2-05-17901/1

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Toimik nr 2-05-17901 2/287-24552/05 Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 5.oktoober 2006 Tallinnas. Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts. Tsiviilasi: S.Ahagi AS vastu 46 863.00 krooni nõudes . Kohtuistungi toimumise aeg: 15.september 2006 Hageja: S.A(kood); Esindaja: advokaat V.S Kostja: AS (kood) esindaja A.H A.L Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis

1. Jätta S.Ahagi AS vastu 46 863.00 krooni nõudes rahuldamata. Otsustused kohtukuludes ja muudes asjaoludes
2. Kohtukulude osas: 2.1 kohtukulud jätta hageja kanda; 2.2 välja mõista hagejalt riigieelarve tuludesse 25 (kakskümmend viis) krooni ja 90 senti Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada: 3.1 kohtukulud riigieelarve tuludesse tasutakse … arvele nr …. … või … … (viitenumber ….); 3.2 kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused
4. Hagi sisu 1.
5. Hageja nõue S.Aon esitanud hagi Harju Maakohtusse AS vastu 46 863.00 krooni nõudes 1.
6. Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel oli sõlmitud ….a. kindlustusleping nr. .. millega kostja võttis endale kohustuse kindlustama minu sõiduautot -200 nr. … .a., summale 160 000 krooni (tl 15). Peale sõiduautot, kindlustasid pooled eraldi ka auto seadmed ja plaadid, kokku summale 35 000 krooni. Kindlustuslepingu sõlmimisel ja perioodiliste maksete tasumisel oli hageja informeeritud asjaolust, et seadmeid kindlustatakse eraldi ning selle eest tuleb maksta täiendavad kindlustusmaksed. Hageja aktsepteeris antud tingimusi, sest sai aru, et sõiduauto ja sõiduautosse paigaldatud aparatuur on erinevad kindlustuse esemed. Hageja tasus kindlustusmaksed, nii auto kui ka aparatuuri eest. ….a. ärandati nimetatud sõiduauto, millest hageja teatas koheselt politseile. …..a. teatas hageja juhtumist ka kindlustusfirmale. Mitu kuud oli kindlustusjuhtum kindlustusfirma arutamisel ning selle tulemusel määrati mulle kompensatsiooni summas 97 137.00 krooni, mis oli väljamakstud …..a. Sõiduauto hinna määratlemisel, lähtuti sõiduauto turuhinnast ärandamise hetke seisuga, mis moodustas 120 000 krooni, millest vastavalt kindlustuslepingule pidas kindlustaja kinni 10 % (omavastutus). Leiame, et kindlustusfirma poolt määratud summa oli oluliselt väiksem kui selle sõiduauto reaalne hind, mis moodustab vähemalt 160 000 krooni. Leiame, et makstes välja kompensatsiooni väiksemas summas, rikkus kostja lepingujärgseid kohustusi ja samuti seadusega ettenähtud norme. Vastavalt kindlustuslepingule nr. …, kohustus kostja kindlustama sõiduautot -200 nr. … .a., summale 160 000 krooni ja aparatuuri summale 35 000 krooni Aparatuuri, kui sõiduauto osa, kindlustamise maksumus ja samuti asjaolu, et hageja oli sunnitud täiendavalt tasuma aparatuuri, kui sõiduauto osa, kindlustamise eest eraldi, kinnitab, et kindlustuslepingu sõlmimisel käsitleti kaks kindlustuse objekti. Kui aparatuur, kui sõiduauto osa, oleks käsitletud kui sõiduauto maksumuse osa, siis ei oleks olnud alust nõuda täiendavate kindlustussummade tasumist. Kompensatsiooni väljamaksmisel aga ei käsitlenud kostja aparatuuri, kui eraldi kindlustusobjekti, käsitles, kui sõiduauto osa, millega rikkus lepingujärgseid kohustusi. Vastavalt VÕS § 476 Kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Asjade kogumi kindlustamise korral hõlmab kindlustus kõiki asju, mis kindlustusjuhtumi toimumisel kogumi moodustavad. Seega vaidluse esemeks on asja väärtuse kindlakstegemine kindlustusjuhtumi saabumise hetkel. Vastavalt § VÕS 479 Kindlustusväärtus on kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Hageja pöördus eksperdi poole sõiduauto hinda määramise küsimuses kindlustusjuhtumi saabumise hetke seisuga. Selle tulemusel, on eksperdi arvamuse kohaselt aga samuti võttes arvesse sõiduauto turumaksumust ajalehekuulutuste järgi, moodustab sõiduauto hind 150 000- 160 000 krooni, koos paigaldatud ja kindlustatud aparatuuriga. Vastavalt VÕS § 76 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Asjaolu, et kostja ei määratlenud kindlustusvara reaalset maksumust ning tasus vaid osa ettenähtud summast, tunnistab, tema poolt oma lepingujärgsete kohustuste mittetäitmist. V astavalt VÕS § 101 lg.1 p.1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja palub välja mõista kostjalt 46 863 krooni lepinguliste kohustuste täitmise katteks. (160 000 – 16 000 = 144 000, 144 000 – 97137 = 46 863 krooni) ning kõik kohtukulud jätta kostja kanda 5 % summast 2343, 15 krooni ning 3500 krooni riigilõivu (kokku summas 5843, 15). Kohtuistungil jäi kostja oma seisukoha juurde
