KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 1. märts 2006. a Tartu Haldusasja number 3-05-715 Ha

§ 22lg 1 alusel.

Korraldusest nähtub, et erastatav maa jääb endise X nr 18 talu lahustükile. X nr 18 talu maa tagastamise õigustatud subjekt A.S. palus Taheva Vallavolikogu 07.06.2005 otsuse nr 15 ja Taheva Vallavalitsuse 04.07.2005 korralduse nr 86 tühistada. Kohtuistungil kaebaja vallavolikogu 07.06.2005 otsuse nr 15 tühistamise nõudest loobus. Kaebuse kohaselt on vaidlustatud korraldus õigusvastane, kuna korralduses ei ole põhjendatud, miks erastatakse suvila teenindamiseks 1409 m2 maad, kui avaldus on esitatud 297 m2 erastamiseks. Rikutud on VV 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud Maa ostueesõigusega erastamise korda. Vallavalitsuse poolt on teostamata korra punktist 13.2 tulenevad eeltoimingud (ei ole kindlaks määratud erastatava maa piire).

1. Taheva Vallavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. X 18 talu kõnealune lahustükk oli registreeritud riigimetsamaa koosseisu. Et lahustüki tagastamist alustada, tuli koostada asendiplaan ja katastriüksuse plaan, mille alusel sai vallavalitsus taotleda riigimetsale kuuluva katastriüksuse 77901:002:0120 piiride muutmist. Enne asendiplaani koostamist 03.03.2004 kooskõlastati maakorraldaja M. Keskoja, A. S ja maamõõtjatega OÜ-st Tarko Kinnis tagastatava maa piir ning ka suvila teenindamiseks jääva maa piir looduses kohapeal. Vallavalitsus väljastas 03.03.2004 kirjaga nr 5-1/158 A. S tagastatava X-Ahero maaüksuse asendiplaani, mille A.S. tagastas allkirjastatult 09.03.
2. Lisaks koostasid 10.03.2004 A.S. ühelt poolt ja vallavalitsus teiselt poolt kohtuliku kokkuleppe, mille punkti 3 kohaselt vallavalitsus otsustab X-Ahero maatüki tagastamise lahustükina vastavalt A.S. taotlusele. Kokkuleppe lahutamatuks osaks on 03.03.2004 koostatud asendiplaan. Kokkulepe oli aluseks Tartu Ringkonnakohtu 11.03.2004 määrusele haldusasjas nr 2-3-81/
3. Peale A.S. poolt X-Ahero maaüksuse katastritoimiku esitamist 23.04.2004 tegi vallavalitsus 17.05.2004 kirjaga Riigimetsa Majandamise Keskusele taotluse riigimetsa piiride muutmiseks. Riigimetsa piiri muutus registreeriti 12.04.
4. Suvemaja omanike nimel esitas A.R. 04.05.2004 vallavalitsusele maa erastamise avalduse. Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 10.2 kohaselt saavad taotlejad avalduses märkida erastatavaks pinnaks ligikaudse suuruse, täpne pinna suurus selgub peale maa mõõtmist. Vallavalitsus väljastas uue, 05.07.2005 koostatud tagastatava X-Ahero maaüksuse asendiplaani, milles oli arvestatud 12.04.2005 registreeritud riigimetsa piiri muudatustega. Riigimetsa piiri muudatus ei muutnud eelnevalt kokkulepitud suvemaja juurde ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa piiri. Suvemaja juurde katastriüksuse moodustamise aluseks oli 03.03.2004 koostatud tagastatava X-Ahero maaüksuse asendiplaan, millelt on võimalik üheselt tuvastada nii tagastatava kui ostueesõigusega erastatava maa asukohta ja piiride kulgemist. Arvestades 2 eeltoodut ei pidanud vallavalitsus vajalikuks täiendava omavahelise kokkuleppe sõlmimise tähtaja määramist ega piiride kulgemise ettepaneku tegemist. Vallavalitsusele ei esitatud 03.03.2004 piiriettepanekule tähtaegselt ühtegi kirjalikku vastuväidet.
