lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud J.Lon … liikmeks omades aadressil …, Harjumaa kinnisasja. Vastavalt põhikirja punktile 1.1 müüs hageja kostjale elektrienergiat. ….a. elektritarbimise mõõteseadmete korralist kontrolli läbi viies tuvastas hageja kostjale kuuluval kinnisajal omavolilise elektrienergia tarbimise. Kontrolli läbiviimise ajal oli kinnisasi koos sellel asuva hoonega antud kasutuslepingu alusel kasutada A.V. Eelmine mõõteseadmete kontroll viidi läbi …. Kokku tarbiti ajavahemikul … kuni … kokku elektrienergiat … kWh. Ühe kW maksumus arvestusperioodil oli 1,05 krooni, seega tarbitud elektrienergia maksumuseks oli 32 202.10 krooni. Arvestusperioodil oli kostja hagejale tasunud tarbitud elektrienergia eest kokku 2180.85 krooni, seega tarbis kostja omavoliliselt antud perioodil elektrienergiat kokku summas 30 021.25 krooni. Omavoliliselt kasutatud elektrienergia eest on tasutud kokku summas 400.00 krooni, seega on omavoliliselt tarbitud elektrienergia eest tasumata 29 621.20 krooni. Omavolilise elektrienergia tarbimise kohta koostas hageja akti, milles toodi välja tarbitud elektrienergia kogus ja maksumus. Üürnik andis kirjaliku selgituse ….a. ….a. saatis hageja kostjale teate, milles toodi välja omavoliliselt tarbitud elektrienergia maksumus ja anti tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ….a. Lisaks kuulus tasumisele elektrienergia mahaühendamise tasu summas 500.00 krooni. Kostja kinnisaja lepingu alusel kasutav A.Von hagejale korduvalt lubanud hakata võlgnevust igakuiste osamaksetena tasuma, kuid ei ole lubadust täitnud. Hageja on võlgnevuse põhisummalt arvestanud viiviseid kokku summas 3034.00 krooni. Viivisearvestamisel on võetud aasta pikkuseks 360 päeva, arvestamise alguseks ….a.. so päev, millal tasuti võlgnevusest 400.00 krooni, ja viivisemääraks 9% aastas (0,025% päevas). Viivitatud kokku 410 päeva x 7,40 (viivis päevas) = viivis kokku 3034.00 krooni. Seisuga … on kostja võlgnevus hageja ees 33 155.20 krooni, mis tuleneb võlgnevuse põhisummast 29 621.20 krooni, elektrienergia mahaühendamise tasust summas 500.00 krooni ja võlgnevuse põhisummalt arvestatud viivisest summas 3034.00 krooni. Hageja esindaja, AS, saatis võlgnevuse kohtuvälise sissenõudmise menetluse käigus kostjale aadressile … ajavahemikul ….a. kuni ….a. kokku 5 tasumise kohustust meeldetuletavat kirja. Kostja Lindorff AS-ga ühendust ei võtnud. Hageja palub kostjalt J.L´ult MTÜ kasuks välja mõista võlgnevus summas 33 155,20 krooni ja riigilõiv summas 2450,00 krooni. Kostja vastuväited. Kostja esitas kohtule vastuse …, milles kostja nõuet ei tunnistanud. Kostja sõnul ei nähtu hagiavaldusele lisatud põhikirjast, et ta oleks antud ühistu liige, samuti ei ole elektrienergia ostumüügilepingut. Kostja väitel polnud ta teadlik tekkinud arusaamatusest elektrienergia tasumisel, kuna keegi teda ei teavitanud ja rendilepingu alusel on antud majas elanud alates …aastast A.V. A.V tasus regulaarselt elektri- ja veearveid sularahas raamatupidamisse. Meeldetuletuskirjadest kostja ei tea midagi, koostatud akt on ebaobjektiivne, viide loetletud sisselülitatud elektriseadmetele ja mõõteriista rikkumisele ei saa vastata tegelikkusele, elektrijuhtmestik majas on vana ja sellist koormust lihtsalt ei kannataks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on hageja ja kostja vahel lepinguline õigussuhe, kostja ei ole oma maksekohustust tarbitud elektrienergia eest täitnud, tarbinud elektrienergiat omavoliliselt ning hageja palub perioodil ….a. kuni ….a. tarbitud ja tasumata elektrienergia eest välja mõista koos viivistega 33 155.20 krooni ( s.h. viivis 3034.00 krooni, elektrienergia mahaühendamistasu 500 krooni). Kohus asub seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud pooltevaheline lepinguline suhe, kohtule ei ole esitatud elektrivarustuse lepingut, mis oleks sõlmitud hageja ja kostja vahel. Hageja on viidanud põhikirja punktile 1.1., mille kohaselt on ühistu eesmärgiks liikmete ühise tegevuse tulemusel tekkinud vara arendamine ja ekspluatatsiooni korraldamine, teede, elektriliinide, veekommunikatsiooni, pumbamaja, kuivenduskraavide, heakorra