7. Kostja põhjendused 2.
8. Kostja seisukohtseisukohad nõudes Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on kostja arvates alusetu ja põhjendamatu. 2.2 Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid 2 Kostja vastuse kohaselt hageja ning kostja vahel sõlmiti …. a sõiduki Mercedes Benz C200 reg märgiga … suhtes sõidukikindlustuse lepingu (poliis nr …) kindlustuse üldtingimustega … … ja sõidukikindlustuse üldtingimustega TS …. ….. a hüvitas kostja hagejale sõiduki vargusega tekitatud kahju summas 97 137 krooni. Hüvitise suuruse arvutamisel lähtus kostja sõiduki kindlustusjuhtumi eelsest harilikust väärtusest (120 000 krooni), millest lahutas kindlustustingimuste TS… p 16 kohaselt omavastutuse (10% sõiduki turuväärtusest ehk 12 000 krooni) ja kindlustustingimuste ÜU… p 77 kohaselt tasumata osamaksed (10 863 krooni). Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 426 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). VÕS § 477 sätestab kindlustusandja vastutuse piirangu, mille kohaselt ei ole kindlustusandja kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus. Kindlustuspoliisil märgitud sõiduki kindlustussumma 160 000 krooni määrab ära kindlustusandja vastutuse ülempiiri. Kindlustusandjal ei ole kohustust kindlustusjuhtumi korral kindlustushüvitisena välja maksta kindlustussummat vaid sõiduki turuväärtus. Lisaks täpsustame, et kindlustuspoliisile märgitud kindlustussumma ei ole seotud ka kindlustusmaksete suurusega. Kindlustusmaksete suuruse arvutab vastav arvutiprogramm, võttes aluseks sõiduki margi, mudeli, mootori võimsuse, väljalaskeaasta jne. Kindlustustingimuste TS20031 p 25 kohaselt juhul, kui kindlustusobjekti taastamine ei ole majanduslikult või tehniliselt põhjendatud (nt täielik hävinemine, vargus, röövimine), loetakse kahjusummaks kindlustusobjekti harilik väärtus (turuhind) vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist. Kindlustuslepinguga lepiti kokku, et kindlustusandja kohustub kahjujuhtumi korral hüvitama tekkinud kahju e sõiduki turuväärtuse vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist. TsÜS § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kindlustusasjades väljakujunenud praktika kohaselt kasutatakse sõiduki hinna määramisel lisaks sõiduki ülevaatusel saadud andmetele analoogsete sõidukite ostu- ja müügikuulutusi või konkreetse sõidukimargi müüki teostatavatest ettevõtetest saadud andmeid. Varastatud sõiduki Mercedes Benz C200 harilikuks väärtuseks vahetult enne kindlustusjuhtumit oli 120 000 krooni. Vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist oli Eesti turult võimalik 120 000 krooni eest osta varastatud sõidukiga samaväärne sõiduk Mercedes - Benz C
9. Ekspert R.M koostatud ekspertiisiakti nr … (tl 42-43a) kohaselt oli sõiduki turuväärtuseks vahetult enne kindlustusjuhtumit 120 000 krooni. Eesti Konjuktuuriinstituudi andmeil oli sõiduki varguse ajal …. a toodetud MB C200 modelleeritud matemaatiline keskmine hind 99 900.- krooni (tl 45). Mercedes - Benzi müügiesinduse AS kasutatud sõiduautode müügijuhi J.P arvamusel oli varastatud sõiduki turuväärtuseks orienteeruvalt 120 000.