vastavalt
lg-le 2 võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada, mistõttu võib antud määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Menetluskulude jaotus Tulenevalt
lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Asja läbivaatamata jätmisel tuleb juhinduda menetluskulude jaotamisel
lg 1, mille kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Lukiina Vismann kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.