5. Kolmas isik A.R. leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. A.R. taotles maad ligikaudse pindalaga, kuna enne maa mõõdistamist ei tea keegi täpset pindala. Peale volituste vormistamist said A.R. ja A.S. suvemaja juures kokku, kus A.S. näitas kohapeal piirimärkide asukoha ning piiri kulgemise temale tagastamisele kuuluva maa ja suvemaja juurde jääva maa osas. Kokkusaamise momendil ei olnud A.S. vastuväiteid suvemaja juurde maa erastamise või maa tagastamata jätmise osas. Maa mõõtmistööde aluseks oli A.S. poolt allkirjastatud tagastatava XAhero maaüksuse asendiplaan, millel on selgesti võimalik eristada tagastatavast maast välja jäävat maa osa. Võrreldes A.S. poolt looduses näidatud piiride kulgemist ja 03.03.2004 koostatud piiride kulgemise ettepanekut, siis ei erinenud need omavahel. Jääb arusaamatuks, miks A.S. tekkisid vastuväited aasta hiljem. Piiride kulgemise ettepanekule saab vastuväiteid esitada 15 päeva jooksul ettepaneku saamisest arvates.
6. Valga maavanem ei nõustunud kaebusega. Vallavalitsus on koostanud A. S tagastatava XAhero maaüksuse asendiplaani 03.03.2004, millega tehti A. S ka piiriettepanek. Enne piiriettepaneku koostamist on nii tagastatava maa piir kui ka suvila teenindamiseks jääva maa piir A. S looduses kooskõlastatud. A.S. on 08.03.2004 kooskõlastanud asendiplaani, millel on märgitud Järvekalda maaüksuse piirid suurusega ligikaudu 0,2 ha. HALDUSKOHTU LAHEND
7. Tartu Halduskohus lõpetas 16.11.2005 otsusega menetluse kaebuse nõudes tühistada Taheva Vallavolikogu 07.06.2005 otsus nr 15 ning jättis kaebuse Taheva Vallavalitsuse 04.07.2005 korralduse nr 86 tühistamise nõudes rahuldamata. Kohus leidis, et vaidlustatud korraldus ei riku kaebaja õigusi. Taheva Vallavalitsus on 03.03.2004 koostanud tagastatava X-Ahero maaüksuse asendiplaani. Sellega tehti maa tagastamise õigustatud subjektile A. S piiride kulgemise ettepanek. 03.03.2004 koostatud asendiplaanilt on võimalik üheselt tuvastada nii tagastatava kui ostueesõigusega erastatava maa asukohta ja piiride kulgemist. Enne tagastatava maaüksuse piiriettepaneku koostamist on nii tagastava maa piir kui ka suvila teenindamiseks jääva maa piir A. S looduses kooskõlastatud. Asendiplaani 08.03.2004 vallavalitsusele allkirjastatult tagastades on A.S. selle plaani (piiriettepaneku) kooskõlastanud. Asjaolu, et Järvekalda maaüksuse ostueesõigusega erastamise eeltoimingute tegemisel ja katastrimõõdistamisel lähtuti kaebajale 03.03.2004 väljastatud X-Ahero maaüksuse piiride kulgemise ettepanekust, ei anna alust korralduse tühistamiseks. Selle asendiplaaniga (tagastatava X-Ahero maaüksuse piiridega) on kaebaja 08.03.2004 nõustunud ja selle alusel oli tellitud XAhero katastrimõõdistamine. Järvekalda maaüksuse ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektid ega nende esindaja ei ole 03.03.2004 koostatud piiriettepanekule vastuväiteid esitanud. Vastuväited piiriettepanekule esitas üle aasta hiljem A. S. Maa ostueesõigusega erastamise avaldustes saavad taotlejad märkida taotletava maa ligikaudse suuruse, erastatava maaüksuse täpne suurus selgub peale maa mõõtmist. Ostueesõigusega erastatava maa täpne suurus määratakse Maa ostueesõigusega erastamise korra punktide 131 ja 15 kohaselt kohaliku omavalitsuse korraldusega pärast katastriüksuse moodustamist vastavat õigust omava isiku poolt, s.o pärast vajalike maakorraldustoimingute ja dokumentide koostamist. Maa ostueesõigusega erastamisel tuleb lähtuda kehtestatud planeeringu ja maakorraldusnõuetest. Õige on kaebaja märkus, et korralduses ei ole viidatud Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrale, samas ei anna see alust korralduse tühistamiseks. Vallavalitsuse selgituse kohaselt eraldati 1409 m2, et oleks tagatud ehitise sihtotstarbeline kasutamine, hooldamine, ohutu 3 ekspluateerimine (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ning füüsiline säilimine. Korra punktis 15 märgitud olulised tingimused on korralduses märgitud. Vastavalt

