← Eesti

2-05-15302/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 29.09.2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-15302 Tsiviilasi M.Vja V.Vhagi L.Õvastu alusetult säästetu väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende Hageja M.V, seaduslik esindaja R.V lepinguline esindaja advokaat esindajad A. P Hageja V.V, lepinguline esindaja advokaat A.P Kostja L.Õ esindaja T.M Kohtuistungi toimumise aeg 08.09.2006 RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus Välja mõista Mja V.Vlt 6000 (kuus tuhat) krooni L.Õkasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus võib kaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. ASJAOLUD Hagejate isa P.Vja kostja sõlmisid laenusaajana … AS-ga laenulepingu, mille järgi laenusaajad said laenu 750 000 krooni eluaseme soetamiseks asukohaga …. Kostja omandas .. mõttelist osa kinnistust asukohaga .., kinnistamisavaldus on esitatud … ning kostja on omanikuna kinnistusraamatusse kantud ... P.Vsuri … ning hagejate seaduslik esindaja esitas … notarile pärandi vastuvõtmise avalduse. Pärandi vastuvõtmisel viidi läbi inventuur. HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED Hagejad esitas … kohtule hagi, milles palus kostjalt hagejate kasuks välja mõista kostja poolt hagejate vara arvelt alusetult säästetud 140 000 krooni. P.Vtasus kostja kinnistu mõttelise osa omandamiseks võetud laenust enamuse, kokku laenumakseid summas 128 134,17 krooni ja intressimakseid kokku summas 78 450,86 krooni. Hageja leiab, et kostja on hagejate õiguseellase arvelt alusetult säästnud, sest hagejate isa sai tehingute tagajärjel üksnes laenu tagasimakse kohustuse ja kostja omandiõiguse. Hagejad ütlevad kokkuleppe, mille alusel sai kostja enda 2-05-15302 omandisse kinnistu ja P.V oli kohustus tasuda laenumakseid tagantjärgi üles, sest kostja ja P.Vkokkulepe on heade kommete vastane. Hagejad leiavad, et laenumaksete tasumisega jättis P.Vtäitmata oma ülalpidamiskohustuse alaealiste laste eest. Kinnistu mõtteline osa omandati kostjale, kuna PV olid äritegevusest võlad. Hagejad leiavad , et neil on nõudeõigus kostja vastu, kuna laenumaksete tasumine ei ole seotud otseselt P.Visikuga ja pärijatele lähevad üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Hagejad nõuavad mõlemad 1/5 tasutud laenumaksetest, kuna P.V oli 5 pärijat. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kohtule esitatud kirjalike vastuväidete kohaselt tasus P.Vlaenumakseid seetõttu, et ta oli laenulepingu järgi solidaarvõlgnik kostjaga, seega täitis hagejate õiguseellane oma lepingust tulenevat kohustust ja raha maksmiseks oli olemas tehingust tulenev alus. Kostja ei ole alusetult säästnud, sest laenulepingust üle poole on summaliselt tasunud kostja pärast P.Vsurma. Kostja ja P.Volid perekond ning P.Vpoolt oma lähedaste eest hoolitsemine ei saa olla heade kommete vastane. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuisutngil ära hageja ja kostja esindaja ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Pooled vaidlevad selle üle, kas P.Vpärijatele läksid üle tema õigused ja kohustused, mis tulenevad … AS-ga sõlmitud laenulepingust (edaspidi laenuleping) ja võimalikest muudest kokkulepetest (edaspidi kokkulepe) kostja ja P.Vvahel, mis on seotud ...asuva kinnistu mõttelise osa omandamisega kostja poolt. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas need tehingud sh laenuleping on sõlmitud heade kommetega kooskõlas ning kas tehing on üles öeldud. Pärimisseaduse § 2 alusel lähevad pärijatele üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, kui need ei ole seotud selgelt pärandaja isikuga. Seega on asja lahendamisel oluline tuvastada kas millised õigussuhted valitsesid poolte vahel ning kas laenulepingust ja laenusuhtega ja kinnistu omandamisega seotud muud tehingud on seotud P.Visikuga. Kohtule esitatud laenulepingust tuleneb, et kostja ja P.Volid solidaarvõlgnikud laenusuhtes. Selle asjaolu üle pooled ei vaidle. Laenuleping on iseenesest tehing, mis ei ole seotud isikuga niivõrd, et see ei saaks pärimisseaduse § 30 mõtte kohaselt pärijatele üle minna. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja ja P.Volid perekond ning nende kooselu kestis ligikaudu 8 aastat kuni P.Vsurmani. Samuti ei vaidle pooled iseenesest asjaolu üle, et P.Vja kostja vahel olid kokkulepped selle kohta, kuidas toimub laenu tasumise jagamine solidaarvõlgnike vahel. Pooled vaid sisustavad kokkulepet erinevate tingimustega. Kostja käsitluse kohaselt olid laenulepingu pooled ühtlasi perekond ning kostja ja P.V oli kokkulepe, mille kohaselt tasus laenulepingust tulenevaid kohustusi see poole, kel parasjagu võimalus oli, lisaks kindlustas P.Vlaenulepingu ja kinnistu omandamisega kostja nimele oma alaealise lapse tulevikku. Hageja käsitlen kostja ja P.Vvahelist kokkulepet sellisena, et P.Vtasus laenumakseid ja sai selle eest vastutasuks õiguse kasutada kostja omandis olevat kinnistu mõttelist osa. Kohus leiab, et kostja P.Vvahelist kooselu, mille üheks osaks oli ka kokkulepe, mille tulemusena kostja omandas kinnistu mõttelise osa ning sõlmiti laenuleping, tuleb osaliselt käsitleda seltsingulepinguna VÕS § 580 lg 1 mõttes. Seltsinglaste panused lepingus on VÕS § 581 lg 1 järgi eelkõige varalised. Varalise panusena saab käsitelda kostja ja P.Vpoolt kooselu ajal perekonna hüvanguks tehtud rahalisi või rahaliselt hinnatavaid tehinguid, kuid kohus leiab, et lisaks varalisele panusele olid neil ka perekondlikud kohustused, mis ei ole käsitletavad võlaõiguslike kohustustena, ka mitte mittetäielike 2

(4)2-05-15302 kohustustena VÕS § 4 lg 1 mõttes. Kostja ja P.Vkokkulepped, mille tulemusena sõlmiti laenuleping ning kostja omandas mõttelise osa kinnistust, said teoks üksnes P.Vja kostja isiklike väga lähedaste suhete tõttu. Kohus leiab, et nende isiklikku laadi kokkulepped, mis tulenevad asjaolus, et kostja ja P.Velasid koos kui perekond, on lahutamatult seotud P.Visikuga ning need ei saanud üle minna tema pärijatele. Seetõttu ei ole hagejatele eelkirjeldatud õigused pärimise teel üle läinud ja hagejad ei saa neid õigusi kostja suhtes teostada. Kokkuleppest tulenevad õigused ja kohustused lõppesid P.Vsurmaga. Kohus peab vajalikuks märkida, et pärandi vastuvõtmisel on ka hagejad läbi oma seadusliku esindaja konstateerinud, et neil puudub nõudeõigus kostja suhtes, ses pärandi inventeerimise aktis on hagejate seaduslik esindaja kinnitanud, et temale teadaolevalt ei ole P.Vmuid õigusi ja kohustusi. Kohus järeldab sellest lausest, et õiguste ja kohustustena on silmas peetud neid õigusi ja kohustusi, mis oleks pärijatele üle läinud. Pärimisseaduse § 137 lg 4 järgi on pärandi inventuuri aktis vaja märkida kõik pärandaja õigused ja kohustused, mis on olemas pärandi avanemise hetkel. Kuna hagejatele ei ole kokkuleppest tulenevad õigused ja kohustused üle läinud, ei saa hagejad ka kokkulepet tagantjärgi üle öelda. Ülesütlemine on üks lepingu lõpetamise viise VÕS § 195 lg 1 järgi. Lepingu üles ütlemine tuleb teostada ülesütlemisavalduse esitamisega teisele poolele. Kohus tõlgendab nimetatud sätet selliselt, et ülesütlemisavaldus tuleb esitada lepingu teisele poolele kohtuväliselt. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et nad oleks sellise avalduse kostjale esitanud. Hagejad käsitlevad hagiavaldust ülesütlemisavaldusena. Selline käsitul ei ole kooskõlas VÕS § 195 lg 1 mõttega. TsÜS § 86 järgi on heade kommete vastane tehing tühine algusest peale. Hageja leiab, et kokkulepe ja laenuleping on heade kommete vastasus, sest P.Vsai kokkuleppe ja laenulepingu tulemusena endale rahalise kohustuse ning üksnes õiguse kasutada elamispinda ning tema õigused ja kohustused ei ole proportsionaalsed ja seetõttu on tegemist headekommete vastase tehinguga. Kohus tõlgendab laenulepingut ja kokkulepet selliselt, et Peep Vallistule tekkisid küll rahalised kohustused, kuid samas kindlustas ta tehinguga oma lähedast sh alaealise lapse heaolu. Samas tuleb laenulepingu analüüsimisel lähtuda tehingu sõlmimise ajal valitsenud olukorrast. Laenulepingu sõlmimisega võtsid kostja ja P.Vendale solidaarse kohustuse tasuda laenulepingu järgi saadu tagasi. Heade kommete vastane on tehing, mis on ebamoraalne. Kohus leiab, et tehingute tegemine, mille tulemusena isik tagab oma lähendastele varaliste õiguste (omandiõiguse) tekkimise, kusjuures üks nendest lähendastest on ka kohustatud isik, ei ole ebamoraalne ja seetõttu ka heade kommete vastane. VÕS § 1028 lg 1 järgi võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Kohtule esitatud laenulepingust on näha, et P.Voli kohustus tasuda laenulepingujärgseid makseid, seega oli tema kohustus olema. Laenulepingu kehtivust ei ole hagejad vaidlustanud. Kuna laenuleping on sõlmitud solidaarsete võlgnikega, tuleb järeldada, et võlgnike vahel oli kokkulepe kohustuse täitmiseks. Selle kokkuleppe sisu ei oma asjas tähtsust, kuna kokkulepe lõppes P.Vsurmaga. Seega ei saa väita, et kohustus (kokkulepe) oleks hiljem ära langenud või seda ei tekkinud. Kuna on täitmata alusetult saadu tagastamise eeltingimus- kohustuse olematusei ole hagejatel ka õigust midagi tagasi saada. TsMS rakendusseaduse § 3 alusel tuleb kohtukulude väljamõistmisel lähtuda TsMS kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonist ja hagejatelt kostja kasuks välja mõista TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel kostja õigusabikulud summas 6000 krooni. Hagejate kohtukulud tuleb jätta hagejate kanda. 3
(4)2-05-15302 Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.