alusel peatati talle pensioni maksmine alates 01.10.2001, kuna posti kaudu makstav pension oli üle 6 kuu välja võtmata. 13.12.2004 esitas P.I. avalduse pensioni maksmise jätkamiseks. Avalduses märkis ta, et tal puudus võimalus pensioni välja võtta, kuna ta viibis alates 2001. a Ameerika Ühendriikides. Isikuttõendava dokumendina esitas P.I. Vene Föderatsiooni kodaniku passi 51 Nr 0242672, milles on Eesti tähtajaline elamisluba TE38K010224 alates 03.07.2001 kuni 11.01.2006.
lg 1 alusel määratakse ja makstakse riiklikku pensioni Eesti alalisele elanikule ja tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale välismaalasele. P.I. l on olemas kehtiv elamisluba, kuid ta ei elanud ajavahemikul 10.03.2001-08.12.2004 Eestis. Seetõttu jätkati talle vanaduspensioni maksmist tagasipöördumise päevast, s.o alates 09.12.
Tegemist on võrdse kohtlemise jämeda rikkumisega, mis seisneb selles, et need pensionärid, kes saavad pensioni panga kaudu, on soodsamas olukorras kui need, kes saavad pensioni posti kaudu. 2. Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniamet vaidles kaebusele vastu. VMS § 42 järgi loetakse püsivaks Eestis elamiseks Eestis elamisluba omava välismaalase Eestis viibimist vähemalt 183 päeva aastas. Niisugust osa ühestki vaidlusalusest kalendriaastast kaebaja Eestis ei elanud. TsÜS § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kaebaja elas vaidlusalusel perioodil välisriigis. Kooskõlas
lg 1 p 2 puudus kaebajal USA-s viibimise ajal (märtsist 2001 kuni 08.12.2004) õigus saada riiklikku pensioni asjaolu tõttu, et ta ei elanud Eestis. Alus pensioni maksmise peatamiseks/lõpetamiseks tekib nii juhul, kui pension kantakse panka kui ka juhul, kui pension makstakse välja posti teel.
lg 2 kohaselt on pensionär pensioni vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel kohustatud kirjalikult teatama vastavatest asjaoludest pensioniametile 10 päeva jooksul asjaolude tekkimisest arvates. Kaebaja ei teavitanud pensioniametit oma Eestist ärasõidust. Kaebaja lahkus Eestist märtsis 2001, kuid pension on postiasutusest välja võetud kuni 2001 septembri lõpuni. Seega oli kaebaja enne Eestist lahkumist korraldanud pensioni väljavõtmise volikirja alusel. 2 HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus rahuldas 23.08.2005 otsusega kaebuse ning tühistas Tartu Pensioniameti pensionikomisjoni 17.03.2005 otsuse nr 194 ja tegi ettekirjutuse uue otsuse tegemiseks. Otsuse kohaselt määratakse
lg 1 p 2 järgi nimetatud seaduses sätestatud tingimustel riiklik pension ja seda makstakse tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale välismaalasele.
lg 1 kohaselt, kui posti kaudu makstav pension on välja võtmata vähemalt kuus kuud, peatatakse pensioni maksmine. Pärast vastava avalduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lg 2 sätestatud dokumendi esitamist makstakse pension välja tagantjärele. Kaebaja on isikut tõendavate dokumentide seaduse § 19 lg 1 p 2 alusel Eestis püsivalt viibiv (elav) välismaalane, tal on kehtiv elamisluba ja seega on tal õigus saada isikutunnistus. Kaebaja avaldustele ei olnud lisatud isikutunnistust, kuid vastustaja ei ole selle esitamist ka nõudnud. Asja õigeks lahendamiseks on vaja otsustada, kas kaebaja viibimist otsuses viidatud perioodil USA-s tütre juures külas saab lugeda Eestis elamiseks või mitte.