§ 9

lg 1 p 2 ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad suvila ja aiamaja juures senise tähtajata maakasutuse ulatuses, kuid mitte üle 1 ha, kui õigustatud subjekt ei lepi ehitise omanikuga kokku teisiti. Antud juhul kuulub maa erastamisele tunduvalt väiksemas ulatuses, kui seda lubab seadus. Kuna katastrimõõdistamisel on arvestatud tagastatava X-Ahero maaüksuse asendiplaani, mille maa tagastamise õigustatud subjekt A.S. on kooskõlastanud juba 08.03.2004, ei ole piiriprotokolli koostamisel rikutud VV 23.10.2003 määrusega nr 264 kinnitatud Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra § 21 sätteid. Õige on kaebaja märkus, et Järvekalda maaüksuse ostueesõigusega erastamise avaldus ei olnud vallavalitsuses nõuetekohaselt registreeritud, samas ei anna see ebatäpsus asjaajamises alust korralduse tühistamiseks. See, et erastamisavaldus on esitatud 04.05.2004, nähtub vallavalitsuse poolt Valga Maavalitusele 31.05.2004 saadetud informatsioonist. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. A.S. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osas, millega jäeti kaebus Taheva Vallavalitsuse 04.07.2005 korralduse nr 86 tühistamise nõudes rahuldamata, ning uue otsuse tegemist, millega A.S. kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus on vääralt hinnanud tõendeid, mis on viinud materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamiseni (

§ 9lg 1 p 2, Maa ostueesõigusega erastamise korra punktid 7, 13.2, 131).

2) Maa erastamise menetlus algab avalduse esitamisega kohalikule omavalitsusele, kes on kohustatud avalduse registreerima ning väljastama avalduse esitajale tõendi avalduse vastuvõtmise kohta. A.R. on vallavalitsusele esitanud maa erastamise avalduse 04.05.2004, avaldus on vallavalitsuses registreerimata (Maa ostueesõigusega erastamise korra punktid 8 ja 9). 3) Eeltoiminguid Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 13.2 mõttes ei ole vallavalitsus teostanud, st ei ole kindlaks määranud erastatava maa piire vastavalt korra punktile

1. Pooltele ei ole väljastatud piiride kulgemise ettepanekut ja ei ole võimaldatud anda arvamust ettepaneku kohta. Samuti ei olnud kaebajal võimalust esitada piiride kulgemise ettepanekule vastuväiteid. Kohtu viide 03.03.2004 koostatud asendiplaanile ei ole asjakohane, kuivõrd see on koostatud seoses Tartu Ringkonnakohtu menetluses olnud kaebusega haldusasjas nr 2-3-81/2004 ning kokkuleppe sõlmimisega 11.03.
2. Nimetatud kokkuleppe alusel on vaidlusalune maatükk arvatud riigimetsa koosseisust välja. Kuna maa erastamise menetlus algas alles 04.05.2004, mil A.R. esitas maa erastamise avalduse, ei saa 03.03.2004 koostatud asendiplaan kuidagi sisaldada tagastamisele ning erastamisele kuuluvate maatükkide piiride kulgemise ettepanekut. Tagastatava maa riigimetsa koosseisust väljaarvamise käigus ei ole kusagil märgitud ostueesõigusega erastatava Järvekalda maaüksuse asukohta ega olemasolu. Vastavasisulise asendiplaani olemasolu ei välista vallavalitsuse kohustust läbi viia erastamise eeltoimingud, kuna maa erastamise avalduse esitamisega seoses võib faktiline ja õiguslik olustik muutuda. Tulenevalt kohtuotsuse motiividest palub apellant võtta täiendavate tõenditena asja materjalide juurde Taheva Vallavalitsuse kirjad 17.05.2004 nr 5-4/387, 09.03.2005 nr 5-1/191 ja 20.07.2004 nr 5-4/524 ning Riigimetsa Majandamise Keskuse 03.09.2004 kirja nr 9-1/1812, millest nähtub, et kokkuleppe sõlmimise ajal seoses Tartu Ringkonnakohtu menetluses olnud asjaga on asendiplaani koostamine olnud seotud tagastatava maa riigimetsa koosseisust väljaarvamisega ning üheski kirjas ei ole märgitud ostueesõigusega erastatava maa jätmist tagastatavale maale. 4 4) Nõustuda ei saa ka kohtu järeldusega, et kuna antud juhul kuulub maa erastamisele tunduvalt väiksemas ulatuses, kui seda lubab seadus, ning vallavalitsus on kohtumenetluse käigus põhjendanud, miks eraldati suvila juurde 1409 m2 maad, siis ei anna need puudused alust korralduse tühistamiseks.

§ 6

lg 2 p 3 kohaselt ei tagastata maad, kui sellel asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises. Tagastatava ning mittetagastatava maa ulatuse määravad sel juhul

§-d 7; 9 ja 10. Avaldus on esitatud 297 m2 maa erastamiseks, korraldusega on erastatava maa suuruseks määratud 1409 m2, mis on taotletust ligikaudu 5 korda suurem maatükk. Vallavalitsus oli tulenevalt Maa ostueesõigusega erastamise korra punktist 7 seotud avalduses märgitud maa suurusega ja tal ei olnud õigust ostueesõigusega erastatava maa pinda suurendada.

