) § 76 lg-dele 1 ja 2 ning § 77 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (lg 1) ning mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- ja kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. 2. Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et tõendamist ei leidnud asjaolud, millised annaksid hagejale aluse nõuda tagasi lepingu alusel tasutut. Poolte vahel oli sõlmitud sisult käsundusleping, mida reguleerivad
-i §-d 619-634.
lg 1 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Lepingu tekstist nähtub üheselt, et poolte vahel oli kokku lepitud vaid ühe teenuse --- toimikuga tutvumine --- osutamises. Hageja ja kostja esindaja selgitustest nähtub, et mõlemad pooled said üheselt aru, millist toimikut (milliseid toimikuid) oli silmas peetud --- hageja kohtuasi Tartu mnt kohtumajas seoses hageja poolt oma elamu võõrandamisega. Hageja ei eita, et ühel korral käis ta koos kostja esindajaga Tartu mnt kohtumaja arhiivis sooviga toimikuga tutvuda, kuid tema seletuse kohaselt seal mingit toimikut ei olnud (oli vaid 5 lahtist lehte). Kostja esindaja seletuse kohaselt käis ta koos hagejaga samas arhiivis kahel korral --- … ja …, tutvus kahe toimikuga ja selgitas ning tõlkis hagejale neis olnud materjale. Kostja esindaja seletus on tõendatud Harju Maakohtu vanemarhivaari kirjaga nr .. … (t lk 82). Nimetatud kirja kohaselt on arhiivis kahe hageja vaidluse materjalid, kusjuures üks neist sisaldab 80 lehte ühes köites (nr …) ja teine 70 lehte samuti ühes köites (nr …). Samuti nähtub arhiivis peetavast „Toimikutega arhiivis 3 tutvumise registrist“, et hageja käis .. ja … tutvumas tsiviilasjade nr … ja nr … toimikutega. Kostja esindaja seletuse kohaselt on registris märgitud vaid hageja nimi ja hageja allkirjad põhjusel, et kuna mindi koos, ei vormistatud kostja esindajale hageja esindamiseks volikirja. Hageja vastupidist ei väitnud. Seega on eeltooduga tõendatud, et kostja täitis endale lepinguga võetud kohustuse ja tutvus kohtutoimiku(te)ga. Muid ülesandeid käsundisaaja endale lepinguga ei võtnud. Kuna kostja oli lepingu nõuetekohaselt täitnud, oli tal õigus saada selle eest ka kokkulepitud tasu. Nii kohtumenetluses antud seletustest kui hageja omakäelisest kirjast kostjale … (t lk 20) nähtub, et hageja peamine etteheide kostjale on seotud asjaoluga, et peale toimikuga tutvumist keeldus kostja esindaja andmast hagejale kirjalikku tõendid selle kohta nagu sisaldaksid arhiivis asunud dokumendid võltsinguid ning kostja esindaja keeldus võltsingutega seotud asja edasi ajamast. Poolte vahel allkirjastatud lepingust ei nähtu, et kostja oleks endale võtnud kohustuse mingi järgmise kohtuasja ajamiseks. Seega oli kostjal vaba valik otsustada mitte hageja uut kohtuasja ajama hakata. Kostja esindaja seletas ka kohtuistungil, et tema arvates olid kõik kohtutoimikutes olnud dokumendid normaalses seisundis ning mingit võltsingut tema ei näinud. Seega on mõistetav, et kostja esindaja keeldus andmast hagejale kirjalikku kinnitust, mis tema arvates tegelikkusele ei vastanud. Selline keeldumine ei saa olla aluseks tasu tagastamisele. 3. Ka ei leidnud tõendamist alus saada tagasi … tasutud 200.00 krooni. Nimetatud summa puhul ei ole tegemist käsunduslepingujärgse tasuga. Vastavalt kviitungile oli see tasutud enne lepingu sõlmimist konsultatsiooni ja dokumentide ekspertiisi eest. Hageja ei eita, et ta käis korduvalt kostja büroos ja jättis sinna ka rida dokumente (seletused istungitel, kiri kohtule t lk 47). Seega on mõistlik eeldada, et kostja esindaja ka dokumentidega tutvus ning andis hagejale seoses tema probleemidega konsultatsiooni. Asjaolu, et saadud info/abi/seisukohad ei olnud oma sisult sellised nagu hageja seda ootas, ei tõenda, et kostja esindaja selleks tööd ei teinud (ei kulutanud aega jmt). Hagejal puudus alus õiguslikule ootusele, et õigusbüroo tegeleb temaga tasuta. 4. Kuna eelpool leidis tõendamist, et kostja täitis käsundisaajana lepingut nõuetekohaselt, puudub hagejal alus nõuda selle täitmata jätmisega talle väidetavalt tekitatud varalise kahju hüvitamist.
Lisaks juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et varalise kahju sisuna kohtuistungil välja toodud rahasummad (hagiavalduse ja selle täienduse tõlketasud t lk 50,51) ei ole käsitlevad kahjuna, vaid hageja menetluskuluna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 143 punkti 1 mõttes, milline kuulub antud asjas jaotamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i sätete alusel. 5.
lg 1 kohaselt võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest nõuda mittevaralise kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Kuivõrd eelpool leidis tõendamist, et kostja ei rikkunud pooltevahelist lepingut, puudub ka vajadus analüüsida, kas konkreetse lepingu puhul saaks üldse tekkida küsimust mittevaralisest kahjust selle rikkumise korral. 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul tuleb menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele rakendada seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse 4 seadustikus sätestatut. Seega hagi rahuldamata jäämisel jäävad TsMS § 60 lg 1 alusel hageja kohtukulud tema enda kanda, kostja kohtukulude nimekirja ei esitanud. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.