lg 11, mis reguleerib riikliku pensioni taotlemist, kohaselt on pensionitaotleja elukohaks rahvastikuregistrisse kantud elukoht. Kui pensionitaotlejal ei ole registrijärgset elukohta, määratleb pensionitaotleja oma elukoha ise. Selle sätte sisu saab kohaldada ka pensionisaajale, kes taotleb saamata jäänud pensioni väljamaksmist. Kaebajal oli rahvastikuregistrisse kantud elukoht Tartu Põhja pst 8-9 ja ta ise määratles oma elukohaks sama koha. Kaebaja sõitis USA-sse tütre juurde külla külalisviisaga. Tema tütar õpib, otsustas oma abikaasast lahku minna, tal oli lahutusasi kohtus ja kaebaja pidi andma kohtus tunnistusi lapse jagamiseks. Seoses sellega pikendati kaebaja viibimist USA-s mitu korda ja ta oli seal kuni külalisviisa pikendatud tähtajani. Külasolekut külalisviisaga, sõltumata selle pikkusest, ei saa lugeda antud kohas elamiseks. Vastustaja viide
lg 2 ei ole asjakohane, sest see säte reguleerib riikliku pensioni ümberarvutamist, aga kaebajale oli pensioni maksmine peatatud
Mingit takistust pensioni maksmiseks tagantjärele nõutud dokumendi esitamise puhul ei olnud. Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi (sotsiaalministri 31.12.2001 määrus nr 167) § 36 lg 5 on analoogne
Sama määruse § 38 lg 1 kohustab küll pensionäri teatama 10 päeva jooksul arvates asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa pensioni maksmise lõpetamise, peatamise või pensioni suuruse muutumise, kuid ei täpsusta, millised need asjaolud on, välja arvatud
Vastavalt
lg 1 oli kaebajal õigus volikirja alusel saada pensioni mitte rohkem kui kolm aastat järjest. Ta kasutas seda sätet ja sai pensioni volituse alusel kuue kuu vältel, kuna tegi volikirja ainult kuueks kuuks, sest lootis kuue kuu pärast tulla tagasi Eestisse ja luges seda alaliseks elamiseks Eestis. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et VMS § 5 lg 1 kohaselt on ainult Eestis viibival välismaalasel Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja vabadused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebaja ei ole Eestis viibiv välismaalane (VMS § 161), ta on Eestis tähtajalist elamisluba omav ja elav välismaalane. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniamet taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta P.I. kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt sätestab
riikliku pensioni saamise õiguse Eestis elavale Eesti kodanikule, Eestis elavale välismaalasele, kellel on alaline elamisluba ning tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale välismaalasele. Kuigi P.I. l oli olemas kehtiv 3 elamisluba, ei elanud ta 10.03.2001-08.12.2004 Eestis. Eeltoodust tulenevalt jätkati P.I. pensioni maksmist alates tema Eestisse tagasipöördumise päevast, s.o 09.12.
lg 11 reguleerib üksnes riikliku pensioni taotlemist, täpsustades
lg 1, võimaldamaks kindlaks määrata riikliku pensioni taotleja elukohajärgne pensioniamet. Kohus on asunud väärale seisukohale, nagu oleks registrijärgse elukoha omamine või selle puudumisel oma elukoha määratlemine samastatav selles elukohas faktilise elamisega. Eesti pensionisüsteem põhineb residentsusel, mille sisustamisel lähtutakse
lg 1 p 1 ja 2 just faktilisest olukorrast, mitte isiku enda määratlusest või registrikannetest. Lisaks sätestab rahvastikuregistri seaduse § 6 lg 1 rahvastikuregistri andmete informatiivse ja statistilise tähenduse. Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi § 36 lg 5 nähtub, et pensionäri poolt avalduse esitamisele ei järgne automaatselt pensioni tagasiulatuv väljamaksmine, vaid pensionikomisjon otsustab, kas ajavahemikul, mil postiasutuse kaudu makstav pension oli välja võtmata, oli pensionäril õigus pensionile. Käesolevas asjas selgus, et P.I. ei elanud ajavahemikul 10.03.2001-08.12.2004 Eestis, mistõttu ta ei vastanud nimetatud ajavahemikul
lg 1 p 2 riikliku pensioni saamiseks kehtestatud tingimustele ja ei ole õigustatud saama pensioni nimetatud perioodi eest. Kohus viitab õigesti juhendi § 38 lg 1. Arusaamatu on väide, et eeltoodud sättes pole täpsustatud, milliseid asjaolusid seadusandja silmas on pidanud.
lg 1 sätestab üheselt, et kui posti kaudu makstav pension on välja võtmata vähemalt kuus kuud, siis pensioni maksmine peatatakse. Ameerika Ühendriikidesse sõites nägi P.I. ette, et viibib seal vähemalt kuus kuud, sest tegi kuus kuud kehtiva volituse oma pensioni väljavõtmiseks. Antud ajaperioodi möödudes P.I. uut volikirja ei teinud ning samuti ei teavitanud pensioniametit, et tema Eestist eemalviibimise tõttu võib tekkida olukord, mis toob kaasa pensioni maksmise peatamise. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, kus kohus ei nõustu pensioniametiga selles, et VMS § 5 lg 1 kohaselt tagatakse Eestis viibivale välismaalasele Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja vabadused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et P.I. ei ole Eestis viibiv välismaalane (VMS § 161), ta on Eestis tähtajalist elamisluba omav ja elav välismaalane. P.I. on välismaalane, kelle Eestis viibimise seaduslik alus on tähtajaline elamisluba. Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel riikliku pensioni saamise õigus on tal aga üksnes Eesti territooriumil faktilise elamise korral. Kohus on rikkunud TsMS § 227 lg 1 protsessiõigusnormi, jättes tähelepanuta pensioniameti vastuses viidatud VMS § 42 ning on jätnud põhjendamata ka viite VMS § 161. 5. P.I. taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt seisneb pensionikomisjoni otsuse seadusevastasus selles, et pensioniameti poolt on eelistatud need pensionärid, kes saavad pensioni panga kaudu. Ükski Eestis kehtiv 4 seadus ei näe ette ühe isikute grupi eelistamist teistele. Apellandi välismaalaste seaduse tõlgendamine ei ole kohane, sest isiku staatus riigis omab tähtsust ainult pensioni määramisel
§-de 4 ja 7 tähenduses. Ühtlasi on termin "peatamine“ ajutise iseloomuga, st kui takistav asjaolu on ära langenud, siis peatatud tegu jätkub.