§ 9

lg 1 p 2 kohaselt ei tagastata maad suvila ja aiamaja juures senise tähtajata maakasutuse ulatuses, kuid mitte üle ühe hektari, kui õigustatud subjekt ei lepi ehitise omanikuga kokku teisiti. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, miks maad ei ole erastatud vastavalt endisele maakasutusele. Kohtuistungil ei osanud vallavalitsuse esindaja sellele küsimusele vastata. 5) Ebaõige on kohtu järeldus, et kuna katastrimõõdistamisel on arvestatud tagastatava X-Ahero maaüksuse asendiplaani, siis ei ole piiriprotokolli koostamisel kaebaja õigusi rikutud. 08.03.2004 maaüksuse asendiplaani kooskõlastades ei olnud esitatud maa erastamise avaldust, mille tõttu ei saanud ta olla teadlik erastatava maa piiridest.

1. Taheva Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on ebaõige väide, et ei ole väljastatud piiride kulgemise ettepanekut ning võimaldatud anda arvamust ettepaneku kohta. Vallavalitsuses koostati 03.03.2004 tagastatava XAhero maaüksuse asendiplaan, millega tehti ka piiriettepanek. Piiriettepanekule kaebaja tähtaegselt vastuväiteid ei esitanud. Enne asendiplaani koostamist kooskõlastati tagastatava maa piir ning suvila juurde jääva maa piir vallavalitsuse maakorraldaja M. Keskoja, A.S. ja OÜ Tarko Kinnis maamõõtjatega looduses kohapeal. Arvestades tagastatava maaüksuse ja ostueesõigusega erastatava maaüksuse vahelise piiri looduses kooskõlastamist ja 03.03.2004 koostatud asendiplaani allkirjastamist A.S. poolt ei pidanud vallavalitsus korralduses vajalikuks viidata Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrale. Antud juhul toimub maa ostueesõigusega erastamine suvemaja (mitte muu ehitise) juurde eelnevalt looduses kooskõlastatud ja 03.03.2004 koostatud ja allkirjastatud asendiplaani piires.
2. Valga maavanem taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on vallavalitsus koostanud A. S tagastatava X-Ahero maaüksuse asendiplaani 03.03.
3. Sellega tehti A. S piiride kulgemise ettepanek. Asendiplaanilt on võimalik üheselt tuvastada nii tagastatava kui ka ostueesõigusega erastatava maa asukohta ja piiride kulgemist. Enne tagastatava maaüksuse piiriettepaneku koostamist on nii tagastatava maa piir kui ka suvila teenindamiseks jääva maa piir A. S looduses kooskõlastatud. Asendiplaani vallavalitsusele allkirjastatult tagastades on A.S. selle asendiplaani (piiriettepaneku) kooskõlastanud. Asendiplaanil on märgitud Järvekalda maaüksuse piirid suurusega ligikaudu 0,2 ha. A.S. ei ole vastavalt vallavalituse selgitustele teinud kokkulepet muudatuste osas piiride kulgemise kohta. Nimetatud asendiplaani alusel oli tellitud X-Ahero katastrimõõdistamine. Maa ostueesõigusega erastamise avaldustes saavad maa taotlejad märkida taotletava maa ligikaudse suuruse, erastatava maaüksuse täpne suurus selgub peale maa mõõtmist. Ostueesõigusega erastatava maa täpne suurus määratakse Maa ostueesõigusega erastamise korra punktide 131 ja 15 kohaselt kohaliku omavalitsuse korraldusega pärast katastriüksuse moodustamist vastavat õigust omava isiku poolt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ning halduskohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ning tõendite väära hindamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse Taheva Vallavalitsuse 04.07.korralduse nr 86 osas.
5. Menetlusosalistel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on maa tagastamise õigustatud subjekt, kellele tagastamisele kuuluva lahusmaatükil asub kolmandatele isikutele kuuluv hoone, mis on kasutusel suvilana.
6. Menetlusosalistel on vaidlus selle üle, kas korraldus, millega Taheva Vallavalitsus otsustas maa ostueesõigusega erastamise kolmandatele isikutele, rikub kaebaja õigusi. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu järeldus, et nimetatud korraldus kaebaja õigusi ei riku, ei ole õige. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja pöördus
7. aastal halduskohtusse kaebusega, milles taotles tunnistada Taheva Vallavalitsuse tegevusetuse X-Ahero maatüki tagastamisel õigusvastaseks, kohustada vallavalitsust alustama maatüki tagastamise toimingutega ja andma välja maa tagastamist puudutav korraldus. Nimetatud vaidluses sõlmis kaebaja 11.03.
8. Taheva Vallavalitsusega kokkuleppe, millega kohtumenetlus lõpetati. Kokkuleppe p. 2 kohaselt Taheva Vallavalitsus kinnitab, et X-Ahero maatükk asub A.S. poolt osundatud ja arhiividokumentidega tõendatud kohus Aheru järve kaldal vastavalt juurdelisatud asendiplaanile. Kokkuleppe p. 3 kohaselt Taheva Vallavalitsus otsustab X-Ahero maatüki tagastamise lahustükina vastavalt A.S. taotlusele. Halduskohus on eeltoodud kokkulepet lugenud siduvaks ning järeldanud, et nimetatud kokkuleppele lisatud maaüksuse asendiplaanil toodud piiride kulgemise ettepanekuga nõustumisega nõustus kaebaja sisuliselt tagastatava maa piiridega, mistõttu hilisemad maa erastamise toimingud ei saa tema õigusi enam rikkuda. Ringkonnakohus leiab, et kuna maa ostueesõigusega erastamine saab toimuda üksnes enne maa tagastamist, siis ei saa 03.03.2004 asendiplaan olla siduv kaebajale. Maa tagastamise saab otsustada siis, kui kohaliku omavalitsuse korraldusega on erastatava maa suurus ja piirid täpselt määratud, sest sellest sõltub, kui palju on võimalik maad tagastada ja kui palju tuleb tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida. Ringkonnakohus möönab, et kaebuse esitaja peab vajaduse korral põhjendama, miks ta ei nõustu maa ostueesõigusega erastamisel tehtud piiride kulgemise ettepanekuga. Kuid seisukoht, et käesoleval juhul ei peagi sellekohast piiride kulgemise ettepanekut tegema ega sellest kaebajat kui maa tagastamise õigustatud subjekti teavitama, ei ole õige.
9. Põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et Taheva Vallavalitsus võis antud juhtumil määrata kolmandatele isikutele ostueesõigusega erastatava maa ligikaudse suuruse vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega oluliselt suuremana, kui oli märgitud maa ostueesõigusega erastamise avaldusel. Õige on halduskohtu seisukoht, et maa ostueesõigusega erastamisel tuleb lähtuda kehtestatud planeeringu ja maakorraldusnõuetest. Maakorraldusseaduse §-s 5 on sätestatud maakorralduse põhinõuded, mis on seadusest, tehnilistest ja majanduslikest teguritest tulenevad tingimused, mille täitmine tagab kinnisasja otstarbeka kasutamise ja majandamise, kuid ei vaidlustatud korraldusest ega halduskohtu otsusest ei nähtu, millistest konkreetsetest planeeringu või maakorralduse nõuetest lähtuvalt peeti põhjendatuks antud juhtumil kolmandate isikute poolt taotletava ostueesõigusega erastatava maa suurendamist vallavalitsuse poolt nii olulisel määral – taotleti 297 m2 ja nõusolek anti 1409 m2 erastamiseks. Ringkonnakohus ei välista, et erastatava maa suuruse muutmine on sisuliselt põhjendatud, kuid seda saab teha vaid järgides