- krooni (tl). Sõiduki varguse ajal oli turul (kuulutustelehed „Kuldne Börs“, „Soov“, internetiportaal „Auto 24“ jne.) pakkumisel alljärgnevad analoogsed ja parema varustusastmega automaat käigukastiga bensiinimootoriga Cklassi Mercedes – Benz sõidukid järgmiste pakkumishindadega: Alghind Soodushind 1997.a.C200 142000 km 98000.C240 171000 km Elegance, nahkpolster, 129000.109000.C180 110000 km 139000.109900.C180T 155400 km universaal 119000.C220T 219000 km universal 125000 119000.C220T 150000 km universaal 123000.C180 114000 km 125000.C280 190000 km Elegance, katuseluuk, nahkpolster, 17” valuveljed, el. reg. iste 170000.129000.C200 162000 km 129000.C220 118000 km Elegance 17” valuvelg, MP3 135000.C240 115000 km Elegance, nahkpolster, katuseluuk, el iste 145000.… väljalaskeaastaga analoogsed sõidukid olid pakkumisel hinnaga 80 000 krooni kuni 115000 krooni. Enamuse … - …. a toodetud sõidukite läbisõidud olid ca 150 000 km piires, neist 3 paljudel olid olemas hoolderaamatud. Mõned sõidukid olid ostetud Eestist ning seega oli nende tehnilist seisukorda võimalik kontrollida müügiesinduses. Hinnad, mida küsitakse kuulutustes, on müüjate poolt soovitud alghinnad ja kuna analoogsete autode pakkumine on suur, siis müügitehingul hinnad reeglina langevad kuni 10% (see on näha ka osadel kuulutustel, kus on müügihinda juba langetatud). Sõidukitel, mida müüvad autokauplused on sisse arvestatud ka müügieelse hoolduse ja komisjonitasu 5-10 %. Varastatud sõiduki Mercedes – Benz turuhinda mõjutab sõiduki suur läbisõit, vähemalt 250 000 km (vaata kindlustuslepingu sõlmimise eelse ülevaatuse akt). Ekspert R.M on välja toonud, et Eesti oludes on sõiduauto keskmine aastane läbisõit ca 25 000 km. Seega 250 000 km läbisõiduga sõiduk on oma ressurssilt võrreldav 10 aasta vanuse sõidukiga, seega sõidukiga, mille ehitusaasta on
10. Negatiivselt mõjutab hinda ka valge mittemetallik värv. Sõidukile paigaldatud stereosüsteem … on .. a väljatöötatud mudel, mida Eestis turustati aastatel 1994-1995 ja koos CD BOX-ga oli selle orienteeruv maksumus uuena ca 12 000 krooni. Täpsemad andmed nii vanade mudelite kohta puuduvad. Käesoleval ajal sellise stereosüsteemi maksumus kasutatuna võib olla vahemikus 2 000 – 3 000 krooni. Sõiduki turuhinda nii vana stereosüsteem ei tõsta, kuna enamuses pakutavates sõidukites on uuem, kaasaegsem ja kallim stereosüsteem. Kindlustustingimuste TS 20031 p 1 kohaselt on sõidukikindlustuse kindlustusobjektiks Eesti Vabariigis registreeritud sõiduk koos sõidukile paigaldatud varustusega. Sõiduki turuhinda ei moodusta kõigi sõiduki osade ja sõidukile paigaldatud seadmete turuhindade liitmisel saadud summa. Kindlustushüvitise arvestamisel hõlmab sõiduki turuväärtus ka kindlustatud seadmete turuhinna (TS 20031 p 1 ja 25). Kasutatud sõiduki turuhinna kujunemisel on määravaks mitte lisatud seadmed, vaid sõiduk ise (tehniline seisund, läbisõit jne). Kindlustuspoliisile on märgitud sõiduki osadest valuveljed 15 tolli ja audiosüsteem Pioneer CD BOX. Juhul kui kindlustuspoliisil ei ole eraldi välja toodud audiosüsteemi või valuvelgesid, siis lähtutakse hüvitise suuruse arvutamisel sellest, et sõidukil oli sõidukimargi tähistusega audiosüsteem ja plekkveljed. Kuna kindlustuslepinguga kindlustati ka sõiduki valuveljed ja audiosüsteem Pioneer CD BOX siis sellepärast kujunes ka kindlustusmakse suuremaks. Kindlustuspoliisil märgitud osade varguse korral on hüvitise maksmise limiidiks kindlustusjuhtumi kohta 35 000 krooni, kuid kui varastatakse sõiduk tervikuna siis võetakse hüvitise suuruse arvutamisel aluseks sõiduki maksumus koos kõigi lisadega. Ekspert R. M on ekspertiisiaktis välja toonud varastatud sõidukiga samaväärsed sõidukid. Kõik välja toodud pakutavad sõidukid on automaat käigukastiga, neil on kliimaseade, elektrilise ajamiga klaasitõstukid ja peeglid, ABS, püsikiirusehoidja, vähemalt 2 airbagi, kesklukk, signalisatsioon valuveljed, stereosüsteem, metallikvärv jne. Hageja palub jätta Svetlana Aleksandrovna hagi AS-i vastu rahuldamata ning kohtukulud jätta hageja kanda. Kohtuistungil jäi kostja oma seisukohtade juurde