haldamine. Alust lugeda pooltevaheline suhe lepinguliseks ei võimalda ka põhikirja punkt 3.7.1., milles on loetletud ühistu liikme kohustused. Vastavalt VÕS § - le 8 lg 1 on leping tehing kahe või enama isiku ( lepingupoolte) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Hageja, ei ole tõendanud, mille alusel tekkis kostjal kohustus tasuda tarbitud elektrienergia eest, mil moel kostja kohustus hagejale kui müüjale kasutatud elektrienergia eest tasuma, kuidas oli kokku lepitud üleantud elektrienergia koguse mõõtmine, kuidas kohustus kostja fikseerima arveldusarvesti näidu ja teatama müüjale. Seega leiab kohus, et hageja ei ole õigustatud nõudma kohustuse täitmist kostjalt müügilepingu VÕS § 208 lg 3 järgi ning viide nimetatud sättele on asjakohatu. Vaidlust ei ole küll asjaolu üle, et kostja on elamumaa asukohaga …., … , omanik ning elektrivarustuse olemasolu üle nimetatud objektil. Hagiavalduse kohaselt on kostja tarbinud omavoliliselt elektrienergiat 29 621.20 krooni ulatuses, hageja tugineb ….a. aktile elektrienergia arvestuseta kasutamise kohta ning …. ühistu juhatuse koosoleku protokollile nr …, ….a.. Kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et hagetav võla nõue on arvestuslik ….a. koostatud akti alusel, kostja aktis toodud asjaolusid ei kinnitanud. Kohus leiab, et põhjendatud on kostja viide asjaolule, et teda kui kohustatud isikut tekkinud probleemist elektrienergia eest tasumisel ei teavitatud, küll aga esitati nõue kohtusse. Samas on hageja ise esile toonud , et tulenevalt elektrituruseaduse § - le 5 on turuosaliseks kostja ning kõik nõuded tulenevalt elektrienergia tarbimisest esitakse kostja kui turuosalise ja kinnisasja omanikule. Kohtu korraldaval istungil ….a. tegi kohus hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või põhistada kahju kujunemist. Kostja vastuväidete kohaselt tasus arveid elamut rentinud A.V.
lg 4 kohaselt otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutaud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul kui, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Kohtule ei ole täiendavaid dokumente esitatud ega hagetava summa kujunemist tõendatud, seega saab kohus hinnangu anda esitatud aktile. Hageja esitatud makseraamatu väljavõttest nähtuvad maksed kajastavad olukorda … aastal. Kohus leiab, et ainuüksi akt ei tõenda hagetavat summat ehk tarbitud elektrienergia kogust, akt on koostatud ühepoolselt, kostjat ei ole akti koostamisest informeeritud ega tema juuresolekul tegelikku olukorda fikseeritud, vaatama sellele, et akti koostajad on tuvastanud, et kohal viibinud isik ei ole võimeline seletuskirja kirjutama , olles alkoholijoobes. Kohtule esitatud kirja 20.02.2004.a., nr 17 kättesaamist J.Lei kinnitanud, kohtuistungil selgitas ka hageja esindaja, et suhtlemine toimus A.V. Tulenevalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003.a. määrusega nr 107 kinnitatud omavoliliselt kasutaud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra § - e 2 kohustub elektrienergia omavolilise tarbimise tuvastanud ettevõtja koostama § - s 3 toodud tingimustele vastava akti, milles on märgitud: 1) akti koostamise aeg ja koht ning ettevõtja nimi ja aadress, kelle esindaja poolt akt koostatakse; 2) akti koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi; 3) elektrienergiat ja võrguteenust omavoliliselt kasutanud isiku nimi (juriidilise isiku nimetus) ja kontaktandmed või tema esindaja nimi, kontaktandmed ning andmed tema volitusi tõendava dokumendi kohta; 4) tunnistaja olemasolul nimi ja kontaktandmed; 5) elektrienergia ja võrguteenuse omavolilises kasutamises osalenud energiaseadmete asukoht, omavolilise tarbimise iseloomustus (kirjeldus ja/või skeem), nimivõimsused ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu arvutamiseks vajalikud muud andmed; 6) informatsioon võrgulepingu ja/või elektrilepingu tingimuste rikkumise ja turuosalise võrguühenduse katkestamise kohta.
lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja õigusabikulu tuleb lahendada kuni 01.01.2006.a. kehtinud
alusel ja kostjalt kuulub väljamõistmisele
Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.