-e 6 ning nimetatud seaduse alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse

1. novembri
2. a määrusega nr 267 kinnitatud Maa ostueesõigusega erastamise korra sätteid. Halduskohtu järeldust, et käesoleval juhul on A.S. 03.03.2004 asendiplaanile maa taotlejana alla kirjutades nõustunud ka ostueesõigusega erastava maa piiridega, ei kinnita kaebaja ütlused ning sellekohane viide puudub ka vallavalitsusega sõlmitud kokkuleppes. Samuti puuduvad nimetatud asendiplaanil piirinaabrite allkirjad.
3. Halduskohtu viide

§ 9lg 1 p 2 ei ole käesolevas vaidluses asjakohane.

Vaidlust ei ole selle üle, et suvila juurde on õigus ostueesõigusega erastada maad kuni 1 ha, kuid see asjaolu anna alust jätta järgimata maa ostueesõigusega erastamise korra protseduurilisi reegleid. 14. Kaebaja on halduskohtus taotlenud õigusabikulude väljamõistmist 4730 kr ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebus kuulub rahuldamisele, kuuluvad menetluses kantud õigusabikulud 4730 kr ja tasutud riigilõiv 20 kr kaebajale hüvitamisele Taheva Vallavalitsuse poolt. Egon Konsand Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 7