11. Kohtu põhjendused 3.
12. Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistung ja kohtuistung, millede tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Hageja on algselt taotlenud ekspertiisi määramist, kuid hiljem sellest loobunud (tl 89). 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamata jätmine. 3.
13. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused VÕS § 422 lg1 kohaselt „Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.“ 4 VÕS § 426 lg1 sätestab „ Kindlustusandja peab kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). See ei mõjuta käesoleva seaduse §-s 477 sätestatut.“ VÕS § 476 lg1 sätestab: „Kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Sama paragrahvi
14. lõige sätestab, et asjade kogumi kindlustamise korral hõlmab kindlustus kõiki asju, mis kindlustusjuhtumi toimumisel kogumi moodustavad VÕS § 477 kohaselt kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Käesolevas asjas puudub vaidlus kindlustusjuhtumi toimumise üle. Samuti pole vaidlust kindlustusvõtjale hüvitise väljamaksmise osas. Pooled on eelistungil … kinnitanud, et vaidlus on auto hinna üle. Kohus on seisukohal, et tõendamist pole leidnud asjaolu, et sõiduki harilik väärtus (keskmine turuhind) oleks 160000 krooni Kindlustustingimuste TS 20031 p 1 kohaselt on sõidukikindlustuse kindlustusobjektiks Eesti Vabariigis registreeritud sõiduk koos sõidukile paigaldatud varustusega. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et sõiduki turuhinda ei moodusta kõigi sõiduki osade ja sõidukile paigaldatud seadmete turuhindade liitmisel saadud summa. Kindlustushüvitise arvestamisel hõlmab sõiduki turuväärtus ka kindlustatud seadmete turuhinna (TS 20031 p 1 ja 25). TsÜS § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kasutatud sõiduki turuhinna kujunemisel on määravaks mitte lisatud seadmed, vaid sõiduk ise (tehniline seisund, läbisõit jne). Mõlemad hariliku turuväärtuse määramiseks tehtud hinnangud on arvestanud hinna määramisel audiosüsteemi, kuid lähtunud audiosüsteemi juures erinevatest alustest. Eriteadmistega isik K.L on oma arvamuses lähtunud asjaolust et hagejale kuulunud varastatud sõiduki läbisõit on olnud orienteeruvalt 150 000 km. Eriteadmistega isik istungil antud ütluste kohaselt ei mäleta, kas hageja ka mingeid tõendeid esitas läbisõidu kohta. Toimikus on töökask 45360 …., mille kohaselt on sõiduki läbisõiduks märgitud 146000 km (tl 86). Kohtuistungil selgitas eriteadmistega isik, et juhul, kui auto läbisõit oleks 250000 km oleks hind madalam, sest läbisõit mõjutab auto hinda. Milline auto orienteeruv hind peaks olema, seda Kalev Lehtla istungil öelda ei osanud, leides, et selleks on vaja teha täiendavaid uuringuid. Eriteadmistega isik Rein Münt oma arvamuses on seisukohal et auto harilik väärtus on 120000 krooni. R.M on lähtunud oma arvamust andes asjaolust, et sõiduki läbisõit on 249 924 km. R.M on kohtus selgitanud