lg 1 on selgesõnaliselt sätestatud: „Pärast vastava avalduse ja isikut tõendava dokumendi esitamist makstakse pension tagantjärele“. Seega pidi Tartu Pensioniamet pensioni välja maksma tagantjärele. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust. Kuna vaidlustatud halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis ei pea ringkonnakohus lähtuvalt HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 vajalikuks korrata oma otsuses esimese astme kohtu kõiki motiive. Vastuseks apellatsioonkaebuses toodule märgib ringkonnakohus, et ükski apellandi väide ei ole vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise või muutmise aluseks. Halduskohus on õigesti tõendeid hinnates ja materiaalõigust (eelkõige
lg 1 p 2 ja § 45 lg 1) kohaldades leidnud, et pensioniametil puudus alus jätta tagasiulatuvalt P.I. pension välja maksmata, kuivõrd selleks puudusid seaduses ettenähtud alused. Halduskohus on põhjalikult oma järeldusi motiveerinud ega ole otsust tehes rikkunud menetlusnorme.
lg 1 p 2 sätestab, et riiklik pension määratakse ja seda makstakse kõnesolevas seaduses sätestatud tingimustel tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale välismaalasele. Sama seaduse § 45 lõikest 1 tulenevalt peatatakse pensioni maksmine, kui posti kaudu makstav pension on välja võtmata vähemalt kuus kuud, ning väljavõtmata pension makstakse välja tagantjärele, kui pensioni saaja esitab vastava avalduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi. Eelviidatud
sätetest ei tulene, et tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibiv välismaalane kaotab õiguse talle pensioni tagantjärele väljamaksmiseks
lg 1 juhul, kui ta viibib (elab) elamisloa kehtivuse ajal lühemat või pikemat aega ajutiselt väljaspool Eestit. Apellandi viide VMS § 42 sätestatule, milles avatakse välismaalase püsiva Eestis elamise mõiste, ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuivõrd see säte omab tähtsust VMS §-des 1016 (välismaalase Eestisse kutsumine), 11 lg 3 (tähtajalise elamisloa kehtivusaeg), 121 (elamisloa andmine abikaasa juurde elama asumiseks) ja 123 (elamisloa andmine elama asumiseks Eestis elava lähedase sugulase juurde) sätestatu jaoks, kuid sellega ei reguleerita välismaalasele riikliku pensioni maksmise aluseid. Tulenevalt
lg 1 p 2 ja § 45 lg 1 mõttest saaks pensioniamet keelduda elamisluba omavale välismaalasele väljavõtmata pensioni tagantjärele maksmisest üksnes juhtudel, kui pensionär ei esita vastavat avaldust või ei esita isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumenti või on tõendatud, et ta on arvates pensioni väljavõtmata jätmise ajast alaliselt asunud elama väljapoole Eestit. Apellandi viidatud Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi § 36 lg 5, mis sätestab, et pensionäri kirjaliku avalduse ja määruse § 5 lõikes 1 nimetatud dokumendi esitamisel otsustab pensionikomisjon pensioni maksmise tagasiulatuvalt, ei laienda ega saa laiendada võrreldes
§-ga 45 lg 1 pensionametile aluseid pensioni tagantjärele väljamaksmisest keeldumiseks. Käesoleval juhul ei ole pooltel vaidlust asjaolude üle, et P.I. on isik, kes viibib Eestis seaduslikul alusel, s.o tähtajalise elamisloa alusel, et ta esitas pensioniametile avalduse väljamaksmata pensioni talle tagantjärele väljamaksmiseks ja et pensioniamet aktsepteeris tema isiku tuvastamisel välisriigi passi, millesse oli kantud kehtiv Eesti elamisluba. Halduskohus on ka õigesti tõendeid kogumis hinnates lugenud tõendatuks selle, et P.I. eemalviibimine Eestist ajavahemikul 10.03.2001-08.12.2004 oli ajutine. Kuna nimetatud asjaoludel puudus pensioniametil seaduslik alus kaebuse esitajale pensioni tagantjärele maksmisest keeldumiseks, 5 siis on pensioniameti vaidlustatud otsus õigusvastane ning halduskohus on õigesti otsustanud selle tühistada. Põhjendatud ei ole apellandi viide Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi §-ist 38 lg 1 tulenevale pensionäri kohustusele teatada pensioni maksmise peatamist tingivatest asjaoludest, kuivõrd see, kas vastustaja oli pensioniametile teatanud oma ajutisest äraolekust Eestist ja pensioni võimalikust väljavõtmata jätmisest tema või tema poolt volitatud isiku poolt, ei mõjuta tulenevalt
§-st 45 lg 1 vastustaja õigust saada väljamaksmata pensioni tagantjärele. 7. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, siis tuleb apellandi kohtukulu – tasutud riigilõiv – jätta HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 6 Egon Konsand
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.