varastatud sõiduki hariliku väärtuse kohta, et juhul, kui sõiduki läbisõit oleks 100 000 km väiksem, s.t ca 150 000 km, ei oska ta kohe vastata, kuid see ei ületa 130 000 krooni. Auto läbisõidu arvestamisel on R.Maluseks võtnud sõidukikindlustuse kindlustuslepingu sõlmimise eelse ülevaatuse akti 21.veebruar 2005 (tl 44). Erinevalt töökäsust 45360 … on eelnimetatud aktile allkirja andnud ka hageja, kinnitades sellega aktis fikseeritud andmete õigust. Ka ajaliselt on see akt kindlustusjuhtumi toimumisele lähemal. Seega asub kohus seisukohale, et õigeks läbisõiduk tuleb lugeda 249 924 km, kuivõrd nimetatud fakti on kinnitanud ka kostja oma allkirjaga. Kohus ei loe siinjuures põhjendatuks kostja kohtuistungil esitatud seisukohta, et ta ei saanud aktile allkirja andes kõigest aru, mis paberil kirjas oli ja et ta usaldas kindlustuse töötajat. Kostja on teovõimeline isik, kes peaks aru saama oma tegude tähendusest ja suutma neid juhtida. R.Mon oma arvamust andes pöördunud hagejalt varastatud sõiduki MB C200 turuväärtuse määramiseks ka AS, kui Mercedese müügiesinduse poole. Müügiesinduse vastuse kohaselt on hageja sõiduauto turuväärtuseks .. seisuga orienteeruvalt 120000 krooni (tl 46; 81). Samuti on R.Mpöördunud hagejale kuulunud sõiduauto audiosüsteemi hinna kindlaks tegemiseks OÜ poole. Saadud vastuse kohaselt (tl 80) kassett-raadio Pioneer KEH – P8200R-W toodeti aastatel 1994-1995, ning selle jaemüügihind oli ca 8500 krooni. samal ajal valminud CD-boxid müüdi hinnaga ca 5500 krooni (12 cd) ja 4000 krooni (6 cd). Seega on tegemist ca 10 aastat vana 5 audiosüsteemiga. Oma ütluses on R.Mavaldanud seisukohta, et 10 aastat vana stereosüsteem ei tõsta auto hindas võrreldes autodega, millel on kaasaegsem stereo. Kohtuistungil antud K.L ütlustest nähtus, et ta ei ole turuväärtuse määramiseks täiendavaid päringuid teinud. Audiosüsteemi hinna määramisel on K.L lähtunud hageja esitatud andmetest, võttes aluseks stereosüsteemi hinnana soetusmaksumuse 27 000 krooni. Kohtuistungil avaldas hageja esindaja seisukohta, et ekspertiisid hariliku väärtuse määramiseks on tehtud erinevatele autodele. Kohus ei jaga sellist seisukohta ja leiab, et see on põhjendamatu. Nagu nähtub esitatud ekspertiisiaktidest käsitlevad mõlemad sõidukit MB C200 , mille omanikuks on hageja. Küsitledes eriteadmisi omavat isikut R.Mon hageja esindaja tundnud huvi kas tööandja (AS) on teda mõjutanud, soovitades tunnistada sõiduk vähemväärtuslikuks. Eriteadmisi omava isiku vastuse kohaselt andis ta oma arvamuse tuginedes südametunnistusele ja erialastele teadmistele. Kohus on seisukohal, et puuduvad alused pidada R.Mesitatud arvamust ebaobjektiivseks. R.Mon kasutanud sõiduki hinna määramisel ka teiste asja tundvate isikute arvamusi. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et tulenevalt VÕS §477 on kostja seaduse kohaselt teostanud kindlustushüvitise väljamaksmise hagejale, arvestades kindlustusvõtjale tekkinud kahju sõiduki harilikust väärtusest 120 000 krooni lähtudes. 3.
15. Kohtukulude arvestus Asjas on kohtukulu: riigilõiv 3500 krooni, õigusabikulud 2343,15 krooni ja postikulu 25,90 krooni. TsMS ja TMS RakS §3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 1.jaanuar 2006 tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude jaotamisel TsMS § 60 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud hageja Jaanus Saaremõts Kohtunik 6